LAPSE KEELELINE ARENG MUUKEELSES KESKKONNAS

Teema esitlus: "LAPSE KEELELINE ARENG MUUKEELSES KESKKONNAS"— Esitluse väljavõte:

1 LAPSE KEELELINE ARENG MUUKEELSES KESKKONNAS

2 Lapse keelelise arengu etapid
Vaikimise periood (passiivne keel, kordamine, üksikud sõnad) Koodivahetus (segakeel) Holistiline faas (holofraasid) Loova keele kasutamine

3 Soome uuring keelekümbluslaste keelelisest arengust
Karita Mård – Vaasa ülikooli doktor 4 5-6aastast last 1 tüdruk ja 1 poiss – tagasihoidlikumad 1 tüdruk ja 1 poiss – aktiivsemad, jutukamad, väljapoole pöördunud

4 Keele vastuvõtmine Lapsele meeldib rohkem olla kakskeelses olukorras kui ükskeelses. Vaiksetele meeldib rohkem olla kakskeelses keskkonnas. Aktiivsel poisil oli ükskõik, rääkis kogu aeg rootsi keelt. Aktiivne tüdruk rääkis mõnikord soome keelt.

5 Arusaamine keelest Vaiksete ja aktiivsete laste vahel ei ole arusaamises vahet. Vahe on selles, kui nad hakkavad keelt tootma. Tüdrukud saavad paremini aru. Aktiivne poiss on arusaamises nõrk. Ta rääkis ja rääkis ja tal ei olnud tähtis, et ta kasutaks mitmekesist keelt. Ta kasutas mitmeid kordi samu omadussõnu. Jutukas tüdruk tahtis täpselt korrata õpetaja fraase.

6 Sõnavara Jutukas poiss sobitas oma keeleoskuse kommunikatsiooni.
Jutukas tüdruk tahtis väga täpselt öelda, kuidas ta oli mõelnud. Tal võttis kaua aega. Ta kasutas palju kommunikatsioonistrateegiaid, ta valis teid, et öelda täpselt seda, mida mõtles. Tüdruku sõnavara oli suurem. Vaiksetel lastel ei olnud suurt sõnavara. See tuli sellest, et rühmas oli neil passiivne roll. Üks märk sellest, et lapsed olid täiesti eri tasemel.

7 Laste keele arengus on eri perioodid
1. periood – saab aru keelest. 2. periood – kordab ja matkib lühikesi fraase. 3. periood – hakkab muutma neid fraase ja pikendama. Ma tahan joonistada. Lapsed hakkavad lõpust peale analüüsima. Ma tahan voolida Liiguvad lause keskkohta. Ma oskan joonistada. periood – iseseisev loov keeletootmine. Lihtsustamine, üldistamine. Hakkavad tegema vigu.

8 Laste eesti keele oskuse tase õppeaasta algul

9 Keelekümblusrühm 1/2 ei osanud üldse 1/3 oskas üksikuid sõnu
1/10 oskas fraase Eesti keele oskuse tase keelekümblusrühma tulevatel lastel

10 4-5-aastaste tavarühma laste eesti keele tase
2/3 ei osanud üldse eesti keelt 1/10 oskas üksikuid sõnu 1/10 oskas fraase 1/10 oskas lauseid 4-5aastaste laste rühm, kust kevadel lähevad lapsed keelekümblusrühma

11 7-aastaste laste tavarühm
½ oskas üksikuid sõnu 2/5 oskas lauseid 1/20 oskas fraase 1/20 ei osanud üldse

12 Eesti keele oskuse tase õppeaasta lõpuks

13 Keelekümblus 21% oskas üksikuid sõnu 45% oskas fraase 42% oskas lauset

14 5-aastaste tavarühm 55% oskas fraase 25% oskas üksikuid sõnu
20% oskas lauseid

15 7-aastaste tavarühm 60% oskas fraase 20% üksikuid sõnu
20% moodustas lauseid

16 Laste taseme võrdlus 5-aastased lapsed aasta lõpuks
Keelekümbluslapsed aasta algul 55% oskas fraase 50% ei osanud üldse 10% oskas fraase 25% oskas üksikuid sõnu 33% oskas üksikuid sõnu 20% oskas lauseid Üksikud moodustavad lauseid

17 Laste keeleline areng aastaga
7-aastased tavarühma lapsed, kes lähevad kooli Keelekümbluslapsed, kes on veel aasta lasteaias 20% üksikuid sõnu 21% oskas üksikuid sõnu 60% oskas fraase 45% oskas fraase 20% moodustas lauseid 42% oskas lauset

18 Laste kõneoskus keelekümblusrühmas

19 5-aastaste laste kõneoskus

20 7-aastaste laste kõneoskus

21 Kõneoskuse võrdlus Keele-kümblus 5-aastased 7-aastased
Oskab vastata küsimustele 80% 66% Oskab küsimusi esitada 45% 30% 22% Oskab kirjeldada 0% 33% Oskab suhelda Oskab jutustada 20% 10%

22 Laste jaotuvus keele taseme järgi
keelekümblus 5-aastased 7-aastased Üldisel tasemel 54,2% 57,5% 64,3% Alla üldist taset 20,5% 24,8% 20% Üle üldise taseme 25,3% 17,7% 15,7%

23 Keelt arendavad võtted

24 Metoodilised võtted