EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

Teema esitlus: "EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris"— Esitluse väljavõte:

1 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
 LIFE  Phare -> Struktuurifondid  ISPA -> Ühtekuuluvusfond  SAPARD -> EAGGF   EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 1

2 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
LIFE EL rahaline abivahend keskkonnasektorile Praegu etapp LIFE+: kestus 2007 – 2013 Eraldatud 317 MEUR – 3 alaprogrammi (2 liikmesriikidele + CEEC): LIFE-keskkond (Eesti ) 47% LIFE-loodus (Eesti ) 47% LIFE-kolmandad riigid (Eesti ) 6% Eesti osalusmaks ca 0,6 MEUR EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 2

3 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
LIFE-keskkond Keskkonna aspekti integreerimine ruumilisse planeerimisse Säästev tööstustoodang, tööstustegevuse mõju vähendamine Jäätmete ümbertöötlemine ja mõistlik käitlemine Tootmise keskkonnamõju vähendamine Uute keskkonnameetmete arendamine EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 3

4 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
LIFE-loodus Looduskaitseprojektid (linnudirektiiv 79/409, elupaigadirektiiv 92/43, Natura 2000 võrk) Kaasnevad meetmed, mis on vajalikud: komplekssete rahvusvaheliste projektide ettevalmistamiseks, kuhu hõlmatakse partnereid teistest liikmesriikidest (“starter” meede) kogemuste vahetamiseks projektide vahel, mis tegelevad sarnaste teemadega (“koostöö” meede) projektide jälgimiseks ja hindamiseks, tulemuste levitamiseks EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 4

5 EL regionaalpoliitika elluviimine
EL regionaalpoliitika elluviimise vahendid on struktuurifondid Struktuurifondid 2000 – 2006: Euroopa Regionaalarengu Fond - ERDF (1975) Euroopa Sotsiaalfond - ESF (1958) Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond - EAGGF (1962) Kalanduse Arendusrahastu – FIFG (1994) Ühtekuuluvusfond (transport ja keskkond) - CF (1994) – ei loetud otseselt struktuurifondide hulka 5

6 Vahendite jagunemine struktuurifondide vahel (2000 – 2006)
EL regionaalpoliitika elluviimine Vahendite jagunemine struktuurifondide vahel (2000 – 2006) 6

7 Struktuurifondid 2007 - 2013 Euroopa Regionaalarengu Fond
Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond

8 SIHTALAD (eesmärgid) 2000-2006
SKT elaniku kohta on alla 75% EL Keskmise 21,9% kogu EU rahvastikust 69 % SF eelarvest Sihtala 3 inimressursside arendamine väljaspool sihtalasid 1 ja 2 (haridus-ja tööhõivepoliitikad) 12,3% SF eelarvest Sihtala 2 ulatuslike majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste regioonid 18 % kogu EL rahvastikust 11,5 %SF eelarvest 8

9 SIHTALAD (eesmärgid) 2000-2004

10 SIHTALAD (eesmärgid) 2004-2006
S1 – lõpetav (kuni 31/12/05) S1 – lõpetav (kuni 31/12/06) Eriprogramm Sihtala 2 Sihtala 2 (osaliselt) S2 – lõpetav (kuni 31/12/2005) S2 – lõpetav (osal.) (kuni 31/12/2005) ISPA

11 Eesti sihtala 1 sihtpiirkonnana

12 Ühenduse algatused (2000 – 2006)
Ühenduse initsiatiivid täiendasid eesmärkide / sihtalade kaudu eraldatavaid toetusi, püüdes lahendada probleeme, mis olid Euroopa Liidule erilise tähtsusega. Programmide rahastamine toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi, Sotsiaalfondi ja Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja tagatisfondi vahenditest. INTERREG III (piiriülene / riikidevaheline / regioonidevaheline koostöö) EQUAL (võrdsete võimaluste edendamine tööturul) LEADER + (maapiirkondade edendamine) URBAN (linnaliste alade probleemide lahendamine) 12

13 SF ressursi jagunemine (2000 – 2006)

14 SIHTALAD 2007 – 2013 Konvergents e. lähenemiseesmärk (end. Sihtala 1 + Ühtekuuluvusfond) Teistest mahajäänud liikmesriikide ja regioonide toetamine Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive (end. Sihtala 2 + 3) Sotsiaalmajanduslikud ümberkorraldused Sotsiaal- ja tööhõivepoliitikad Euroopa territoriaalne koostöö (end. Ühenduse algatused) EL piiririikide ja riikidevahelise koostöö toetamine

15 Uue ja vana programmiperioodi võrdlus
Sihtalad Ühenduse algatused Ühtekuuluvusfond Finants-instrumendid Sihtala 1 ERF, ESF, FIFG, EAGGF – Guarantee EAGGF – Guidance Konvergents ÜF, ERF, ESF ÜF Sihtala 2 Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Sihtala 3 ESF INTERREG ERF Euroopa territoriaalne koostöö URBAN EQUAL LEADER+ EAGGF – Guidance Sihtalast 1 välja jäänud maapiirkondade arendamine ja restruktureerimine kalandussektoris EAGGF – Guarantee FIFG 4 sihtala (eesmärki), 4 ühenduse algatust, ÜF 6 instrumenti 3 sihtala (eesmärki) 3 instrumenti

