Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee 24.03.10 Uuendatud õppekava Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee 24.03.10.

Teema esitlus: "Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee 24.03.10 Uuendatud õppekava Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee 24.03.10."— Esitluse väljavõte:

1 Ain Tõnisson ain.tonisson@hm.ee 24.03.10
Uuendatud õppekava Ain Tõnisson

2 Luua üldharidussüsteemis kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võimaldab jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla. Õppekava üldosa üldist suundumust ei ole vaja muuta. Missugused on need mured, mis takistavad elluviimist?

3 Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele Asjakohane metoodika Luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel Füüsiline õpikeskkond klassis vajadusel arvuti ja esitlusvahendid õpe ka väljaspool kooli ruume ainekavades viited vahenditele ning materjalidele ainekavades viited rühmatundidele

4 Hindamine Miks muuta hindamise osa? Tähtsustada seda osa hindamisest, mis on suunatud õpilase toetamisele Siduda hindamisega üldosas toodud üldpädevused (nt õpipädevus) ja läbivad teemad Kuidas õppimist hinnata ja kuidas õpilane lõpetab õppekava alusel toimuva õppe on õppekava loomulik osa Tingimused Muutused hindamises ei tohi kaasa tuua heale õpetajale täiendavat ajakulu

5 Õppekavas eristatakse põhimõtetena kaks hindamise funktsiooni:
Kujundav hindamine Hindamine põhikoolis ja gümnaasiumis Õppekavas eristatakse põhimõtetena kaks hindamise funktsiooni: õpitulemuste hindamine (assessment of learning) kujundav hindamine ehk õppimise protsessi toetav hindamine (assessment for learning) – kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid, käitumist, antakse tagasisidet seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed Õpetaja jaoks ei tähenda kujundav hindamine otseselt kahe erineva hindamisprotseduuri läbiviimist, küll kutsub üles pöörama tähelepanu sisulisele tagasisidele ja õpilase toetamisele edasiste sammude planeerimisel.

6 veerandihinne -> poolaastahinne
Hindamine põhikoolis Hindamine põhikoolis veerandihinne -> poolaastahinne Kool võib kasutada ka veerandihindeid või trimestrihindeid I ja II kooliastmes võimalusena sõnalised kirjeldavad hinnangud, millel puudub numbriline ekvivalent Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sh hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. Üks kord poolaastas kirjalik sõnaline hinnang igas ainevaldkonnas

7 Gümnaasiumi õppekorraldus
Õpilasel peab olema võimalus enda elukohale lähedases gümnaasiumis saada enda huvidele ja eeldustele vastavat kvaliteetset haridust Olemasolevad hästi väljaarendatud gümnaasiumid peavad saama jätkata enda poolt kujundatud õppesuundade pakkumist

8 Koolile kohustuslik kursuste maht 122
gümnaasiumi õppekorraldus

9 Valikkursused RÕKs ettenähtud valdkondades ja õppeainetes
gümnaasiumi õppekorraldus Need kursused võivad olla nii õppesuundades kui õpilase jaoks vabalt valitavad Kool võimaldab kursuse ka ühe õpilase soovil, va usundiõpetus, kus tulenevalt kehtivast PGSst piirarv 15 Valdkonna sees võib õpetada nii RÕKs toodud kursusi kui ka kooli enda välja töötatud kursusi, viimasel juhul kirjeldatakse need EHISes. Välja arvatud usundiõpetuse ja riigikaitse, kus kindlasti RÕK järgi Valdkonna sees ei pruugi ainete proportsioon olla samasugune nagu RÕKs, nt võib kool loodusainetena õpetada ainult füüsikat Kool võib valikkursusi kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades võrgustikke ja infotehnoloogilisi lahendusi

10 Õpilase kursuste maht gümnaasiumi õppekorraldus
minimaalne koormus gümnaasiumi jooksul 96 kursust, maksimaalset koormust ei määrata 0 kuni 20 kursust, äärmusena 0 kursust, kui kool võimaldab õpilasel moodustada enda õppekava ise

11 Õppesuunad eristuvad vähemalt 8 valikkursuse poolest
gümnaasiumi õppekorraldus Kool võimaldab õppe vähemalt kolmes õppesuunas Kool võib õppesuuna sees teha õpilasele kohustuslikuks kuni 20 valikkursust Õppesuunad eristuvad vähemalt 8 valikkursuse poolest Õppesuund sisaldab valikkursusi vähemalt kahest ainevaldkonnast järgnevast viiest: keel ja kirjandus 4 kursust võõrkeel 6 kursust lai matemaatika +6 kursust lisaks kitsa matemaatika mahule loodusained 8 kursust sotsiaalained 7 kursust Vähemalt üks õppesuund sisaldab loodusaineid, Vähemalt üks õppesuund sotsiaalaineid Õppesuund võib sisaldada valikkursusi kooli omapära ja piirkondliku eripära arvestamiseks

12 Täiendavad võimalused õpilasele ja koolile
gümnaasiumi õppekorraldus Õpilasel on õigus kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes (sh huvikoolides) Kool võib valikkursusi kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ja infotehnoloogilisi lahendusi.

13 Muutused ainekavades Lähedased ained on liidetud ainevaldkondadeks: keel ja kirjandus võõrkeeled matemaatika loodusained sotsiaalained kunstid kehaline kasvatus tehnoloogia Tuuakse ainevaldkonnale ühised pädevused ja põhimõtted, samuti lõiming üldiste pädevustega lõiming teiste valdkondadega lõiming läbivate teemadega

14 Õppesisu ja õpitulemuste hulga ja keerukuse ülevaatamine
Muutused ainekavades Kontseptuaalseid lähenemisi lähedasemaks õpilasele ja tema huvidele ja vajadustele igapäevaelus: eesti keeles tekstiõpetuse rõhutamine loodusainetes uurimuslik õpe võõrkeeltes konkreetsetes keelesituatsioonides toimetulek ühiskonnaõpetuses praktiline suunitlus muusikas musitseerimine jne. Lükati edasi teemasid eelkõige põhikoolis, nt matemaatikas ja loodusainetes Piiritleti teemade sügavust ja liigset tõlgendamist nt loodusainetes, matemaatikas

15 Kuidas suhtuda õppekavasse?
Koolile toob konkreetsed kvaliteedikriteeriumid (füüsiline keskkond, valikkursused gümnaasiumis) => SELGED NÕUDMISED, MILLEGA TOIMETADA Õpetaja tööd puutuvad põhimõtted (hindamine, vaimne ja sotsiaalne keskkond, õpikäsitlus) on sees põhimõtetena, mida kutsutakse üles arvestama, aga mitte kriteeriumitena, mida peab igal juhul arvestama. TOETUS IGAPÄEVASELE TÖÖLE, ALUS ARENDUSTÖÖDEKS MIDAGI EI JUHTU SINUGA, KUI SA ÕPPEKAVA EI LOE OLED SA AGA KINDEL, ET ÕPILASTEGA SINU TUNNIS MIDAGI HEAD JUHTUB, KUI SA ÕPPEKAVA LUGENUD EI OLE

16 Tänan!