Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava

Teema esitlus: "Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava"— Esitluse väljavõte:

1 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava 2009-2020

2 ÜVK arendamise eesmärgid
Kehtivate õigusaktidega kooskõlla viimine, ÜVK arendamise kava aastateks täiendamine ja korrigeerimine, ÜVK arendamise kava aastateks üleviimine perioodile

3 ÜVK arendamise peamised küsimused
Radionukliididerikka põhjaveega piirkondade veevarustusküsimuste analüüs ja võimalikud lahendused. Vee-ettevõtjatega sõlmitud teenuslepingute muutmine ja täiendamine seoses muudatustega seadusandlikes aktides ja amortiseerunud ÜVK torustike rekonstrueerimise vajadusega. Lühiajaline investeeringute programm aastateks ja pikaajaline programm

4 Veevarustuse vajadus tõuseb
Ligikaudu 99% elanikest on juba liitunud ühisveevarustusega, 2007. aastal oli Tallinna keskmine veekasutus inimese kohta 101,3 liitrit ööpäevas, 2020. aastaks on prognoositud veetarbimise tõusu 110 liitrini ööpäevas ühe inimese kohta.

5 Eri veeallikate kasutamine (1)
Aastal 2007 oli Tallinnas summaarne veevõtt m3 ööpäevas, sellest moodustas põhjavesi 17,3%. Veeallikate kriteeriumiteks on: vastavus kvaliteedinõuetele, veevarustussüsteemi töökindlus, keskkonna- ja julgeolekuriskide maandamine, tootmiskulud.

6 Eri veeallikate kasutamine (2)
AS Tallinna Vee (ASTV) andmetel ei ole põhja- ja pinnaveest joogivee tootmisel kuludes suuri erinevusi. Põhjavee laialdasemat kasutamist takistab suur radionukliidide sisaldus. Kõige tõsisemaks riskiks loetakse pinnaveeallikate reostumist ning 24–72 tunnistest elektrikatkestustest põhjustatud ülelinnalisi veehäireid.

7 Eri veeallikate kasutamine (3)
Pinnaveevaru on piisav ka veevaesel ajal. Pinnaveest toodetud joogivee kvaliteet vastab kõigile kvaliteedinõuetele. Põhjaveest toodetud joogivee tarbevaru on m3 ööpäevas ja tootmisvee tarbevaru m3 ööpäevas. Juhul, kui Terviseamet keelab joogivee kasutuse põhjaveest, nähakse ette põhjavee alternatiivsed kasutusvõimalused. Käesoleva kavaga põhjaveepiirkondade laiendamist ette ei nähta.

8 Veevarustussüsteemid
Aastaks 2020 ei tohi maksimaalne torustike vanus linnas ületada 60 aastat. Renoveerimise (ümberehitamise) mahtu suurendab ka vahetu ühenduse puudumine ühisveevärgiga ligikaudu elamul. Eesmärgiks on võetud veekadude määra hoidmine alla 18%. Tuletõrjeveevarustuse nõuete rahuldamine.

9 Kanalisatsioonisüsteemid
2008. aasta seisuga on kanalisatsiooniga varustatud 97,5% Tallinna elanikkonnast. 2011. aastaks on Tallinnas prognoosi kohaselt ühiskanalisatsioon 99,8% elanikkonnast. 2020. aastaks on Tallinnas ühiskanalisatsioon 99,9% elanikkonnast. Jätkatakse lahkvoolse kanalisatsiooni arendamist ning laiendamist.

10 Investeeringud Vajalik ÜVK arendamise maht perioodiks on ca 4,13 miljardit krooni, sellest lühiajaline programm näeb ette möödapääsmatuid kulusid ca 1,8 miljardi krooni ulatuses.

11 Faktorid, mis mõjutavad investeeringuid
Tallinna ja ASTV vahelised lepingud. Naaberomavalitsustega sõlmitud lepingud. EL direktiivid ja seadused, millega määratakse tähtajad kvaliteedi ning keskkonnanõuete täitmiseks. ÜVK tehniline seisund ja efektiivsus. Sotsiaalmajanduslikud aspektid. Tallinna linna eelarvevõimalused.

12 ÜVK arendamise kava põhimõtted (1)
Kavandada ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist. Ette näha võimalus lähivaldade reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks Tallinna ÜVK kaudu. Koostöö jätkamine Tallinna lähivaldadega. Lähtuda eelkõige linnaelanike huvidest ning kulu- ja keskkonnasäästlikest tehnilistest lahendustest.

13 ÜVK arendamise kava põhimõtted (2)
Planeeringute koostamisel arvestada maa-alade reserveerimisega vee- ja kanalisatsiooniobjektide vajadusteks. Linnal osaleda uute tööstuspiirkondade eelvoolusüsteemide rajamisel koordineerijana investeeringute rahastamise probleemide juures. Uutesse hoonestuspiirkondadesse kavandada vee- ja kanalisatsioonitorustike üheaegne rajamine, et vältida liigseid kaevetöid.

14 Strateegilised aspektid (1)
Otsused pinna- ja põhjavee kasutamiseks. Veeühendused pinna- ja põhjaveevarustusega piirkondade vahel hädaolukorra veevarustuse tagamiseks. Halduslepingud kõigi Tallinna linna ümbritsevate omavalitsustega veega varustamiseks Tallinna süsteemist. Vee-ettevõtjate teenuslepingute ülevaatamine ning vajadusel täiendamine.

15 Strateegilised aspektid (2)
Õiguslik hinnang ettevõtluse iseloomuga tegevuspiirkondade käsitlemiseks ja otsused nende liitmiseks Tallinna ÜVK põhipiirkonnaga. Otsused kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks. Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise lahendamine. Kopli lahte suubuva sademevee merre suunamise lahendamine üleujutusriske maandavate abinõude arvestamisega.

16 Tänan!