Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest

Teema esitlus: "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest"— Esitluse väljavõte:

1 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest
Pealkirja slaid Muudatused jõustusid

2 PGS- i muudatustest Koolivaheaegade erinev kehtestamine laieneb ka põhikoolile, sisu endine, st vaheaegade kogupikkus vähemalt 12 nädalat, millest suvine vähemalt 8 nädalat (§24 lg 7); Selleks vajalik direktori ettepanek ja hoolekogu ning kooli pidaja nõusolek Teksti slaid

3 2013/2014. õppeaasta koolivaheajad
2013/2014. õppeaasta koolivaheajad on järgmised: sügisvaheaeg 19. oktoober a kuni 27. oktoober a; 2) jõuluvaheaeg 21. detsember   3) kevadvaheaeg 15. märts a kuni 23. märts a; 4) suvevaheaeg (v.a lõpuklassid) 6. juuni a kuni 31. august a.

4 Õpilaste arvu piirnormi suurendamine üheks aastaks § 26 lg3
Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud

5 Õpilaste arvu piirnormi suurendamine üheks aastaks § 26 lg3
Välja arvatud:  õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;

6 Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord §27 l 4
haridus- ja teadusministri kehtestatud määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. Gümnaasiumi vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel,

7 Riigieksamid Kooli lõpetamiseks riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles sooritatud vähemalt 1% max tulemusest, rahuldavalt kui20% max tulemusest. Varemlõpetanutele korduseksami eest tasuda riigilõiv (§31);

8 Riigieksamid Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest

9 Gümnaasiumi lõpetamine
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:  1) gümnaasiumi koolieksam ja  2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina

10 Tugi- ja mõjutusmeetmed
Kui varem võis õpilase käitumist arutada hoolekogus, siis nüüd enam mitte (§ 58lg3p3); Lubatud on tugi- ja mõjutusmeetoditena: 1) õpilase käitumise arutamine vanemaga; 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures; 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;

11 Õppenõukogu Õppenõukogu pädevust on vähendatud: enam ei ole oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamist ning kooli juhtimiseks vajalike otsustuste tegemist. ÕN ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine;

12 Kaasrahastamine Kooli õppekava alusel õppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist. Tegevuste puhul, mis ei ole õppekava osas võib kulutusi katta põhimääruses sätestatud korras. (lisatud uus §82 lg 11)

13 Õppesuunad Seadus ei sätesta enam kolme kohustuslikku õppesuunda (kehtetu §89 lg1)

14 Tööaeg Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht (§75);

15 Vaheslaid – kasutada ettekannete vahel või konverentsi alguses

16