Pensionifondide tasud, konkurents, investeeringud

Teema esitlus: "Pensionifondide tasud, konkurents, investeeringud"— Esitluse väljavõte:

1 Pensionifondide tasud, konkurents, investeeringud
Kristjan Tamla

2 Eesti elanike finantssäästud rahvusvahelises kontekstis
Finantsvara elaniku kohta (EUR), 2013.a * - ilma mittenoteeritud aktsiateta Allikas: Eurostat

3 Eesti elanike finantssäästude struktuur
Eesti elanike säästud* 2015.a Swedbanki klientide (v.a 10% jõukamad) säästud* 2015.a * - ilma mittenoteeritud aktsiateta Allikas: autori arvutused Eesti Panga, Pensionikeskuse ja Swedbank andmetel

4 Eesti kogumispensionide süsteem rahvusvahelises kontekstis
Allikas: OECD

5 Pensionisüsteemi suuruse ja haldustasude vahel on negatiivne seos
KALLIS ODAV Allikas: autori arvutused OECD ja Rahandusministeeriumi andmete põhjal

6 Pensionifondide arv ja süsteemi suurus
Allikas: auotri arvutused OECD, EFIFS, riikide statistika andmetel

7 Pensionifondide haldustasude erinevus Eestis
Allikas: auotri arvutused Pensionikeskuse andmetel

8 Pensionifondide kodumaised investeeringud
Sõltuvad riigi võlakoormast… …ja börsil vabalt kaubeldavatest aktsiatest Allikas: auotri arvutused OECD, IMF, Bloomberg andmetel

9 Kokkuvõte Eesti inimeste säästude suurus ja hajutatus, pensionifondide tasud ja Eesti investeeringud on kõik omavahel seotud teemad Suuremad pensionisäästud tähendavad: Väiksemat survet sotsiaalkindlustusele tulevikus Fondide madalamaid tasusid ja tõenäoliselt suuremat konkurentsi Absoluutmahus suuremaid investeeriguid Eesti majandusse Ettepanekud pensionisäästude kasvatamiseks – suurem pensionisüsteem toob kaasa ka madalamad tasud: Ajutiste kõrgemate sissemaksete (6%+3%) kadumisel 2018.a, pakkuda inimestele võimalust oma panust suurendada Analüüsida veelkord läbi takistused, miks Eestis ei ole tööandjapension sisuliselt käivitunud Eesti investeeringud on otseselt seotud sobilike investeerimisvõimaluste rohkusega

10 Tänan!