Loengumaterjalid 2018/19 õ.a Merike Rand, eripedagoogika (MA)

Teema esitlus: "Loengumaterjalid 2018/19 õ.a Merike Rand, eripedagoogika (MA)"— Esitluse väljavõte:

1 Loengumaterjalid 2018/19 õ.a Merike Rand, eripedagoogika (MA)
Õpiraskustega õpilaste õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes – õpiraskused EESTI KEELES Loengumaterjalid 2018/19 õ.a Merike Rand, eripedagoogika (MA)

2 Täna Lõpetame eesti keele osa.
14.15 – tekstide kohandamine ja jutustamisoskuse arendamine 16.00 – arvestuse kirjutamine Aine lõppeb eristava hindamisega (eesti keel ja matemaatika) Minu kontakt: tel merikerand.wordpress.com

3 I Tekstide kohandamine
Arvestades õpiraskustega õpilaste taustteadmisi, piiratumat silmaringi, sõnavara  ja seniseid õpikogemusi on vajalik lugemistekste keeleliselt kohandada. Adapteerimine hõlmab: 1) sisu 2) keelelist väljendust 3) vormistust Vaata 3.kl õpiku teksti. Mida kohandaksid? Arutelu rühmas.

4 Teksti juurde kuuluvate harjutuste kohandamine
Eesmärgist lähtumine Sisu (mõttekus, vajalikkus, eakohasus, huvitavus, eeltöö vajadus, kas jutustamiseks, keeleteema harjutamiseks vm) Keeleline väljendus (töökorraldus, sõnastus, keerukus) Vormistus (teksti suurus, lünkade suurus, kuhu kirjutada, paigutus, liigendus, lisatud näidis vms)

5 Miks on jutustamine oluline?
Arusaadav eneseväljendus ja hea suhtleja Seotud on: Hea jutustamisoskus ↔ kooliedukus Kuuldud juttude mõistmine ja jutustamine ↔kirjalike tekstide loome Jutustamine ↔ mõtlemine

6 MIDA ÕPETADA? Jutu sisu • Millest rääkida?
• Kellele? → kuidas? → mida? • Mis järjekorras? Jutu vorm • Milliste sõnade ja lausetega? • Kuidas siduda?

7 Millest kõik algab? Juttude kuulamine ja mõistmine
Mida lapsed kuulamisest mõistavad? Kui palju on sellest see, mida rääkija tahtis öelda? Jutt, mis õpetab lapsi mõtlema ja on eluline Narratiiv - lugu, jutustus, mis esitab sündmused, iseloomulik ajaline järjestus, esineb jutustaja.

8 jutustus Midagi toimub - tekib probleem
- tegelased reageerivad sellele (tunded ja mõtted) - luuakse plaan probleemi lahendamiseks - tegutsetakse - jõutakse mingile tulemusele (tekivad jällegi tunded ja mõtted) Pildiseeria kui tekst pildid seerias moodustavad loo esinevad mõttelüngad, kus tajujaks, mõtestajaks on laps vaja mõelda, st analüüsida, seostada (pilte omavahel; pilte ja oma kogemust), järjestada, üldistada piltide alusel jutustades mõte täpsustub

9 Ülesanne 4-liikmelises rühmas
Püüa järgmist pildiseeriat jutustada kaaslasele võimalikult rikkalikult, huvitavalt, täiuslikult Üks jutustaja. Kuulajad annavad ainult positiivset tagasisidet Millest tuleneb hea jutustamisoskus? Vt 7. jutustamisoskus Õppimise võlu leheküljelt VIIE PILDI HARJUTUS: Iga päev probleem algab probleem läheb veel hullemaks lahendus pos/neg. lõpupilt. See on vajalik igal lool. Üks hetk, mis salvestub. See ei peaks olema tegevus.

10 Loetud tekstide jutustamine
Et teksti ümber jutustada, on vaja seda mõista Eeltöö tähtsus Harjutuste ja võtete valik Kirjalik ümberjutustus– eraldi harjutuse liik

11 Mõistmisraskuste põhjused
Halb lugemisoskus Vähesed kogemused, puudulikud taustteadmised Teksti puudulik, fragmentaarne tajumine Taju ebatäpsusest tingitud vähe diferentseeritud kujutluspiltide loomine, ajasuhete ja –seoste halb tajumine Kiire unustamine Teksti puudulik analüüs, teksti mõtte, põhjuslike seoste ning eesmärkide mittemõistmine Sõnavara, grammatiliste struktuuride ja lausete puudulik valdamine/mõistmine

12 Iseloomulikud vead Mõtete katkendlikkus, fikseeritud sündmuste vähene seostatus Kõrvalekaldumine teemast Asesõnadega liialdamine Mõtete juhuslik järjestamine

13 Ümberjutustus Iseloomulik: suudetakse taastada vähem informatsiooni
kui originaaltekstis, kõneleja jaoks ebaoluline informatsioon jäetakse välja, tehakse omapoolseid täiendusi.

