Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

XVI Lennundusseminar Katrin Klimson

Seotud esitlused


Teema esitlus: "XVI Lennundusseminar Katrin Klimson"— Esitluse väljavõte:

1 XVI Lennundusseminar Katrin Klimson
LENNUOHUTUSPROGRAMM XVI Lennundusseminar Katrin Klimson

2 Euroopa lennuohutussüsteem Õiguslikud aspektid Eesti kontekst
Programmi olemus (sisu) Ohutusjuhtimine

3 varasemalt 7 aastat Lennuametis; töökoht asub Lennuametis
Lühidalt endast: varasemalt 7 aastat Lennuametis; töökoht asub Lennuametis tel: , peamisteks ülesanneteks: lennuohutusprogrammi väljatöötamine; seonduvate tegevuste koordineerimine, mis hõlmavad peamiselt: ohutusjuhtimise süsteemide rakendamisele kaasaaitamist ja riikliku konteksti viimist Kavas on alustada ka ohutust mõjutavate vahejuhtumite menetluse koordineerimisega (ECCAIRS) ja ohutuskokkuvõtete koostamisega. Olen Katrin Klimson, alates käesoleva aasta septembrist töötan koosseisuvälise ametnikuna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnas. Lühidalt ametikohast: olen eelnevalt töötanud 7 aastat Lennuametis lennuväljade vaneminspektorina; töökoht asub Lennuametis. Peamisteks ülesanneteks on lennuohutusprogrammi väljatöötamine ja seonduvate tegevuste koordineerimine, mis hõlmavad peamiselt ohutusjuhtimise süsteemide rakendamisele kaasaaitamist ja riikliku konteksti viimist. Ohutusjuhtimisega seonduvalt plaanin muuta süsteemsemaks ohutusalase teabe kogumist ja analüüsi (riski analüüsi, trendide määratlemist).

4 Euroopa lennuohutussüsteemi ülesehitus järgib Demingi PDCA ringi, mille keskmeks on ühiste ohutusjuhtimispõhimõtete järgimine. Planeerimise faasis toimub: teabe kogumine, ohtude identifitseerimine, riskide hindamine, seonduvad maandustegevused, teise taseme ohutusindikaatorid ja eesmärgid, ressursside jaotus. Teostamise faasis: õigusloome, järelevalve, ohutusalane teavitus Mõõtmise/kontrolli faasis: toimivuse jälgimine, kolmanda taseme ohutusindikaatorid ja eesmärgid Reageerimise faasis: parendustegevused

5 Regulatsioonimaitselised nõuded ja juhendid:
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon: “State safety programme. An integrated set of regulations and activities aimed at improving safety.” Lisad 1, 6, 8, 11, 13 ja 14 (Lisa 19 Safety Management); Doc 9859 Safety Management Manual Euroopa Liit – Euroopa liidu institutsioonid (mh Euroopa Lennundusohutusamet) alusmäärus 216/2008 ja olulised nõuded; rakenduseeskirjad Euroopa Lennuohutusprogramm: easa.europa.eu/sms/ European Aviation Safety Plan ICAO defineeris riikliku ohutusprogrammi (ing.k State Safety Programme) standardina 2006.aastal (Lisa 14 Lennuväljad). Järk-järgult on samasisulised standardid lisatud kõikidesse lennutegevuse valdkondadesse (lisad 1, 6, 8, 11, 13). Lisandunud on ka erinevaid juhendmaterjale, põhjalikum ICAO Doc 9859 Safety Management Manual. Jõudsalt hakati arendama ka ohutusjuhtimist. Plaanis välja anda ka ohutusjuhtimisalane Lisa 19. Euroopa Liidu tasemel otsustati, et liikmesriikidel pole mõtet tegeleda lennuohutusküsimustega ka lennuohutusprogrammi väljatöötamisega eraldi vaid pigem ühtselt. Väljakutse seisnebki, kuidas koostada lennuohutusprogramm, mis vastaks ICAO standarditele nö regionaalsel (Euroopa) tasemel kui samal ajal jääb teatud osa lennuohutusega seotud ülesannetest iga liikmesriigi korraldada ning ka üldvastutus lasub liikmesriikidel. Euroopas on ohutuse mõõdetavus juba selgem kuna liigume ühtse õhuruumi ja ühtsete reeglite poole. Vastav raamregulatsioon (216/2008) on juba paigas. Euroopa Lennuohutusprogramm on hea verstapost, andes ülevaate praegusest lennuohutuse korraldusest ja ka sellest, kuhu liigutakse. Praeguse tööversiooniga saate tutvuda EASA veebilehel. Lingi alt leiab ka erinevat ohutusjuhtimisalast lugemist. Programmi juurde kuulub Euroopa lennuohutuskava või plaan, mis on konkreetsem tegevuskava fokuseerides erinevaid süsteemseid, käitamisega seotud ja nn tärkavaid ohutusega seotud valdkondi.