16 SF vahendite jagunemine (2007 – 2013)

17 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Keskkonnameede Riiklikus Arengukavas (RAK) Eestile RAK-iga eraldatud summad aastate lõikes: ,4 miljardit krooni ,9 miljardit krooni ,5 miljardit krooni Meede 4.2 “Keskkonna-infrastruktuuri arendamine” mln krooni Valdkonnad, mida RAK meede 4.2 “Keskkonna-infrastruktuuri arendamine” toetab, on toodud järgmisel slaidil EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 17

18 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Meede 4.2 Keskkonna-infrastruktuuri arendamine Kokku I voorus 79 taotlust, neist 16 nõuetele mittevastavad veekaitse ja -kasutus: 24 taotlust, rahuldati 18 taotlust (19,2 miljonit krooni) jäätmekäitlus: 18 taotlust, rahuldati 8 taotlust (12,2 miljonit krooni) taastuvenergeetika: 16 taotlust, rahuldati 3 (11,1 miljonit krooni) bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus: 5 taotlust, rahuldati 3 (5,2 miljonit krooni) Teine taotlusvoor kuulutatakse välja märtsis, taotluste esitamise tähtaeg planeeritud aprilli algus (4.aprill) EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 18

19 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
PHARE Liitumiseelne finantsinstrument (üks 3-st) Loodud 1989 (algselt Poola + Ungari) Mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele (2004 liitunud 8 KIE riiki + Rumeenia + Bulgaaria) Alates 1997 suunatud eksklusiivselt “liitumiseelseks ettevalmistuseks” Eesmärgid Avaliku sektori ja institutsioonide tugevdamine EL seadusandluse (acquis) ülevõtmise edendamine Majandusliku ja sots. ühtekuuluvuse edendamine                              EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

20 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
PHARE Rahvuslikud (national) programmid (COP) Lõviosa rahast, kahepoolsed lepingud Piiriülene koostöö (CBC = Cross-Border Cooperation) Piiriäärsete alade omavahelise koostöö programm Multi-Country & Horizontal Riikidevahelise mitmepoolse koostöö programm Eesmärk tugevdada administratiivset suutlikkust (institution building / administrative capacity) Varem: DISAE ( ), LSIF ( )                              EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

21 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Ühtekuuluvusfond PÕHIMÕTTED: Poliitika, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine liikmesriikide vahel Lisandub regionaalpoliitikale, mis on suunatud regioonidevaheliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele aitab läbi viia Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

22 Ühtekuuluvusfond Raha jaotus riikide vahel (kuni 2004)
Ühtekuuluvusfondi raha jagatakse liikmesriikide vahel nõukogu poolt määratud proportsioonide alusel

23 Ühtekuuluvusfond 2004 – 2006

24 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Ühtekuuluvusfond 1. Keskkonnaprojektid, mille abil aidatakse kaasa Euroopa Liidu keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja parandamine; tervisekaitse; loodusvarade säästliku ja ratsionaalse kasutamise tagamine. Eelistatakse projekte joogiveevarustuse, heitvete töötlemise ja tahkejäätmete säilitamise valdkondades. Samuti võib raha taotleda taasmetsastamise, erosioonikontrolli ja looduse säilitamise alaste projektide tarbeks. EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

25 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Ühtekuuluvusfond 2. Transpordi infrastruktuuri projektid, mis on suunatud üle-euroopaliste võrkude rajamisele või arendamisele, või mis rajavad ligipääsuteid üle- euroopalistele võrkudele. Keskkonna- ja transpordialaste projektide vahel peab valitsema tasakaal. Komisjon on seadnud eesmärgiks suhte Projekti minimaalne maht üldjuhul 10 MEUR Fond võib rahastada kuni 80-85% avaliku sektori investeeringust (kaasfinantseerimine!) EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

26 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Ühtekuuluvusfond Rahasaamise tingimused Ühtekuuluvusfondist saab toetust kindlatel tingimustel: Kui liikmesriigil on liiga suur eelarvedefitsiit (vt. nn. Maastrichti kriteeriumid e. Majandus- ja Rahaliidu lähenemiskriteeriumid), ei finantseerita uusi projekte seni, kuni defitsiit on likvideeritud; Kõik projektid peavad vastama Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja teistele Euroopa Liidu õigusaktidele. Eriti oluline on järgida konkurentsi-, keskkonna- ja riigihangete reegleid. EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

27 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
ÜF vahendid keskkonnasektorile 2004 2005 2006 Kokku 818 miljonit 677 miljonit 922 miljonit 2,4 miljardit Keskmised summad, maksimaalne abisumma oleks 2,9 miljardit, mida võiks taotlustega katta, juhul kui mujal liikmesriikides nii palju taotlusi ei esitata. Praeguseks esitatud projektitaotlused katavad praktiliselt kogu saadaoleva summa. Kui RM on nõus, esitame rohkem, et saada kätte maksimumsumma. EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 27

