Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium

Teema esitlus: "Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium"— Esitluse väljavõte:

1 Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium
Happed Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium

2 Sisukord 1) Hapete koostis 2) Hapete omadused
3) Ohutusnõuded hapetega töötamisel Video – hape nahal 4) Tähtsamad anorgaanilised happed 5) hapnikhapped ja nende saamine 6) Tuntumate hapete iseloomustus 7) Mäng hapete kohta + videod

3 Hapete koostis Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone.
Happed on liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist HCl HNO3

4 Hapete omadused Happed on hapu maitsega.
Lakmus värvub hapetes punaseks – seda kasutatakse ka hapete kindlakstegemisel. Paljud happed on mürgised ja söövitava toimega.

5 Ohutusnõuded hapetega töötamisel
Hapet tuleb valada vette peene joana. Vältida happe sattumist kätele, riietele, töölauale. Happe sattumisel nahale või riietele tuleb kiiresti eemaldada see rohke veega või loputada söögisooda lahusega!

6 Video – hape nahal

7 Tähtsamad anorgaanilised happed
Vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl Süsihape – H2CO3 Väävelhape – H2SO4 Väävlishape – H2SO3 Fosforhape – H3PO4 Lämmastikhape – HNO3 Divesiniksulfiidhape – H2S Vesinikjodiidhape – HI

8 Hapnikhapped Hapetele vastavaid oksiide nim. happelisteks oksiidideks, mis veega reageerimisel moodustavad happe (hapnikhappe). Enamik happelistest oksiididest on mittemetallioksiidid.

9 Hapnikhapete saamine Happeline oksiid + vesi = hapnikhape
SO2 + H2O = H2SO3 SO3 + H2O = H2SO4 CO2 + H2O = H2CO3 P4O10 + 6H2O = 4H3PO4

10 Tuntumad happed 1) HCl – lahustub hästi vees, terava lõhnaga ning on väga tugev hape. Kuulub maohappe koostisesse, oluline roll seedimisel. 2) H2S – mürgine ja mädamuna lõhnaga aine, mis tekib valkude lagunemisel. 3) H2CO3 – on nõrk hape. Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookides, kus ta lahustub vees ning tekib vastav hape, mis annab jookidele nõrgalt hapuka maitse.

11 Tuntumad happed 4) H2SO4 – tugev oksüdeerija, väga tugev hape ning raske õlitaoline vedelik. Seob tugevasti õhuniiskust. Üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid: keemiatööstuses (nt. väetised), autoakude täitevedelikuna.

12 Video – katse lämmastikhappega

13 Meenutame õpitut lõbusa mängu abil

14 Videod http://keemiavideod.ut.ee/