Inimressursi kvaliteedi tõstmine on vältimatu arengu eeldus

Teema esitlus: "Inimressursi kvaliteedi tõstmine on vältimatu arengu eeldus"— Esitluse väljavõte:

1 Inimressursi kvaliteedi tõstmine on vältimatu arengu eeldus
MIKS ja MIDA peaks tööandjad oma senistes suhtumistes muutma? Milvi Tepp

2 Seni domineerinud(vad) praktikad ja uskumused
Pealiskaudne, süvenemiseta suhtumine inimressursi kvaliteeti ja selle läbimõeldud rakendamisse: tööjõud on olnud liiga odav Tegevustes ja otsustes domineerib üldiselt lühiajaline perspektiiv: inimressursile ja sotsiaalsetele protsessidele rakendatuna ei ole see jätkusuutlik lähenemine Uskumus, et inimene on objekt nagu iga teine äris kasutatav ressurss: allub tööandja tahtele

3 Tänane majanduslangus soodustab seni edu toonud suhtumiste ja praktikate kinnistumist.
Tuleviku vajadusi arvestades ei ole eilsed suhtumised ja senised praktikad asjakohased

4 Eesti töö- ja tööjõuturg on spetsiifilised
Potentsiaalsete töötajate hulk on väike Tööjõu reservuaar ~ – inimest Loomulik juurdekasv väheneb: 5 aasta pärast on potentsiaalseid tööjõuturule tulijaid orienteeruvalt poole vähem kui täna Eesti konkurentsivõime globaalsel kvalifitseeritud tööjõu turul on nõrk Keelelised piirangud Sotsiaalsed tagatised nõrgad

5 Probleemid tööandjatele
Konkurents inimeste vahel on väike Inimestel puudub väline surve ennast arendada Deprofessionaliseerumise oht

6 Probleemid töövõtjatele
Töö ja töökohtade valik on väike Eesti ettevõtted on väikesed: ~ kolmandik töökohtadest on ettevõtetes, kus on vähem kui 20 töötajat Professionaalse arengu võimalused piiratud, eriti kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidel Ambitsioonikatele ja/või teatud valdkonna spetsialistidele ei pruugi olla rakendust Kvalifitseeritud töötajate lahkumise oht vägagi reaalne: eriti tööjõuturule lisanduvate noorte osas

7 Eesti tööandjad on oluliselt rohkem sõltuvad kohalikust tööjõuturust kui kvalifitseeritud töövõtjad kohalikest tööandjatest

8 Investeeringute saamise võimalused ja nende kasutamise efektiivsus sõltuvad otseselt inimressursi kvaliteedist

9 Inimressursi kvaliteeti aitavad hoida ja arendada
Töö nõuded ja reaalsed erialase arengu võimalused Töökorralduse kvaliteet Töökultuur Täiendkoolitus

10 Tööandjate panus inimkapitali väärtuse suurendamisse on seni olnud ebavõrdne

11 Täiendkoolitusse on panustanud peamiselt suured ettevõtted
Täiendkoolitust on korraldanud 96% ettevõtetest, kus töötab 250 ja enam töötajat ja 62% ettevõtetest, kus töötab töötajat Koolitust planeerib sisuliselt (koolituskavaga ettevõtete arv) 61% üle 250 töötajaga ettevõtetest ja 9% töötajaga ettevõtetest Koolitust planeerib rahaliselt (koolituseelarvega ettevõtete arv) 69% üle 250 töötajaga ettevõtetest ja 9% töötajaga ettevõtetest Uuring: Täiskasvanute koolitus ettevõtetes, ESA 2006

12 Tegelik olukord on ilmselt halvem ...
Koolitusi korraldanud ettevõtetes võimaldati täiendkoolitust ~1/3-le töötajatest Mikroettevõtted ei osalenud uuringus, neis töötab a. andmetel inimest (2005.a inimest) Hinnanguliselt 2/3 Eesti äriettevõtete töötajatest on seni jäänud täiendõppest kõrvale Väikestes ettevõtetes on suure tõenäosusega väiksema mõjuga ka ülejäänud inimressursi kvaliteeti kujundavad tegurid

13 ... Need inimesed on meie tööandjate jaoks ühine reservuaar
See reservuaar on tegelikult “lahjenenud” ja tänastes oludes lahjeneb veelgi ...

14 Inimressursil on oma eripärad
Inimene elab oma elu, tal on oma elu(äri)plaan, mida ta tahab realiseerida Omaniku kasum ja tegevjuhi boonused ei ole need eesmärgid, mille nimel inimene pingutama peaks Inimene on vaba oma suhtumistes Palgatööd peab enamasti tegema, kuid suhtumise sellesse kujundab ta ise Inimene elab ajas: tänaste suhtumiste juured on eilses ning sõltuvad homsetest unistustest Kõik inimesega seonduvad muutused on aeglased

15 Et suunda muuta, peab kõigepealt peatuma
Erich Fromm ... Ja mõned olulised asjad teadvustama ...

16 Sotsiaalsed tegurid ja protsessid, sh
Sotsiaalsed tegurid ja protsessid, sh. inimressursi kvaliteet on objektiivne reaalsus: nende mõju ei sõltu meie usust ja tahtest, aga nad mõjutavad meie tööandjate tegevusruumi ja võimalikke tulemusi igal juhul

17 Tööandjate ja töövõtjate huvide vahel tuleb leida tasakaal: ühe osapoole huvide kõrgemale seadmine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik

18 Tööandja ei saa garanteerida töösuhete kindlust, aga ta vastutab selle eest, et töötamine tema heaks tõstab inimese väärtust ja hakkamasaamise võimet tööjõuturul: see on ettevõtte esmane sotsiaalne vastutus (mis on ju kasulik ja vajalik ka tööandjale)

19 Tänased otsused (koondamised, palkade vähendamine, koolituskulude kokkutõmbamine jne.) on enamasti objektiivselt möödapääasmatud, kuid tuleb arvestada, et neil on väga tugev mõju töötajate suhtumisele ning see mõju on pikaajaline: taastumine võtab aastaid ning eeldab läbimõeldud tegevusi