6 Lennuametis tegeleb praeguse seisuga otseselt järelevalvega 19 inimest
lennutegevus, lennuliiklusteenindus ja lennuväljad, lennundustehnika, lennundusjulgestus

7 Lennuohutusprogrammi olemus
Raamdokument Eesmärk: OHUTUSTASEME SÜSTEEMIPÄRANE PARANDAMINE Ohutuskava Ülevaatust ja kaasajastamist koordineerib Lennuamet Esmakordselt on Eesti lennuohutuse hindamiseks ja parandamiseks koostamisel niivõrd oluline strateegiline dokument. Programmi kvaliteet ja adekvaatsus sõltub paljuski kõigi lennundusosapoolte panusest. Võiks ka öelda, et see peegeldab Eesti lennunduse koostöövõimekust lennuohutuse nimel. Ohutusjuhtimise põhimõtted peavad kajastuma ka näiteks kõigis seonduvates õigusaktides (ohutusalase mõju hindamine, seonduvad riskid), järelevalve organisatsioonide tegevuses (Lennuameti ressursid järelevalve teostamiseks), jm. Lennuohutusprogrammiga määratletakse raamistik lennundusteenuse osutajate ohutusjuhtimise süsteemide kehtestamiseks ja toimimiseks, mille alusel teostatakse ka vastavat järelevalvet nende süsteemide üle. Riiklikul tasemel on üldise ohutuskäitumise sisuliseks edendajaks Lennuamet, kes muuhulgas tegeleb ka ohutusjuhtimise süsteemide toimimise jälgimise ja hindamisega. Laiemalt on riiklik huvi ning ka käesoleva programmi põhimõte, tagada lennuohutuses nii juba tuvastatud kui tekkida võivate riskide haldamise üle koordineeritud ja efektiivne järelevalve nii, et poleks häiritud lennutranspordi areng ja mitmekesisus. Lennuohutusprogramm on pidevale ohutustaseme parandamisele orienteeritud terviklik regulatiivsete ja ohutusalaste tegevuste kogum, mis on mõeldud riiklikul tasemel lennuohutusega seotud valdkondade korraldamiseks, toetades ühtlasi kogu lennutranspordi ühtlaselt efektiivset arengut. Programmi juurde kuulub lennuohutuskava, mis on konkreetsem tegevuskava fokuseerides erinevaid süsteemseid, käitamisega seotud ja nn tärkavaid ohutusega seotud valdkondi. Lennuameti näol on tegemist parima ühendava lüliga erinevate lennundusorganisatsioonide vahel. Lennuohutusprogramm on laiahaardelisem. Lennuamet saab protsesse koordineerida ja korraldada.

8 Teenuse osutaja Riik SSP SMS
Vastuvõetav ohutustase Ohutus- suutlikkus Programmi ülesehitus baseerub teenuse osutajatele mõeldud ohutusjuhtimispõhimõtete järgimisel. Need põhimõtted on teatud mõttes sillaks, mis ühendab riiklikke ohutusprotsesse lennundusettevõtete omadega. Riik pooldab ennetavat ohutusjuhtimist (ohutusriskide hindamist), nõudes seda ka teenuse osutajatelt. Lennuohutusprogramm tõhustab ka riigi ja teenuse osutajate omavahelist koostööd konkreetsete ohutusprobleemide lahendamisel kuna mõlemad pooled lähtuvad samadest põhimõtetest. Ohutusjuhtimise süsteemi laiem tähendus on süstemaatilises ohutusalaste riskide hindamises, hõlmates organisatsiooni struktuuri, üldiseid tegevussuundi ja detailsemaid protseduure. Läbivaks põhimõtteks on kõrgema ohutustaseme saavutamine läbi üksteisega seostatud süsteemide, mitte üksikute tegevuste tulemusena. Pigem vastastikune kohustuste ja vastutuse jagamine kui pelgalt nõuete vastavuse taotlemine. SSP SMS

9 1. OSA OHUTUSPOLIITIKA JA EESMÄRGID 1.1. Ohutusalane seadusandlus
1.2. Ohutusalased kohustused ja vastutus 1.3. Õnnetuste ja intsidentide uurimine 1.4. Täitemeetmed (jõustamismeetmed) 2. OSA OHUTUSRISKIDE HINDAMINE 2.1. Riskide hindamise eesmärk 2.3. Ohutusnõuded teenusepakkujate ohutusjuhtimise süsteemidele 2.4. Kokkulepe teenusepakkujatega ohutussuutlikkuse osas 3. OSA OHUTUSE TAGAMINE 3.1. Ohutusalane järelevalve 3.2. Ohutusandmete kogumine, analüüs ja vahetamine 3.3. Ohutusandmetel põhinev järelevalve suuremat tähelepanu nõudvates valdkondades 4. OSA OHUTUSALANE TEAVITUS 4.1. Ohutusalane koolitus, teabevahetus ja –edastus riigiasutustes 4.2. Riigisektorist väljapoole suunatud ohutusalane koolitus, teabevahetus- ja edastus Programm koosneb neljast osast, ühendades nii regulatiivset kui toimimispõhist lähenemist: lennuohutuspoliitika ja üldised tegevussuunad; Ohutusriskide hindamine; ohutuse tagamine; ohutusalane teavitus

10 Küsimused töötuppa: 1. 2. 3.


Alla laadida ppt "XVI Lennundusseminar Katrin Klimson"

Seotud esitlused


Google'i reklaam