Minu klassi tuli erivajadusega laps

Teema esitlus: "Minu klassi tuli erivajadusega laps"— Esitluse väljavõte:

1 Minu klassi tuli erivajadusega laps
Piret Tatunts

2 Haridus Kvaliteetne üldkättesaadav haridus, mis on demokraatliku ühiskonna üks nurgakive, peab pakkuma võrdset võimalust haridust saada kõigile lastele ja noortele ning on üks peamisi ühiskonna heaolu tagajaid: nimelt annab haridus oma panuse nii ühiskonna majandus-, sotsiaal- kui ka kultuuri-valdkonna arengusse. Õpetajate maailmaorganisatsiooni (Education International) kutse eetika deklaratsioon (2001) 2

3 Laps Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Pere on lapse esmase heaolu tagaja (perekonda toetav lastekaitsetöö, nt vanemlusprogrammid jms) ning riik ja kohalikud omavalitsused peavad peret lapse kasvatamisel toetama. Üldhariduskoolides tuleb järgida kaasava hariduse põhimõtteid ja arvestada õpilase huve ning vajadus (§6 PGSis) Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest, iseloomust ja mahust 3

4 Õpilasele vajaliku toe vajaduse väljaselgitamine ja rakendamine
Iga õpilane võib üldharidust omandades vajada võimetekohaste õpitulemuste saavutamiseks lühiajaliselt või alaliselt toetust Kui õpilasel ilmnevad õppetöös raskused võimetekohaseks õpitulemuste saavutamiseks: teavitatakse sellest õpilase vanemaid viiakse läbi õpilase pedagoogilis-psühholoogiline hindamine Õigeaegne märkamine (varem on parem) Probleemi täpsem kaardistamine ja eesmärgi sõnastamine Ressursside hindamine (inimeste oskuste ja teadmiste kaardistamine) Mõjus sekkumine Tulemus ja analüüs

5 Koostöö lapse toetamisel
Koostöö haridusasutuses Kes on meeskonnas Täpsed ülesanded/jaotus Kuidas fikseerime ülesandeid ja tulemusi Kuidas kaasame kolleegi Milliseid teadmis, oskusi juurde vajame…. Koostöö pere ja/või teiste asutustega Kuidas me vanemaid kaasame igapäevastesse tegemistesse … ja kuidas raskuste ilmnemise korral Kuidas toimub igapäevane infovahetus Kuidas kaasame partnereid Lapse arvamuse (seisukohtade ja soovide) kajastamine Kuidas korraldame ümarlaudu

6 Märkamine, süsteemne lähenemine ja koostöö
Õpetaja Tugispetsialist (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) Treener/juhendaja HA juhtkond Innove Rajaleidja keskus EHIS Perearst/pereõde Eriarst (nt neuroloog, psühhiaater) Erispetsialistid (kliiniline psühholoog, terapeut, füsioterapeut, logopeed) Lastekaitse (KOV, SKA, POL) Rehabilitatsiooniteenused Eesti Töötukassa

7 Õppenõustamise ülesanne on lapse/õpilase võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamine + soovitused
uuringud ümarlaud haridus meditsiin sotsiaal Kohandatud õpe 11

8 Kooliväline nõustamismeeskond (KVM)
Soovituse andmisel kaasab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Teiste spetsialistide kaasamine vastavalt juhtumi sisule (vt eelmist slaidi) § 48.  Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi tõhustatud tugi (12) eritugi (6) terviseseisundist tulenev koduõpe koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarne õpe õpitulemuste vähendamine ja asendamine ühes või mitmes aines lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõpe  kohustuslikust õppeainest vabastamine  Kooliga seotud KVM soovitus kantakse EHISesse (kool näeb). Vanem annab nõusoleku soovitusele. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 

9 Toe hindamine ja õppekorralduslikud erisused Rakendatavate meetmete ja toe mõju hindamine toimub vähemalt korra õppeaastas Üldine tugi Tõhustatud tugi – soovitab nõustamismeeskond Eritugi – soovitab nõustamismeeskond Täiendav individuaalne juhendamine, õppe diferentserimine Tugispetsialistide teenuse rakendamine, õpiabi individuaalselt või rühmas Tasemerühmade moodustamine Sihtrühm: Ajutine õpiraskus, käitumisprobleemid, sotsiaalsed ja kergemad psüühilised probleemid jne Individuaalne õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes Pidev tugispetsialistide teenuse vajadus koolis Kohandatud  õpe või erinev õppekava  Osaajaline õpe individuaalselt või rühmas ja individuaalne toetamine klassis toimuva õppetöö ajal Õpe eriklassis (12 ja vähem õpilast) Käitumishäire, rasked somaatilised haigused, püsiv õpiraskus, düsleksia, düsgraafia, kõnepuue, lihtsustatud õpe, kasvatusraskus (va Maarjamaa Hariduskolleegium (MHK) õpilased), koduõpe tervislikel põhjustel Puudespetsiifiline õppekorraldus Pidev tugispetsialistide teenus kaasates teisi kooliväliseid spetsialiste (sh sotsiaal ja tervishoid) Osaajaline õpe individuaalselt või rühmas või pidev individuaalne tugi klassis Õpe eriklassis või erikoolis (kuni 6 õpilast) Sihtrühm Toimetulekuõpe, hooldusõpe, raske, krooniline või püsiv psüühikahäire – (tundeelu- ja käitumishäire) väikeklass ja 1:1 õpe), nägemispuue, kuulmispuue, kasvatusraskus (MHK), koduõpe tervislikel põhjustel, sõltuvushäire, liitpuue

