Kuidas lõimida formaalõpet mitteformaalõppega?

Teema esitlus: "Kuidas lõimida formaalõpet mitteformaalõppega?"— Esitluse väljavõte:

1 Kuidas lõimida formaalõpet mitteformaalõppega?
Külli Salumäe TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

2 Formaalne … EKSS: 1. sisulise tähtsuseta, ainult vormitäiteks tehtud v. olemasolev; ametlik, paberlik, mittetegelik. 2. vormist lähtuv, vormiline.

3 Mitteformaalne õppimine ?
Mitteformaalne õppimine ?  Mitteformaalõpe Formaalõpe toimub enamasti koolikeskkonnas on eesmärgistatud … ? õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt leiab aset väljapool kooli ? võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses) on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, hankida uusi oskusi, teadmisi ja kogemusi väljaspool traditsiooniliselt mõistetavat (?) kooliharidust

4 PRÕK § 4.(4) Õpilastes kujundatavad üldpädevused
Formaalõpe 4) õpipädevus – suutlikkus … hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

5 Formaalõpe Mitteformaalõpe
Formaalõpe Mitteformaalõpe läbi viivad spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad on õppekavade alusel organiseeritud PRÕK § 2. (1) Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad, vabatahtlikud, omaealised … kellel peab olema ka spetsiaalne ettevalmistus! õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve

6 Tänapäeval varjatult kohustuslik?
Formaalõpe Mitteformaalõpe õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse teatud taseme või eani kohustuslik Kuidas toimub õppimise tuvastamine? Läbi isikliku kogemuse reflekteerimise! Reflekteerimine - seestpoolt juhitav õppimine, mille kaudu püüab inimene mõtestada oma kogemusi ja leida mooduseid uuel moel käitumiseks. Vabatahtlik ? … mitteformaalne õppimine on väga oluline eriti noorena… Tänapäeval varjatult kohustuslik?

7 formaal- ja mitteformaalõppe tunnused (Vorm või Olemus?)
Formaalõpe Mitteformaalõpe Õppimine õppekava järgi haridusasutuses, koolituskeskuses või töökohal; omandatut tõendatakse kvalifikatsiooni või sertifikaadiga. Cameron, R. & Harrison, J. L. (2012). The interrelatedness of formal, non-formal and informal learning: Evidence from labour market program participants. Australian Journal of Adult Learning. 52, Õppimine õppimise olemusest lähtudes; mitmekesisus lähenemistes, vormides ja õppekeskondades; TLÜ Haridusteaduste Instituut:

8 Inimene õpib kogu aeg – igal pool ja pidevalt.
Õppimine – laiemas mõttes kohanemine, mille abil inimene suudab end kooskõlas hoida ümbritsevaga. kitsamas mõttes uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. teadmiste ja kogemuste lisandumine, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. (Hirsjärvi ja Huttunen)

9 formaal- ja mitteformaalõppe tunnused (OLEMUS JA Vorm)
Formaalõpe Mitteformaalõpe Õppimine õppimise olemusest lähtudes; mitmekesisus lähenemistes, vormides ja õppekeskondades. TLÜ Haridusteaduste Instituut Õppimine õppekava järgi haridusasutuses, koolituskeskuses või töökohal; omandatut tõendatakse kvalifikatsiooni või sertifikaadiga. Cameron, R. & Harrison, J. L. (2012). The interrelatedness of formal, non-formal and informal learning: Evidence from labour market program participants. Australian Journal of Adult Learning. 52,

10 Õpetamine … …on kõik see, mis viib õppimiseni. Reet Valgmaa

11 Õppimise edukus sõltub…
õppija oskusest oma õppimist juhtida: seada eesmärke, õppimist kavandada, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi ning oma tugevusi-nõrkusi õppijana.

12 Järelikult … … peab iga õpetaja peamiseks ülesandeks olema luua õppijale võimalused oma õppimise juhtimiseks – eesmärgistamiseks, kavandamiseks, kontrollimiseks …

13 millest sõltub lapse õpiedu koolis ?
LOOVUSEST - annab kätte trumbid, et inimene tuleks elus hästi toime ja oleks edukas. Matti Bergström, Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Sotsiaalne loovus – üksikisiku/grupi toimetulek sotsiaalsetes suhetes endale uudsel viisil Emotsionaalne loovus – oskus tunda ja väljendada suhtlemises oma emotsioone ausalt ja ebatavalisel viisil

