Tarbija – Euroopa ühisraha kasutuselevõtu edukuse indikaator

Teema esitlus: "Tarbija – Euroopa ühisraha kasutuselevõtu edukuse indikaator"— Esitluse väljavõte:

1 Tarbija – Euroopa ühisraha kasutuselevõtu edukuse indikaator
Tarbijakaitseamet a

2 “Euro kasvatab usaldust Eesti majanduskeskkonna vastu,“
Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole euro üksnes Eesti inimeste edasiste palga- ja pensionitõusude vundament, vaid on samavõrd või rohkemgi Eesti julgeolekuline saavutus. “Euro kasvatab usaldust Eesti majanduskeskkonna vastu,“ «Euro ei ole päästerõngas ega imerohi, mille tulek vabastab meid kõigist probleemidest, liitumise eeldus on tugev ja jätkusuutlik majandus,» kirjutab Tallinna linnapea Äripäevas avaldatud arvamusloos. Eesti Koostöökogu nõukogu aseesimehe Raivo Vare arvates euro tulekuga mitte ei lõpe meie eesmärgid, vaid Eesti edulugu alles algab. Vare ütles “Terevisioonis”, et ta on eurousku ning aastal on meil juba uus raha. Samas rõhutas ta, et euro tulekuga Eesti tõusu lugu alles algab

3 Ühisraha kasutuselevõtt
1999 BELGIA, SAKSAMAA, IIRIMAA, HISPAANIA, PRANTSUSMAA, ITAALIA, LUKSEMBURG, MADALMAAD, AUSTRIA, PORTUGAL JA SOOME 2001 KREEKA 2002 EURO PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE KASUTUSELEVÕTMINE 2007 SLOVEENIA 2008 KÜPROS, MALTA 2009 SLOVAKIA Miks on eurot vaja? (Euroopa Komisjoni euroveeb) Reisimine Euro kasutamist reguleeriv raamistik on muutnud euro stabiilseks, madala inflatsiooni ja intressimääradega vääringuks, mis toetab tugevat riigi rahandust. Samuti on ühisraha ühtse turu loogiline jätk, mis muudab turu toimimise tõhusamaks. Ühisraha kasutamine suurendab hindade läbipaistvust, kõrvaldab valuutavahetusega kaasnevad kulud, aitab edendada Euroopa majandust, hõlbustab rahvusvahelist kaubandust ning tugevdab ELi positsiooni maailmas. Euroala suurus ja tugevus kaitseb seda väliste majandusvapustuste eest, nagu ootamatu naftahindade tõus või valuutaturgude häired. Vähetähtis ei ole ka see, et euro on ELi kodanike jaoks käegakatsutav Euroopa identiteedi sümbol, mille üle nad võivad üha rohkem uhkust tunda, kuna euroala laieneb ning sellest saadav kasu olemasolevatele ning tulevastele liikmetele mitmekordistub.

4 Ootused ja Hirmud Allikas: Eurobaromeeter sept
Ootused ja Hirmud Allikas: Eurobaromeeter sept (8000 küsitletut) Poola, Tsehhi, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Eesti ja Leedu Üle poole e. 55% küsitletutest arvasid et euro tulek suurendab Euroopa kodanikuks olemise tunnet ja 35 % arvas, et nende maa kaootab suure osa oma identiteedist Valdav enamus (90%) arvas et euro kasutuselevõtuga kaasnevad mitmed positiivsed praktilised kasud Reisimine Ost / müük muutub lihtsamaks Samuti hinnati eurotsooni võimet kriisidega toime tulla tugevamaks kui see oleks eraldi riikidena käitudes (41%) Majanduslike ja poliitiliste plussidena toodi välja 64% riikide liitumine euroalaga suurendab Euroopa globaalset tähtsust 47% arvasid, et see kindlustab üldist finantsalast ja majanduslikku tasakaalu 41% arvasid et euro mõjub töökohtade loomisele positiivselt. Ainuke laialt levinud kartus oli võimalikud petmised ja kuritarvitamised seoses hindadega eurole ülemineku käigus (73%). Enamus inimesi ütlesid, et nad ei ole mures oma isiklike võimalike ebameeldivuste pärast (57%), Ega karda ka kontrolli kadumist oma riigi majanduskorralduse üle (55%). Üle 2/3 arvamusavaldajatest (68%) usuvad, et euroga liitumine toob kaasa hinnatõusu 45% arvavad, et üks olulisi euroala edutegureid on just madal inflatsioon. Kriis on seda arvamust tugevasti kahandanud võrreldes eelmise uuringuga

