Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium

Teema esitlus: "Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium"— Esitluse väljavõte:

1 Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium

2 Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel)
Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid – animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid

3 Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel
Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Seotud lingid Kasutatud allikad

4 Planetaarne aatomimudel
- TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE ELEKTRONKIHT ELEKTRON

5 Aatomi ehitus AATOM (neutraalne)
Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng positiivne) Koosneb tuumaosakestest ehk nukleonidest. PROOTON laeng +1 mass 1 NEUTRON laeng 0 ELEKTRONKATE (laeng negatiivne) Koosneb elektronkihtidele jaotunud elektronidest. ELEKTRONKIHT Tiirlevad elektronid. ELEKTRON laeng -1 mass 0,0005

6 Aatomi ehitus

7 Aatomi tuum Koosneb tuumaosakestest ehk NUKLEONIDEST – positiivse laenguga PROOTONITEST ja laenguta NEUTRONITEST. Tuuma laeng on positiivne. TUUMALAENG = PROOTONITE LAENGUTE SUMMAGA. Prootonite arvu tuumas nimetatakse AATOMNUMBRIKS (Z). Tuuma mass on ligikaudu võrdne tuumaosakeste arvuga ehk MASSIARVUGA (A).

8 Massiarvu leidmise valem
nukleonide arv prootonite arv Z neutronite arv N = = +

9 Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist
Z aatomi- number prootonite arv elektronide arv = = =

10 Isotoobid Ühesuguse prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elementide aatomid. Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest.

11 Vesiniku isotoobid prootium deuteerium triitium + + + A Z

12 Elektronkate Elektronkatte moodustavad elektronkihid.
Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast. Elektronkihtide nummerdamist alustatakse tuumale lähimast kihist. (esimene kiht n=1)

13 Elektronide arv elektronkihtidel
1. elektronkiht – kuni 2 elektroni. 2. elektronkiht – kuni 8 elektroni. 3. elektronkiht – kuni 18 elektroni. 4. elektronkiht – kuni 32 elektroni. Eelviimane elektronkiht – kuni 18 elektroni. Viimane elektronkiht – kuni 8 elektroni. 4 3 2 1 Elektronide arvu kihil saab leida 2 𝒏 𝟐 .

14 Elektronide paiknemine
) ) ) +11 2 8 1 +11 -11 Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: H, O, C, S

15 Aatomi ehituse õppemudel

16 Video aatomi ehitusest

17 Seotud lingid http://tahvel.ee/Fail:Aatomimudel.swf

18 Kasutatud allikad