Eesti majandusest pärast krooni Peeter Luikmel Eesti Pank

Teema esitlus: "Eesti majandusest pärast krooni Peeter Luikmel Eesti Pank"— Esitluse väljavõte:

1 Eesti majandusest pärast krooni Peeter Luikmel Eesti Pank

2 Ekspordil on läinud hästi
Ekspordi kasv aastavõrdluses

3 Oleme suutnud turuosa tagasi võita
Kaupade ekspordi osatähtsus Euroopa Liidu impordis, jooksevhinnas (2000=100)

4 Majanduskasvu taastumine on toimunud läbi tootlikkuse kasvu

5 Tööstuses on ressursside rakendatus kiirelt taastumas
Tootmisressursside rakendatuse % töötlevas tööstuses, sesoonselt korrigeeritud Allikas: Euroopa Komisjon

6 Investeeringute osatähtsus kogutoodangus on madal
Kasvame jätkuvalt “vanast rasvast”, investeeringud on kasvu jätkumise seisukohalt olulised Investeeringute osatähtsus kogutoodangus on madal

7 Keskmine brutokuupalk, EUR
Madal palk on olnud eeliseks, sest meie Põhjamaadest naabrid on üle keskmise rikkad. See eelis püsib veel mõnda aega. Keskmine brutokuupalk, EUR

8 Tööturu olukord on paranenud isegi oodatust kiiremini, aga töötuse määr püsib kõrge veel lähiaastailgi

9 Palgalangus on peatunud, kuid kiiret kasvu pole oodata

10 Kõrge tööpuudus on tarbija ettevaatlikuks muutnud
Kõrge tööpuudus on tarbija ettevaatlikuks muutnud. Konservatiivsus jääb lähiaastatelgi püsima

11 Eelarvepoliitikas oleme vooruslikult konservatiivsed, eelarve tasakaal ei tule 2013 siiski iseenesest kätte Eesti on üks väheseid, kes: - täidab eelarve tasakaalu kriteeriumi (lisaks Luksem-burg, Rootsi) ning hoiab võlakoormuse kaugel allpool 60% piiri (12-14 riigi seas) - jõuab lähedale keskpika perioodi eesmärgile (üks 8-st liikmesriigist) Perioodi lõpus on tööjõu ja tarbimise maksude määrad kõrgemad kui enne kriisi, jätkub “eurorahade sissevool” ja võimalus veidi kasvatada peamisi kululiike - 2.5% 2.0% 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% 2009 2010* 2011* 2012* 2013** Eelarve tasakaal , % SKPst EP prognoos Riigi Eelarvestrateega

12 Valitsussektori kulude kasv jääb väiksemaks kui tulude/SKP kasv

13 Nõrk sisenõudlus ja tootlikkuse kasv vähendavad SKPsse mõõdetavat maksukoormust

14 Inflatsioon kerkib globaalsete hinnasurvete tõttu kiirelt NB
Inflatsioon kerkib globaalsete hinnasurvete tõttu kiirelt NB! See pole euro kasutuselevõtu mõju

15 Intressimarginaalidel on alanemise ruumi, aga juba tänagi tehakse hulgaliselt keskmisest erineva marginaaliga tehinguid

16 Euro kasutuselevõtu positiivsed mõjud lähiaastatel
Suur osa positiivsetest mõjudest on juba avansina avaldunud. Riigispetsiifilise riski komponent väheneb, intressimäärad stabiliseeruvad. Edasine majandusareng loob eeldusi riigireitingu paranemiseks. Eesti kui investeerimispiirkond kvalifitseerub ümber. See võib tekitada välisinvestoritest täiendavat huvi. Kapitali laiendamine aktsiaemissiooni teel võib saada populaarsemaks. Eesti majanduspoliitika saab suurema rahvusvahelise tähelepanu osaliseks. Negatiivsete arengute puhul on ka väikese euroala riigi mõju tervikule ebaproportsionaalselt suur.

17 Eesti majanduse peamisi kitsaskohti euro iseenesest ei lahenda
Vastuolu tööjõu oskuste ning tööturu nõudluse vahel (struktuurne tööpuudus) – järgmine palgabuum võib juhtuda ka kõrge tööpuuduse tingimustes Suur sõltuvus välisnõudlusest – majanduskasv kõigub kui globaalne väliskeskkond on ebastabiilne Väike konkurents siseturul – siseturul ei kujune kõik hinnad ideaalsetes konkurentsitingimustes

18 Kuidas ellu jääda? Oskustöölisi on juba praegu mitmetes sektorites vähe. Ettevõttesisene töötajate arendamise strateegia võib olla tõhusam kui turult oskustööjõu ülesostmine. Reservide kogumine on vajalik nii riigi kui erasektori puhul. Investeeringutega viivitamine võib kaasa tuua turuosa kaotuse. Soodne intressikeskkond ning kõrge tööpuudus pakub võimalusi laienemiseks. Kapitali laiendamine on võimalik ka börsi abil (Eesti kuulub nüüd piirkonda, mida enamik investoreid liigitab madalama riskiga tsooni)

19 Lisa: Sügisprognoos 2010 koos talviste täiendustega
2010 2011 2012 SKP püsihindades, muutus % 2,5 3.9 3,9 Harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon, muutus % 2,7 3,5 1,8 Eelarve tasakaal/SKP, % -1,2 -1,1 -1,3