5 Hirmud ja tegelikkus Ainuke laialt levinud kartus oli võimalikud petmised ja kuritarvitamised seoses hindadega eurole ülemineku käigus (73%). Üle 2/3 arvamusavaldajatest (68%) usuvad, et euroga liitumine toob kaasa hinnatõusu kohe pärast selle kasutuselevõttu Hinnatõusu võivad mõjutada eurole ülemineku perioodil Erinevate kaupade ja teenuste maailmaturu hindade muutused Euro ja muude vääringute vahetuskursi muutused Riiklike ja kohalike maksude muutused Hinnatõusule mõjub pärssivalt üldine madal inflatsioon, mille põhjuseks on tarbimise madalseis ning sellest tingitud tihe konkurents. Konkurents ei ole hinnatõusu pidurdavaks faktoriks loomulike monopolide sektoris, kuhu võiks tingimisi lisada ka panganduse ja KOV-id. Viimaste liitumiste käigus Malta (a), Sloveenia (b), Slovakkia (a ja b) on täheldatud edukat hinnatõusu vältimist nii a. seadusandlike meetmetega b. kui ennetustööga Eesti eurole ülemineku käigus on kavas rakendada samuti mõlemat nn meedet Eurole ülemineku seaduse raames sätestatakse ümardamise reeglid kõikidele riikliklikele tasudele. Jooksvalt toimub hinnamonitooring (Statistikaamet, Tarbijakaitseamet, Konjuktuuriinstituut) Tarbijakaitseamet kontrollib koostöös vabatahtlike tarbijaühendustega eurole ülemineku reeglistiku täitmist jaekaubanduses ja teenuste osutamisel Ettevõtete liidud koostavad nn „ausa hinnastamise“ kokkuleppe ja üldise eurokommunikatsiooni koosseisus viiakse läbi laiaulatuslik kampaania leppega liitumise propageerimiseks (liitumine tähenadab ka „usaldusmärgi“ kasutusele võtmist) ja tarbija teavitamiseks leppega liitujate ja usaldusmärgi tähenduse tutvustamiseks

6 Tarbija käitumine ühisraha kasutusele võtul on võtmetähtsusega hinnatõusu ja pettuste vältimisel
See, kui edukalt või vastupidi Eesti ühisraha kasutusele võtab, sõltub suuresti tarbijast ja tema panustamisest ning lõppkokkuvõttes ka hinnangust igapäevaselt kogetavale olukorrale. NB! Üks negatiivne (ka subjektiivne) kogemus võib ära rikkuda paljude objektiivsete positiivsete kogemuste fooni. Pettustest ja kõrvalekalletest ühisraha kasutuselevõtu reeglistikust teatamine Ettevõtjate hea tahte kokkuleppe toetamine – TARBIJA ON KOKKULEPPE VÕTI Kokkuleppe (aus hinnastamine) on vaid siis tulemuslik, kui tarbija seda tajub ning vastavalt sellele ka oma ostuotsuseid teeb või suunab. Ainult Tarbijate ostuotsustel on jõudu tekitada ausast hinnastamisest ettevõtjatele konkurentsieelis Ainult konkurentsieelis on „präänik“, mis võib suunata ettevõtjaid liituma ausa hinnastamise kokkuleppega

7 Tarbijakaitseameti tegevus ning hinnamonitooringu ja ausa ümardamise kontrolli ajaline plaan
Kavandatud hinnamonitooringu periood Senine tegevus Hinnamonitooring alates 2005.a. 94 positsiooni Tallinn, Tartu, Viljandi Monitooringu periood 9 kuud enne ja 12 kuud pärast vahetust 2009/10 tegevused Koostöös Statistikaameti ja Konjunktuuriinstituudiga koostatud täiendav monitooritavate positsioonide loetelu - kokku 150 nimetust (Sloveenias 104). Lisatud mõned toiduained, autoparkla, kingsepatöö, jaepangateenused, retseptita ravimid, kütus) Laiendatud on monitooritavate kaupluste nimistut Lisatud on Kuresaare ja Jõhvi 6. kuu jooksul enne vahetust ca 800 kauba ja teenuse müügikohta 5 või 7 päevased aktsioonid Kontrollitakse enamuses Eesti KOV- tes: hinna kahes vääringus nõuetekohast esitlust müügikohas, kauba, teenuse hinna korrektset ümberarvestust EEK-lt eurodeks (Eesti panga kursiga – 15,6466), Kahes vääringus hindade kuvamine Kuue kuu jooksul pärast vahetust 5 päevased aktsioonide ca 600 kauba ja teenuse müügikohta kontrolli aktiivsus sõltub ka eelneva perioodi tulemustest. 14 päeva jooksul kontrollitakse lisaks arveldamise õigsust ning ausa ümardamise reegli järgimist kontrollostude tegemisega Kahes vääringus arvlemine

8 Euro kasutuselevõtu otsustusprotsess
28. jaanuaril võttis valitsus vastu uuendatud konvergentsiprogrammi, millega antakse EL-ile ülevaade Eesti majanduse ja eelarvepoliitika lähenemisest Maastrichti kriteeriumidele. 26. märtsil avaldab statistikaamet aasta valitsussektori võla ja defitsiidi numbrid Märts-aprill: Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank viivad läbi korralise hindamise, et selgitada Eesti valmidust euroalaga liitumiseks Mai: EL lähenemisaruannete avalikustamine Juuni: Konsultatsioon Euroopa Parlamendiga 8. juuni Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kohtumine, arutelu Eesti vastavuse kohta Komisjoni ja EKP hinnangute ja Komisjoni ettepaneku alusel. 18. juunil arutab ECOFINi ettepanekut ka Euroopa Ülemkogu 6. juuli Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kinnitab Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates

9 Tänud kuulamast!