14 ÕR õpilaste sagedasemad vead:
Raskused lausete piiritlemisel ja teabe jaotamisel lausete vahel. Mõttelüngad lausete vahel. Ahellause kasutamine (Ja kass hüppas püsti ja siis sai hiire kinni ja siis oli nagu ta tahtis.) Laused nõrgalt seotud, liialdamine ase- ja määsõnadega (Nad hakkasid ümber kasti tantsima ja hüppama ja nad tegid kukerpalli.) Vale sõnajärg (Ja nõus oli kass selle plaaniga.) Uhildumise vead (Hiired muutusid julgemaks ja lä̈henevad kassile.) Puuduv lauseliige (Kass kaval mõte. Kass tahtis ära süüa. Ja märkasid, et kass ei liigutanud.) Õigekirja ja ärakirjavead (urgutest, liikutanud, akasid, muudusid) Reeglivead (algustähe kasutamine, sõnalõpud: –d, -sse)

15 Mida kujundada? Materjali kogumine ja valik (millest rääkida?).
Materjali loogiline järjestamine. Teabe sõnastamine: keeleliste vahendite valik, nende kombineerimine ja lausete omavaheline seostamine. Teksti struktuur (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Jutustuse realiseerimine suuliselt või kirjalikult.

16 Metoodilisi soovitusi
jutustamisele peab eelnema teksti põhjalik analüüs, jutustama õppimisel kasutada abivahendeid: tugilaused, sõnaühendid, tugisõnad, pildid, pildiseeriad, kava, skeemid, algus ja /või lõpulausete abil. õpetamis-õppimisprotsessi kolm etappi: eeltöö, jutustamine (suul/kirj), järeltöö.

17 Tunni struktuur I Häälestamine ja eeltöö (taustteadmised,
kogemuste aktiveerimine, sõnavaratöö, lugemise eelharjutused) II Tutvumine tekstiga (pala esmane lugemine, sisutaastavad küsimused) III Korduv lugemine ja teksti analüüs (esmase tajupildi täpsustamine detailidega) abivahendid jutustamiseks-põhiidee väljatoomine. Keelelised väljendusvahendid! IV Jutustamine (pala suuline ümberjutustus) V Ümberjutustuse kirjutamine

18 Teksti analüüs Enamlevinud on küsimustele vastamise võte.
Sõltuvalt informatsioonist Enamlevinud on küsimustele vastamise võte. 1. Sisutaastavad küsimused – vastus tekstis olemas 2. Järelduste tegemist nõudvad küsimused Küsimuste raskusastmed: kes?, mis?, mida teeb?; kus?, millal?; missugune?, kuidas?; miks?, milleks? „Maalida kujutluspilt“ – Kes? Mida tegi? Kus tegi? jne Täita „augud“, st sõnastada väljaütlemata teave.

19 Teksti analüüs Keelelised ülesanded Sisulised ülesanded
Sõltuvalt eesmärgist Keelelised ülesanded Sisulised ülesanded Teadvustada tekstis kasutatud keelendeid Teadvustada tekstis kirjeldatud situatsiooni Mis sõnadega ta oma soovi väljendas? Mis sõnadega iseloomustatakse sügist?

20 Sõnavaraline töö Eesmärk: pikkade ja keerulise häälikkoostisega sõnade või tähenduselt võõraste sõnade eelnev läbi töötamine – lugema õppimine ja sõnatähenduste selgitamine. Parandab lugemistehnikat ja tekstist arusaamist. NB! Korraldus „Ütle teise sõnaga!“ EI TÖÖTA! Miks? Ülesanne: otsi palast sõnad, millega tuleks enne pala lugema asumist eeltööd teha.

21 TEKSTILÄHEDANE JUTUSTAMINE Töövõtted I-II kooliastmel:
oma tegevuse kirjeldamine (kuni3lauset), sisutaastamine küsimuste abil, pildiseeria järjestamine, sisu taastamine pildiseeria abil. lõikude/tegevusejärjestamine, lõigule sobiva pealkirja valik (kavapunkt) pildi ja lõigu/sõnaühendite sobitamine pildi allkirjastamine puuduva lüli või vea leidmine, võrdlemine tekstiga.

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31 Kava koostamine jutustamiseks
Vt Õppimise võlu 7. Jutustamine Kava

32 Arvestuse kirjutamine
Arvestus on hindeline Abivahendite kasutamine ei ole lubatud Hindamismudeli koostan teie tööde järgi Eeskujuks teie grupi parim töö Tagasiside esmaspäeval 02.11 Kui töö on valmis, võib lahkuda. Aega kuni max 17.30