Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Esitlus laaditakse üles. Palun oodake

Juhendaja Urve Kaasik-Aaslav MD, MA

Seotud esitlused


Teema esitlus: "Juhendaja Urve Kaasik-Aaslav MD, MA"— Esitluse väljavõte:

1 Juhendaja Urve Kaasik-Aaslav MD, MA
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÕE- JA ÄMMAEMANDA ÕPPEKAVA ÜLIÕPILASTE HINNANG  SIMULATSIOONIÕPPELE JA KOGEMUS SEOSES ÕPIVÄLJUNDITE SAAVUTAMISEGA EELKLIINILISEL PRAKTIKAL Sophie Dragunevitž Marge Koorep ​ Isabel Paul Ämmaemanda õppekava Rakendusuuring Juhendaja Urve Kaasik-Aaslav MD, MA 2018

2 Eesmärk: kirjeldada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste (õe õppekaval 2017/18 õ/a teine kursus) kogemusi ja õpiväljundite saavutamist seoses kõrgtehnoloogilise simulatsiooni rakendamisega

3 Ülesanded: kirjeldada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste (õe õppekaval 2017/18 õ/a teine kursus) kogemusi seoses kõrgtehnoloogilise simulatsiooni rakendamisega õppeaine baasil „kliinilised õendustoimingud “ kirjeldada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste (õe õppekaval 2017/18 õ/a teine kursus) õpiväljundite saavutamist õppeaine „kliinilised õendustoimingud “ baasil seoses kõrgtehnoloogilise simulatsiooni rakendamisega.

4 Metoodika Kvalitatiivne empiiriline uuring, mille käigus tutvuti 34 kirjandusallikaga, neist kasutati 12. Teadusandmebaasidest leidis kasutust: Science Direct, EBSCOhost, PubMed, MEDLINE. Otsingumootoritest kasutati: Google, Google Scholar. Empiirilises oas uuritavateks olid õenduse õppetooli üliõpilased (7), kellele tutvustati uurimistöö eesmärki. Andmete kogumine toimus poolstruktureeritud intervjuudena. Intervjuud toimusid vahetult pärast simulatsiooniõppe läbimist õppeaines „kliinilised õendustoimingud “, mis viidi läbi projektis osalevate Ä2 kolme üliõpilase poolt.

5 Metoodika (järg) Koostati intervjuu kava. Intervjuud viidi läbi individuaalselt kõrgkooli raamatukogu boksis, konfidentsiaalsus tagatud. Intervjueeritavad tundsid end vabalt, mis ilmneb nende sõna kasutuses, lausete ehituses. Vastamine toimus mõõdukate zestide saatel, kohati esines mõttepause. Intervjuud salvestati diktofonile, eelnevalt intervjueeritavatelt luba küsides.

6 Metoodika (järg) Intervjuud transkribeeriti. Toimus transkriptsioonide toorlugemine Transkriptsiooni analüüs induktiivne (kodeerimine, kategoriseerimine), teostati käesoleva uurimistöö autorite poolt ämmaemanduse õppekava lektori Urve Kaasik-Aaslavi juhendamisel vastavalt uurimistöös püstitatud uurimisülesannetele. Tulemusi võrreldi tõenduspõhiste kirjandusallikatega. Tulemused esitatakse TTK-s, kohalikes ja rahvusvahelistes ajakirjades.

7 Eetika Intervjuudes osalemine oli vabatahtlik. Eelnevalt küsiti õenduse õppetooli (2017/18 õ/a) teise kursuse üliõpilastelt luba intervjueermiseks (3 õppijat keeldusid). Uuringus ei kasutatud osalejate nimesid ega isikuandmeid. Uurimuse usaldusväärsus tugines tõenduspõhise kirjanduse ülevaatel, ei ole kasutatud autorite nimedeta allikaid. Uurimistöö käigus ei esinenud diskrimineerimist ega individuaalsubjektiivseid arvamusi.

8 Tulemused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste (õe õppekaval 2017/18 õ/a teine kursus) kogemused seoses kõrgtehnoloogilise simulatsiooni rakendamisega võrreldes tõenduspõhiste kirjandusallikatega.

