Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Ühiseesvoolu keskkonnasõbralik hooldus Jänijõel

Seotud esitlused


Teema esitlus: "Ühiseesvoolu keskkonnasõbralik hooldus Jänijõel"— Esitluse väljavõte:

1 Ühiseesvoolu keskkonnasõbralik hooldus Jänijõel
Sirje Käbin Põllumajandusamet Ühiseesvool on kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks rajatud kraav või looduslik vooluveekogu, mille veeseisust sõltub mitme maaomaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Maaparandussüsteemid - nii maa-alused dreenid kui ka kraavid - on isevoolsed. Sellepärast peab vee vaba voolamise tagamiseks ühiseesvoolu hooldama. Jänijõe hooldustööde tegemisel arvestasime Eestimaa Looduse Fondi soovitusi

2 Jänijõe ajalugu Maa-ameti ajalooliste kaartide järgi oli kraavkuivendus Jänijõe kaldal juba 1948 aastal 1948 aastal oli Jänijõel looduslik säng ja maaparandus juba olemas aasta kaardil on Jänijõgi sirgeks kaevatud ja tänase kujuga jõgi

3 Jänijõe Tänapäevaks on kraavkuivendus asendatud drenaažkuivendusega, sest nii on maakasutus efektiivsem. Kuivendussüsteem on vajalik maaviljelusväärtuse suurendamiseks ja vegetatsiooniperioodi pikendamiseks Jänijõe riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu pikkus on 3,32 km Lääne-Virumaa ja Järvamaal 2,83 km. Jänijõgi Lääne-Virumaal on ühiseevooluks neljale Raudla maaparandusehitisele.

4 Põllumajandusamet on Eestimaa Looduse Fondi projekti partner PMA asjatundjad selgitavad maaparandussüsteemi töö põhimõtteid ja nõudeid PMA asjatundjad selgitavad maaparandussüsteemi töö põhimõtteid ja nõudeid

5 Eestimaa Looduse Fondi ja Põllumajandusameti koostöö
Veebruaris 2017 ELF-i partnerlus ettepanek PMA-le eesvoolude hoiutööde juures Jänijõel Jaanuaris 2018 esitab PMA Jänijõe hooldustööde plaani riigihanke ettepaneku nimekirja 24. jaanuaril 2018 toimub esimene kohtumine Jänijõel plaanide ja võimaluste arutamiseks Veebruar 2018 ELF esitab ettepanekud põllumajanduslike kuivendussüsteemide eesvoolude hooldus ja uuendustöödeks August 2018 sõlmib PMA hankelepingu tööde teostajaga

6 Jänijõe hooldustööde loetelu
Võsa ja peenmetsa likvideerimine jõe mõlemalt kaldalt (va metsaga piirneval alal), säilitades suuremad kased, lepad ja okaspuud, mis ei sega hooldustöid. Koprapaisude ja voolutakistuste eemaldamine Valikuline sette eemaldamine (mitte süvendamine) Truupide korrastamine (2 tk), drenaažisuudmete hooldamine, taastamine ja tähistamine (24 tk) Settebasseinide rajamine (2 tk) Need tööd on maaparandussüsteemide ühiseesvoolu nõuetekohaseks toimimiseks lubatud ja vajalikud tegevused.

7 Jänijõgi enne hooldustööde tegemist
Jänijõest rääkida on raske, jõge peab nägema. Paju okstelt on näha kui kõrgel on kevadine suurvesi olnud. Jõel on isepuhastusvõime ja siin on voolusäng vaba. Aga jõkke satuvad ka sellised puud ja risu, mida vesi ära kanda ei jõua. Nii tekivad voolutakistused. Voolutakistuste taha koguneb sete.

8 Kallaste erosioon Kallaste erosioon tekib kõrgest veetasemest ja koprate tegevusest. Tagajärjeks on jõe põhja sette kogunemine ja liikuma panemine. Kalda erosioon oleneb pinnasest. Sete on muda, heljum, veega edasikanduvad taimejäänused ja liiv.

9 Koprapaisud Jänijõel Ühiseesvoolu seisukorda mõjutavad koprapaisud. Maaomanik on neid korduvalt lammutanud, kuid töökad loomad ehitavad need uuesti samasse kohta või leiavad jõel teise parema koha.

10 Suudmed ummistuvad Kui veetase on kõrge ja suudmed on uputatud olekus või on mattunud kaldamudasse, jääb drenaažisüsteemis vesi seisma ja sette ladestub. Tagajärjeks on drenaaži ummistumine. Pildil on näha drenaaži suudmetoru seest poolt. Eespool on näha oranž muda juurte, sambla ja veega välja kantud rauaühendiga, mida nimetatakse ookriks,. Tagapool, suudmetoru sees, on näha ummistust terve toru läbimõõdu ulatuses. Ummistus võib tekkida mudast, juurtes, torude nihkumisest dreeni uhutud pinnasest või näriliste ehitatud pesadest. Sellised suudmed vajavad hooldamist. Seda tehakse käsitsi või vastava pesuriga.

