4a klass Karmo Kalnapenk

Teema esitlus: "4a klass Karmo Kalnapenk"— Esitluse väljavõte:

1 4a klass Karmo Kalnapenk
mordvalased 4a klass Karmo Kalnapenk

2 mordvalased http://et.wikipedia.org/wiki/Mordvalased
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal mordvalast, neist Mordva Vabariigis (40,0% elanikkonnast).[1] Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt."[2] Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul, mokšad lääne ja ersad ida pool. Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks.[2] Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel. Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas."[3]

3 mordvalased Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul, mokšad lääne ja ersad ida pool.

4 m0rdvalased Mordvalased uurali keelkonna rahvana on oma pika ja keeruka ajaloo vältel säilitanud eripärase mütoloogia. Seal leidub vanimaid uskumusi (näiteks naisjumaluste ja esivanemate kultus), mõjutusi tänaseks kadunud (näiteks indo-iraani) kultuuritraditsioonidelt ja veel püsivatelt maailmareligioonidelt, eriti kristluselt. Mordvalaste massiline ristimine viidi lõpule XVIII sajandi keskel ning sellest ajast loetakse neid kristlike rahvaste hulka kuuluvaks. Sellegipoolest on kristlus mordvalaste maailmavaate formaalseks religioosseks pinnakihiks sügavalt juurdunud omapärastele uskumustele ja tavadele, mis on osutunud väga elujõulisteks ning säilinud tänapäevani. Käesolev artikkel tõlgendab mordva müüte, lähtudes ühiskonna arengu loogikast. Suulise pärimuse andmeid seostatakse arheoloogia ja ajalooteadusega, erinevate ühiskonna arengu staadiumidega, mis kõik jätsid jälje mütoloogilisele ainesele.

5 Mordva keeled (ersa ja mokša) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma
Mordva keeled (ersa ja mokša) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja mokša keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist (Uibopuu 1984: 207). Automaatne arusaamine üksteisest pole võimalik, ent ühine kirjakeel peaks hea tahtmise korral tehtav olema aasta seisuga oli mordvalaste emakeelsus 69% aasta andmetel oli Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%. Ersa ja mokša keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on mokša ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973). Ersa ja mokša kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja mokša keele puhul Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm - vene, ersa ja mokša. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas.