Euroopa Liidu kujunemine

Teema esitlus: "Euroopa Liidu kujunemine"— Esitluse väljavõte:

1 Euroopa Liidu kujunemine
EL tekkimise eeldused (vajadus) II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (praktikas esialgu Lääne-Euroopa)

2 Euroopa Liidu kujunemine
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1957/58 Rooma lepingud Euroopa Majandusühenduse (EMU) asutamise leping Ühisturg Tolliliit Ühtne põllumajanduspoliitika Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamise leping

3 Euroopa Liidu kujunemine
1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine Euroopa Ühendustega 1981 Kreeka ühinemine Euroopa Ühendustega 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa Ühendustega 1985/87 Ühtne Euroopa Akt

4 Euroopa Liidu kujunemine
1990 Saksamaade ühendamine 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) Euroopa Liidu kolm sammast I: Uus Euroopa Ühendus (3 algset ühendust) – senise koostöö süvendamine ja laiendamine II: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika III: Koostöö õigus- ja siseküsimustes 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga

5 Euroopa Liidu leping (1993)
Lepingu struktuur

6 Euroopa Liidu “kolm sammast”

7 Euroopa Liidu kujunemine
1994 – Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused (+ Küpros, Malta) 1998 Liitumisläbirääkimiste algus 1997/99 Amsterdami leping 2001/03 Nice’i (Nizza) leping 2001 – 2003 Euroopa Tuleviku Konvent Liitumisläbirääkimiste lõpp Kesk- ja Ida-Euroopa riigi, Küprose ja Malta liitumine EL-ga Bulgaaria ja Rumeenia liitumine EL-ga 2007/2009 Lissaboni leping (reformileping)

8 Riikideülesuse põhimõte
Euroopa Liidu institutsioonid tegelevad poliitikate kujundamisega, õigusloomega ja osalt ka poliitikate elluviimisega. Need n-ö ühispoliitikad ja vastavad õigusaktid on liikmesriikidele kohustuslikud! Samal ajal tuleb meeles pidada, et ka EL institutsioonid koosnevad liikmesriikide esindajatest ja järgivad suuremal või väiksemal määral liikmesriikide huvisid. Oluline on aga just huvide ühisosa!

9 Euroopa Liidu õigussüsteem
Alateemad: Euroopa Liit (EL) ja Euroopa Ühendus () juriidilises mõttes EL õiguse allikad - esmane ja teisene seadusandlus EL õiguse põhimõtted - liikmesriikide ja EL tasandi vahekord EL ja EÜ juriidilises mõttes -> Euroopa Liidu õigus Alates Lissaboni lepingust mõistet “Euroopa Ühendus” enam ei kasutata. Sisuline vahe erinevate koostöövormide vahel (endine I sammas = riikideülene koostöö = EÜ <-> endine II / III sammas = valitsustevaheline koostöö) on sellest hoolimata säilinud. Rahvusvaheline õigussubjektsus: terve EL (varasema EÜ asemel) Euroopa Kohtu pädevuse varieerumine lepinguartiklite lõikes

10 Euroopa Liidu õigussüsteem
Euroopa Liidu õiguse allikad - esmane seadusandlus Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL või EL ja liikmesriigid Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus, ingl.k. case law) Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine

11 Euroopa Liidu õigussüsteem
Euroopa Liidu õiguse allikad - teisesed õigusaktid Kohustuslikud õigusaktid Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. Soovituslikud õigusaktid Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt.

12 Euroopa Liidu õigussüsteem
Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist.” Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele

13 Euroopa Liidu õigussüsteem
Euroopa Liidu õiguse põhimõtted Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Mittediskrimineerimine (TEC, art. 12, end. Art. 6) Ilma, et see piiraks käesolevas lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Tehes otsuse vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele, võib nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.

14 Euroopa Liidu õigussüsteem
Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted Subsidiaarsuse põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte (TEC, art. 5, end. Art. 3b) Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Protokoll nr subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta

15 Euroopa Liidu õigussüsteem
Euroopa Kohtu otsustest tulenevad põhimõtted EL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud. EL õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega Kohtulahendid: case 26/62 Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie der Belastingen; 1963 case 6/64 Costa v. ENEL; 1964 case 92/78 Simmenthal vs. Commission; 1978

16 Euroopa Liidu õigussüsteem
Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted Põhiõigused ja vabadused Inimõigused, poliitilised õigused, majanduslikud vabadused Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus õiguskindlus (legal certainty), protseduuriline õigus (procedural fairness), läbipaistvus (transparency) Põhjused, mis mõjutavad liikmesriikide valitsusi riikideülese õigussüsteemi aktsepteerimisel EL õiguse strukturaalne ja kultuuriline formalism Euroopa Kohtu motiivid ja huvid Liikmesriikide kohtusüsteemi motiivid ja huvid Rahvusvahelise õigusühiskonna ja juristide huvid ja motiivid Liikmesriikide valitsuste huvid