11 Truubid vajavad hooldust
… sest need on omamoodi voolutakistused, mille ette koguneb ujuv risu ja setted. Pool toru läbimõõdust on setet täis. Truubi otsaku tagant on kattematerjal ära uhutud.

12 Ohtlik truup Vesi võib aja jooksul jagu saada ka suurtest rajatistest. See ohtlik truup valla teel ei olnud hooldustööde kavas

13 ELF-i soovitused Jõgi on jagatud iseloomulikeks lõikudeks. Lõiguti on antud soovitused kuidas ja mida võiks teha. Näiteks ülemjooksul (sinine) - enne koprapaisude likvideerimist eemaldada setted

14 ELF-i soovitused Jänijõe hooldustöödeks
Valikraie säilitades noori terveid puid, võsa likvideerida Jätta või rajada nõlvale puhverriba Sette eemaldamisel järgida tekkinud looklevat sängi Sette alla kandumise vähendamiseks rajada settebassein või lodu 1 puud stabiliseerivad juurtega nõlva ja püüavad kinni toitaineid 2 olemasolev noor lepik säilitada 3 looked aitavad ühtlustada vee voolukiirust, sirgel lõigul kujundada kahe tasandiline kallas 4 ka liiv on sete

15 Hooldustööd tehti oktoobris
Truubi lahti võtmine suurfarmi juures

16 Valikraie ja sette eemaldamine tehtud
Valikraie. Vasak kallas jäi puutumata (jõe varjuks).

17 Kahe tasandiline kallas
Koht kus oli suur koprapais ja nõlvad on libisenud. Küsimus on, kas see jääb püsima

18 Settebassein Rajati kaks settebasseini. Olemasolev settebassein Järvamaa piiril puhastati. Settebasseinid õigustavad end ainult siis kui neid õigel ajal hooldatakse

19 Hooldatud suudmed Suudmete taastamisse suhtus ehitaja loominguliselt. Jõgi on kaldast eemaldunud

20 Looklevas sängis hooldatud suue
Jõgi on suudme juurde tulnud

21 Tulemused - järeldused Puhverriba noortest leppadest
Siin peaks olema kaladel hea kudeda

22 Looklev säng Hoolduse tulemusel on Jänijõgi lookleva sängi ja puhta selge veega riigi poolt korrashoitav maaparandussüsteemide ühiseesvool

23 Hooldatud suue Ummistust enam ei ole.

24 Settebasseini rajamine on õigustatud
Kuue kuuga on settebasseinis SB-2 liiv ja settepadjand

25 Kahetasandiline kallas ja roostik säilitati
Hooldus keerulisem

26 Ohtlik truup on uuendatud
Valla tee truubist saab nüüd ohutult üle sõita ja kalad pääsevad ülesvoolu

27 Projekti eesmärk seoses Jänijõe hooldustöödega
Eesmärgiks oli töötada välja eesvoolude korrastamise lahendus nii, et vähendatakse, välditakse või minimeeritakse toitainete koormust jõkke Setete kõrvaldamisel võetakse arvesse, et tööde käigus tuleb minimeerida setete kandumist allavoolu Toitained ei jõua Jänijõkke mitteainult maaparanduse tõttu Sette eemaldamisel arvestatakse alla kandumise ohuga

28 Kas Jänijõel teostatu võiks olla edaspidi tavapärane praktika?
Arutame: Aeg ja pädevus Eelarve nappus Maaomanike nõusolek Hilisem hoolduse kohustus Arutelu koht. Projekti kogemuse kasutamine tavapärases praktikas on seotud mitmete probleemidega: Aja ja pädevuse puudus – novembriks eesvoolu hooldustööde mahud hinnatud, jaanuari lõpuks hankeplaan esitatud. Teavitamiskohustus, kooskõlastused. Iga eesvoolu keskkonna meetmed tuleb asjatundlikult ja vastavalt olukorrale lahendada Eelarve nappus – keskkonnarajatised muudavad hooldustööd kallimaks ja raha on vähe Keskkonnarajatiste planeerimisel peab saama kooskõlastused maaomanikelt (20 ha tehismärgala ei ole maaharijale vastuvõetav) Settebasseine peab õigel ajal puhastama. Kes seda peab tegema ja kuhu sete ladustada?

29 Mida teha tulevikus teisiti?
Suur settebassein suubuval kraavil. Maaparandusseaduse järgi peab maaomanik hooldama maaparandusrajatisi, mis asuvad tema maal

30 Ajutine lahendus Ehitaja tõstis kivipaisuga veetaset settebasseinis.
See ei ole lahendus. Paisutus hakkab mõjutama ülesvoolu asuvaid suudmeid. Settebasseine tuleb puhastada, sest muidu ei ole neist kasu.

31 Aitäh!


Alla laadida ppt "Ühiseesvoolu keskkonnasõbralik hooldus Jänijõel"

Seotud esitlused


Google'i reklaam