Lihtsamad süsinikuühendid (metaan ja süsiniku oksiidid)

Teema esitlus: "Lihtsamad süsinikuühendid (metaan ja süsiniku oksiidid)"— Esitluse väljavõte:

1 Lihtsamad süsinikuühendid (metaan ja süsiniku oksiidid)
Koosataja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium

2 Sisuleht 1 Metaan ( CH 4 ) Metaani omadused Metaani põlemine
Süsiniku oksiidid Süsinikdioksiid CO 2 saamine 1 CO 2 saamine 2 CO 2 saamine 3 CO 2 lahustumine vees CO 2 kasutamine

3 Sisuleht 2 CO 2 tekkevõimalused CO 2 ringlus looduses Fotosüntees
Kasvuhooneefekt Süsinikoksiid Vingumürgitus Videod vingugaasi ohtlikkusest Kütuse põlemine Seotud lingid Kasutatud materjal 1 Kasutatud materjal 2

4 Metaan (𝐂𝐇 𝟒 ) Lihtsaim süsiniku ühend (4 kovalentset üksiksidemet).
Maagaasi peamine koostisosa. Süsinik on ühendis kõige redutseerunud olekus. O. – a. on - IV.

5 Metaani omadused Metaan on: värvusetu, lõhnatu, maitsetu,
õhust kergem, vees vähelahustuv gaas.

6 + → Metaani põlemine Õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti.
Põleb hästi: 𝐂𝐇 𝟒 + 𝟐𝐎 𝟐 → 𝐂𝐎 𝟐 ↑+ 𝐇 𝟐 𝐎 + →

7 Süsiniku oksiidid Süsiniku oksiidid 𝐂𝐎 𝟐 𝐂𝐎
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid 𝐂𝐎 Vingugaas ehk süsinikoksiid

8 Süsinikdioksiid Leidumine Omadused Õhus u. 0,03 mahuprotsenti.
Tekib hingamisel, kõdunemisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. CO 2 on: värvusetu, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, õhust u. 1,5 korda raskem, lahustub vees, ei põle, ei võimalda põlemist. Pildid võetud:

9 𝐂𝐎 𝟐 saamine 1 𝐂+𝐎 𝟐 →𝐂 𝐎 𝟐 ↑ 𝐂 𝟓 𝐇 𝟏𝟐 +𝟖𝐎 𝟐 →𝟓𝐂 𝐎 𝟐 ↑ +𝟔 𝐇 𝟐 𝐎
𝐂𝐎 𝟐 tekib süsiniku ja süsinikuühendite täielikul põlemisel. 𝐂+𝐎 𝟐 →𝐂 𝐎 𝟐 ↑ 𝐂 𝟓 𝐇 𝟏𝟐 +𝟖𝐎 𝟐 →𝟓𝐂 𝐎 𝟐 ↑ +𝟔 𝐇 𝟐 𝐎

10 𝐂𝐎 𝟐 saamine 2 𝐂𝐎 𝟐 saamine karbonaatide lagunemisel kõrgel temperatuuril: 𝐂𝐚𝐂𝐎 𝟑 → 𝐂𝐚𝐎+𝐂𝐎 𝟐 ↑ t °

11 𝐂𝐎 𝟐 saamine 3 𝐂𝐚𝐂𝐎 𝟑 + 𝐇 𝟐 𝐒𝐎 𝟒 → 𝐂𝐚𝐒𝐎 𝟒 + 𝐇 𝟐 𝐎+ 𝐂𝐎 𝟐 ↑
Happe ja karbonaatidevahelist reaktsiooni kasutatakse karbonaatide tuvastamiseks kivimites. CO 2 tekib karbonaatide reageerimisel hapetega: 𝐂𝐚𝐂𝐎 𝟑 + 𝐇 𝟐 𝐒𝐎 𝟒 → 𝐂𝐚𝐒𝐎 𝟒 + 𝐇 𝟐 𝐎+ 𝐂𝐎 𝟐 ↑

12 𝐂𝐎 𝟐 lahustumine vees 𝐂𝐎 𝟐 ↑+ 𝐇 𝟐 𝐎 ↔ 𝐇 𝟐 𝐂𝐎 𝟑
CO 2 on happeline oksiid. Veega reageerimisel moodustab nõrga ja ebapüsiva süsihappe ( H 2 CO 3 ). 𝐂𝐎 𝟐 ↑+ 𝐇 𝟐 𝐎 ↔ 𝐇 𝟐 𝐂𝐎 𝟑

13 𝐂𝐎 𝟐 kasutamine 𝐂𝐎 𝟐 kasutatakse: tulekustutites (vedel CO 2 ),
karastusjookides (juhitakse rõhu all pudelisse), toiduainete säilitamisel (jahutatud CO 2 −"kuiv jää„ ehk „süsihappelumi“), fotosünteesis.

14 𝐂𝐎 𝟐 tekkevõimalused 𝐂𝐎 𝟐 𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐

15 𝐂𝐎 𝟐 ringlus looduses päikeseenergia 𝐂𝐎 𝟐 fotosüntees hingamine kõdu

16 Fotosüntees 𝐎 𝟐 ↑ 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 (glükoos) 𝐂𝐎 𝟐 ↑ 𝐇 𝟐 𝐎
𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 (glükoos) 𝟔 𝐇 𝟐 𝐎+ 𝟔 𝐂𝐎 𝟐 +𝐞𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚→ 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 + 𝟔𝐎 𝟐 ↑ 𝐂𝐎 𝟐 ↑ 𝐇 𝟐 𝐎

17 Kasvuhooneefekt Päikesekiired soojendavad maapinda
Õhus olev 𝐂𝐎 𝟐 ei lase soojusel hajuda maailmaruumi Maa temperatuur tõuseb

18 Süsinikoksiid 𝟐𝐂+𝐎 𝟐 →𝟐𝐂𝐎↑ 𝟐𝐂𝐎+𝐎 𝟐 →𝟐𝐂 𝐎 𝟐 ↑ Omadused Saamine CO on:
lõhnatu, maitsetu, värvusetu, väga mürgine gaas – põhjustab vingumürgitust. Süsinikoksiid tekib süsiniku põlemisel hapnikupuudusel. 𝟐𝐂+𝐎 𝟐 →𝟐𝐂𝐎↑ Kui hapnikku jätkub, põleb CO edasi CO 2 -ks. 𝟐𝐂𝐎+𝐎 𝟐 →𝟐𝐂 𝐎 𝟐 ↑

19 Vingumürgitus Vingumürgituse korral seondub süsinikmonooksiid hemoglobiinis oleva rauaga. Seetõttu ei suuda punased verelibled transportida enam hapniku.

20 Videosid vingugaasi ohtlikusest

21 Kütuse põlemine CO CO 𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐 𝐂𝐎 𝟐 Siiber lahti Siiber kinni
Kujutise autor: Helen Kaljurand

22 Seotud lingid

23 Kasutatud materjal http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Methaan.png
Esitluses kasutatud viideteta pildid on võetud Microsoft PowerPoint Clip Artist.