28 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
ISPA Instrument for Structural Policies for Pre- Accession - EL struktuurabi programm investeeringumahukate transpordi- ja keskkonnaprojektide läbiviimiseks Kahe sektori rahastus soov. võrdne (50:50) Projekti minimaalne maht 5 miljonit EUR Eelarve ( 10 kandidaatriiki) 1,04 mlrd. EUR/a Eesti osa 2,0…3,5% (20,8…36,4 MEUR/a) Nõutav kaasfinantseering min. 25% EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

29 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
ISPA eesmärgid Valmistada kandidaatriike ette liitumiseks EL-ga Tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikaid ja protseduure Viia keskkonnasektor vastavusse EL keskkonnaacquis nõuetega Saavutada hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL vahel, võimaldada juurdepääs üleeuroopalisele transpordivõrgule (TEN) EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 29

30 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
ISPA prioriteedid - keskkond Veereostuse ja õhusaaste vähendamine Joogivee kvaliteedi tagamine ja parandamine Heitveepuhastuse vastavusse viimine EL nõuetega Jäätmekäitluse vastavusse viimine EL nõuetega Projektid peavad olema kooskõlas EL acquis nõuetega ja liitumispartnerluse põhimõtetega EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

31 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
ISPA projektieelistused - keskkond Keskkonda säilitavad, kaitsvad ja parandavad investeeringuprojektid Inimese tervist kaitsvad investeeringuprojektid Loodusressursside ratsionaalne kasutamine Joogiveega varustamine, heitvee puhastamine, jäätmete ja prügi käitlemine Erosiooni kontroll, looduskaitse EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris

32 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Heakskiidetud ISPA / ÜF projektid kokku 16 investeeringuprojekti + 4 TA heakskiidetud projekte ca 3,4 miljardit EL abi ca 2,6 miljardit 1 taotlus Euroopa Komisjonis 4 ÜF rahastamisotsust, eesti keeles  EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 32

33 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
ISPA projektid Tartu tunnelkollektori ehitus Narva reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine Viljandi reoveepuhastusjaama ehitus Tallinna jäätmekäitlusprojekt (Faas I) Tallinna jäätmekäitlusprojekt (Faas II - Pääsküla) Pärnu jäätmekäitlusprojekt Tartu vee-ja reoveetorustiku ehitus Narva vee-ja reoveetorustiku ehitus Balti elektrijaama tuhavälja nr.2 sulgemine Rapla vee-ja kanalisatsiooniprojekt Valga vee-ja kanalisatsiooniprojekt Kirde-Eesti (Kohtla-Järve) reoveepuhastus Lõpetatud on Jõelähtme prügila juurdepääsutee ja nõrgvete kanalisatsiooni ehitus; Tartu tunnelkollektori K2 ehitus. Jätkuvad ehitused Narva ja Viljandi roveepuhastitel, peaksid valmima sel aastal. Alustatud on Pääsküla pügila sulgemine, Tartu vee- ja kanalsisatsioonitorustike ehitus, ja ka kõik teised projektid, mis sellel slaidil nimetatud. Vaid Narva torustike ehitus on lükkunud hanke tühistamise tõttu edasi EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 33

34 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
Ühtekuuluvusfondi projektid Pärnu jõe vesikond, Pärnu-Paide veeprojekt Viimsi vee- ja reoveeprojekt Saarte veeprojekt Matsalu valgala veeprojekt Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt Narva-Jõesuu ja Sillamäe vee-ja reoveeprojekt Kagu-Eesti jäätmekäitlusprojekt Pärnu jõe vesikonna väikeasulate vee-ja reoveeprojekt Tallinna Soojus – õhusaaste vähendamine Ida-Harju veeprojekt Vasalemma-Keila valgala veeprojekt Lääne-Viru veeprojekt Mustaga rahastamisotsuseni jõudnud projektid, tumesinine Emajõe-Võhandu, mille osas käib EK-s direktoraatidevaheline konsulteerimine. Helesinised on ettevalmistatavad projektitaotlused (PS. Tln Soojus juba esitatud RM-i, kuid riigiabi küsimuse tõusetumise tõttu jäi toppama...) kõik ei saa raha perioodi vahenditest, osa lükkub perioodi EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 34

35 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
SAPARD Special Assistance Programme for Agriculture and Rural Development - EL struktuurabi programm põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetsete probleemide lahendamiseks 0,54 miljardit EUR/a (kokku 3,5 miljardit EUR) Eestile ca 10 MEUR/a (2000: 12,343 MEUR) Maaelu arengu plaan Toetus kuni 75% projekti avaliku sektori kulude maksumusest (äriprojektidel 0,5 x 0,75) EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 35

36 EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris
SAPARD - keskkond Keskkonnakaitsele ja maaelu säilitamisele suunatud põllupidamisviiside arendamine Alternatiivse tegevuse arendamine maal (metsamajandustoodete tootmine, taluturism) Külade taastamine ja arendamine, maakultuuri säilitamine ja kaitse Pool-looduslike maastike hooldamine ja taastamine Maade viimine põllumajanduskasutusest välja (metsastamine) EL rahastamisskeemid keskkonnasektoris 36