10 Õppekorralduslikud tugimeetmed
Õpitulemuste vähendamine Õpitulemuste asendamine Kohustuslikust õppeainest vabastamine LÕK lihtsustatud õpe LÕK toimetulekuõpe LÕK hooldusõpe Koduõpe tervislikel põhjustel Mittestatsionaarne õpe IÕK rakendamine kõikides ainetes IÕK rakendamine Õpe eriklassis Õpiabirühm E2 intensiivõpe (8 – 10 t) Täiendav eesti keel Käitumise tugikava Muud õppekorralduslikud soovitused

11 Muud soovitused Eripedagoog Logopeed Psühholoog Sotsiaalpedagoog
Tugispetsialisti teenused Eripedagoog Logopeed Psühholoog Sotsiaalpedagoog Muud tugiteenused Abiõpetaja Õpetaja abi Füsioteraapia Psühhoteraapia Tegevusteraapia Loovteraapia Tugiisiku teenus Muu sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna teenus Karjäärinõustamine Ettepanek lapsevamale lapse tulemuslikumaks toetamiseks

12 KORDADE MÄÄRUS Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord § 16. Ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimise erisused hariduslike erivajadustega õpilaste puhul (1) Kooli direktor võib võimaldada hariduslike erivajadustega põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema erivajadusest tulenevalt üht või mitut järgmist eritingimust: 1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;  2) viia eksam läbi eraldi ruumis;  3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;  4) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;  5) lubada nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;  6) anda kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre;  7) kasutada õpiraskustega õpilasel täiendavaid õppevahendeid (sõnaraamatud, abivalemid);  8) selgitada õpiraskustega õpilasele töökorraldusi ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt;  9) hinnata spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult;  10) kasutada kuulmispuudega õpilasel viipekeele tõlki. (5) Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle erivajaduse kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi

13 KORDADE MÄÄRUS § 34. Riigieksamite läbiviimise erisused hariduslike erivajadustega õpilaste puhul (1) Kooli direktori põhjendatud otsusega ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse erivajadusega gümnaasiumilõpetajale riigieksami sooritamiseks ühte või mitut järgmist eritingimust: 1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 2) viia eksam läbi eraldi ruumis; 3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 4) kasutada ilma õigekirjakontrolli programmi ehk spellerita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav; 5) lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada; 6) lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele; 7) anda eksami toimumise korralduse kohta kirjalikke juhtnööre kuulmispuudega õpilasele; 8) hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasel; 9) muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega õpilasele; 10) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega õpilasele; 11) kasutada viipekeele tõlki kuulmispuudega õpilasel; 12) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele; 13) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi vähendatud või asendatud.

14 Kriisitöö Eesmärk: tagada kriisiolukordades* Innove Rajaleidja poolne süsteemse toe pakkumine abi vajavatele haridusasutustele, et taastada tavapärane õppetöö võimalikult kiiresti ning hoida kriisist tulenevad kõrvalmõjud ning takistused õppetööle minimaalsed. Infoliikumine Kriisiväljaõppe saanud spetsialistid igas maakonnas, vajadusel üle Eesti Vajadusel kriisitelefon ja kõik muu tugi, sh: olukorra selgitus õpilastele esmase emotsiooni maandamine vajadusel kriisinõustamine üks-ühele õpetajatele nii nõustamine kui metoodilised abimaterjalid infojagamine vanematele jmt.  *Kriisiolukord haridusasutuses – ootamatult tekkinud raske olukord haridusvaldkonnas, kus seni harjumuspäraselt kasutatud oskused ja võimed on ebaefektiivsed ning seetõttu on tavapärane töökorraldus võimatu või oluliselt takistatud. Kurvad näited: koolitulistamine, pealtnähtud õnnetus, enesetapud, tabuteemade esiletulek, rünnakud jmt

15 Lugemisvara

16 Infokanalid Asutus Koduleht Haridus- ja Teadusministeerium www.hm.ee
SA Innove Õpetajate Leht Peasjad MTÜ MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina Sotsiaalministeerium Eesti Lastevanemate Liit

17 Tänan! Piret Tatunts Innove Rajaleidja keskus Piret.Tatunts@rajaleidja.ee 5237073