14 Loovuse tasandid (Kaufman, Baghetto)
Väljapaistev loovus (Big-C) – selgelt välja paistev loovus kogu inimkonna tasandil; Erialaloovus – (P- Creativity) – professionaalsel tasemel meisterlikkus mingis valdkonnas; Igapäevane/argiloovus (little-c Creativity) – endale uudne käitumisviis, tegevus ja selle tulemus igapäevases elus; Õpiloovus (mini-c Creativity) – inimese poolt kogetavad loomingulised sähvatused õppimise protsessis

15 Loov mõtlemine - 3 komponendi kaudu määratletud kognitiivne protsess : mõtete voolavus – võime kiiresti koondada informatsiooni, meelde tuletada omandatud teadmisi ja välja tuua assotsiatsioone; mõtlemise originaalsus – uudsete seoste leidmine, ideede ja lahenduste produtseerimine; tuntud ideede esitamine uuel viisil; mõtlemise paindlikkus – erinevatest aine- ja tegevusvaldkonnast pärinevate ideede välja pakkumine, võime lülituda kiiresti ümber ühelt ideelt/ideede klassilt teisele.

16 SoovitusI õppija loovuse avaldumise toetamiseks ja arendamiseks (EDA heinla):
Ära käitu hindajana, organisaatorina, tsensorina; ole partner, stimuleerija, giid, ekspert. Väldi grupi survet ja võistlemist, toeta koostööd. Hoia ära uute ideede naeruvääristamine, negatiivsed reageeringud neile. Varu aega nii aktiivseks tegevuseks kui lõõgastumiseks. Anna mõõdukalt uut materjali, jäta aega arutlemiseks.

17 SoovitusI õppija loovuse avaldumise toetamiseks ja arendamiseks
Arenda konstruktiivset kriitikat. Toeta oma initsiatiivil küsimist ja õppimist, julgusta küsima (ka käsiloleva teemaga mitteseonduvaid) küsimusi. Ole ettevatlik kiire tagasiside andmise ja õigetele vastustele osutamisega. Luba vigu, eksimusi, kõrvalekaldeid. Provotseeri loovat käitumist: ideed: „Mis siis, kui …“ „Mis juhtuks, kui ….“ toeta emotsionaalset komponenti – huumor, tugevad tunded …

18 SoovitusI õppija loovuse avaldumise toetamiseks ja arendamiseks
esita rohkem küsimusi ja vähem fakte; õpeta oma ideede „müümist“ – nende esitamst, kaitsmist: kasulikkus, uudsus, eelised; hoidu olemast lahenduste ekspert; õpeta ära tundma takistusi ja nendega toime tulema – toetades jonnakust ja meelekindlust oma lahknevaid arvamusi kaitsta (lugude jutustamine). julgusta mõistlikku riskeerimist ja õpeta tunnetama piiri, milleni võib erinevate lahenduste pakkumisel minna, et see veel arvestatud saaks. NB! Mängi seda koos õppuritega läbi.

19 SoovitusI õppija loovuse avaldumise toetamiseks ja arendamiseks
väärtusta ebamäärasuse, ebamugavuse, mitmetähenduslike olukordade taluvuse võimet, mis kaasneb loovate lahendusteni jõudmise protsessiga. Kiire lahendus võib olla oluliselt vähem optimaalne. õpeta lastele oma ideede väärtustamist, rõõmustamist leitud lahenduste üle. aita lapsel teadvustada tegevused, mis talle meeldivad, milles tema võimed ja oskused väljenduvad parimal moel. õpeta töötama pikema perioodi vältel otsese hüvitiseta – loo võimalusi tegeleda keskmise pikkusega projektidega.

20 Õpetajale või juhendajale enese konrollimiseks:
Kas klassis toimub divergentset mõtlemist? esitan avatud küsimusi, annan ühele probleemile erinevate lahenduste pakkumise võimalusi, kasutan teiste valdkondade näiteid, õpilaste poolt tuuakse esile probleeme, õpilased on valmis otsima mitmeid lahendusi. Kas toetan õpilaste metakognitiivset mõtlemist ? Kas toetan uudishimulikkust, väldin kordamist? Divergentne mõtlemine: võime genereerida mingi probleemi kohta võimalikult palju uudseid ideid, pakkuda ebatavalisi lahendusi. Metakognitsioon: teadmised oma mõtlemisest ning oskus mõlemisprotsesse kontrollida.

21 Põhikoolieas peaksid noored omandama mitteformaalselt õppides formaalõppe toel…
kriitilise jälgimise võime, oskuse oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt esitada, läbi rääkida ja konflikte lahendada, julguse ise otsustada, harjumuse teistega koostööd teha, oskuse teisi aidata ning juhendada, harjumuse ennast analüüsida.