EL määrus 2199/2003. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis Töövariant

Teema esitlus: "EL määrus 2199/2003. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis Töövariant"— Esitluse väljavõte:

1 EL määrus 2199/2003. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis Töövariant
Ühtne pindalatoetus EL määrus 2199/2003. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis Töövariant

2 Ühtne pindalatoetus Eestis
Määruse eelnõu lähtekohad Põllumajandusmaa suurus ha Minimaalne toetusõiguslik pind 1 ha Liitumislepingu kohane finantspakett, selle muudatus tulenevalt ÜPP reformiotsustest 19,5 mln € , 326 mln €

3 Maksimaalselt võimalik toetus
Otsetoetused kuni 25% EL eelarvest 333,7 mln kr Otsetoetused kuni 40% (kuni 25% MAK eelarvest) ,3 mln kr Otsetoetused kuni 55% rahvuslikust eelarvest 197,2 mln kr (86,83 mln kr)

4 Kriteeriumid (Määruse eelnõu § 3)
Valdkond Standardid Eesti poolsed kriteeriumid Minimaalne kasutuse tase: Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud kooslused Kasutuses oleval haritaval maal kasvatatavad põllukultuurid aktiivses tootmises oleval maal kasvatatakse põllumajanduskultuure, mis on külvatud hiljemalt 15. juuniks. Tegevused on kantud põlluraamatusse. Ajutises kasutuses väljas oleval haritaval maal ebasoovitava taimkatte leviku tõkestamine Toetust ei maksta maale, millele ei ole 1. juuliks rajatud kultuuri või millele pole rajatud mustkesa (st hoolitsemata ja võssa kasvav) maa peab olema haritud (mehhaaniline või keemiline umbrohutõrje tehtud) 1. juuli seisuga ning eesmärgiga võtta maa kasutusse või panna peale pikaajaline kultuur. Püsikarjamaade ja looduslike rohumaade kaitse Karjatamine või niitmine (koos niite äraveo või hekseldamisega) vähemalt 1 kord enne 31. juulit

5 Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus
363,6 tuh ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu (teraviljad, teatud kaunviljad) ja 1303,7 kr/ha 55% tase Ettepanek – kasutada selleks otstarbeks täielikult MAK eelarvet Ühtse pindalatoetuse maksena 417 kr/ha täiendava otsetoetusena kuni 583,7 kr/ha (42,2%)

6 Sertifitseeritud seemne kasvatamise täiendav otsetoetus
Lähtekoht ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu Eesti 2003.a toetuse tase 4281 kr/ha, EL kehtiv skeem 2642 kr/ha , seepärast rakendub EL 100% Ettepanek – eristada liblikõieliste ja heintaimede toetuse ühikumäärad 2:1 Ühtse pindalatoetuse maksena 417 kr/ha täiendava otsetoetusena liblikõielistele kuni 3021,9 kr/ha heintaimedele kuni 1302,4 kr/ha

7 Loomakasvatussektori täiendav otsetoetus
Loomühikuid arvestuslikult kokku Kasutatav karja- ja söödamaa 414 tuh ha Loomühiku kohta arvestuslikult 2,06 ha maad …. sellest tulenevalt kaetakse loomühiku kohasest toetusest 859,8 krooni loomühiku kohta ühtse pindalatoetuse kaudu

8 Veise kasvatamise täiendav otsetoetus
Lähtekohad: makse toetusõiguslikele veistele 1452,7 kr/lü 55% tasemel Piimalehma toetus läbi ühtse pindalatoetuse (55% tasemel 547,2 kr) Ettepanek: maksta täielikult riigieelarve vahenditest Ühtse pindalatoetuse kaudu 859,8 kr/lü täiendava otsetoetusena kuni 592,9 kr/lü

9 Veise kasvatamise täiendav otsetoetus
Lähtekohad: kuna lihtsustatud skeemis erinevad veisetoetuse skeemid liidetud, makse arvutamine “koefitsientide” alusel Lehm – 1 Üle 24 k vanune lehmmullikas – 1 8 k vanune kuni 24 k vanune lehmmullikas – 0,7 8 k vanune ja vanem pull või härg - 1 1-7 k vanune vasikas – 0,2

10 Ute kasvatamise täiendav otsetoetus
Lähtekoht: võimalik makse 2003.aasta tase +10%, makse toetusõiguslikele uttedele 1631,7 kr/lü Ettepanek: maksta riigieelarve vahenditest Ühtse pindalatoetuse kaudu 859,8 kr/lü täiendava utetoetusena kuni 771,9 kr/lü e. 116 kr ute kohta

11 Ühikumäär toetusõiguste alusel
eelarvest Täiendav toetus MAK-ist riigieelarvest Põllukultuurid 417 kr/ha 550 kr/ha 33,7 kr/ha Liblikõieliste sertifitseeritud seemned - 3021,9 kr/ha Heintaimede sertifitseeritud seemned 1302,4 kr/ha Muu maa

12 Ühikumäär toetusõiguste alusel
eelarvest Täiendav toetus MAK-ist riigieelarvest Veisele 417 kr/ha e. 859,8 kr/lü - 592,9 kr/ lü Utele 771,9 kr/lü e. 116 kr utt Piimalehmale 417 kr/ha 547,2 kr/lü