9 Kogemused seoses simulatsiooniõppe:
korraldusega, õppejõududega, keskkonnaga, tagasisidega (analüüs, arutelu, kasu õppetööle).

10 Kogemused seoses simulatsiooniõppe korraldusega.
KIRJANDUS: praktiseerida reaalse elu lähedaselt erialaga seotud toiminguid. (Campbell jt 2013: 5-6.). Eelnev ettevalmistus, paremad tulemused. Iga sessiooni alguses antakse üliõpilastele ülevaade eesolevast simulatsioonharjutusest. (Hale jt 2011: 2). Näited transkribeeritud intervjuudest: Kõigepealt me istume selles ruumis, siis meile antakse need paberid, kus on kirjas kogu situatsioon, elulised näitajad ja siis me räägime läbi enamasti." (i3) "Kordame üle, räägime läbi ja siis läheme sinna." (i3) "... rääkisime läbi mida diabeedi haigega teha."(i4) "Mina mingit hullu ettevalmistust ei tee." (i3).

11 Kogemused seoses simulatsiooniõppe korraldusega – jätk.
Teised samal ajal vaatavad." (I3) "Eelmistel simulatsioonidel oli ka see, et kui me tegime mingit simulatsiooni, siis teised vaatasid kriitilisema pilguga, et kuidas läks." (I3). Mina mingit ettevalmistust ei tee....Õppimine kohapeal läbi tegevuse... Kui trauma S, siis lugesin materjalid läbi, et mitte lolliks jääda. Aega võiks rohkem olla...

12 Kogemused seoses simulatsiooniõppe korraldusega – jätk
„...saame ikka mingi pool tundi vähemalt varem ära."(I4)"...alati on piisavalt aega olnud." (I5) "Jääb isegi aega vahest üle" (I5) " "Neid toiminguid on üsna palju, et kõik ei ole saanud kõike läbi teha." (I3) "...et kõik võiks läbi teha seda, aga vist on selle aja taga ja õppejõudude taga."(I2) "...meil on mingite kindlate tundidega niimoodi, et me teeme, ja õpetaja poolt nagu ei ole midagi, aga siis nagu osad tahavad ära minna."(I1) "...ja siis need kes nagu tahaksid rohkem, nendel nagu jääb siuke tunne et meil nagu jääb puudu, et noh, oleks nagu vaja juurde neid tunde jah."(I1) "...pool ja pool, niikaua kas joome kohvi või täna rääkis õpetaja meile üldse diabeedist."(I2) "Kõik saavad nii erineva kogemuse. Üks teeb ühte, teine passib niisama seal nurgas kuskil." (I2)

13 Kogemused simulatsiooniõppega seoses õppejõududega
KIRJANDUS: Mentoritel on suur mõju efektiivseks ning professionaalseks õppetööks ning samuti on neil roll julgustamaks üliõpilasi kriitiliselt mõtlema. (Dean jt 2016: 12; Tutticci jt 2016: 1). Leidub üliõpilasi, kellele ei sobi terve kursuse ees esinemine ning nad tunnevad, et mentorite surve pigem pingestab õppimist (Ramm jt 2015: 4; Hope jt 2011: 2-3). Mentori eeskuju on märkimisväärseks elemendiks simulatsioonõppes. Üliõpilased soovivad, et mentorid julgustaksid neid aktiivselt kaasa mõtlema ja osalema õppetöös, (Hope jt 2011: 4). Üliõpilastele meeldib praktiseerida meditsiinilisi toiminguid väikestes meeskondades, kuna siis on mentoril rohkem aega küsimuste üle arutlemiseks. (Hope jt 2011: 3).

14 Kogemused simulatsiooniõppe seoses õppejõududega
„..õppejõud väga põhjalikult seletab."(I5) "... simulatsiooni käigus räägib step by step läbi mis vaja teada on."(I5) "saame näha neid kultuurilisi erinevusi."(I5) "No meil sellel Attilal on oma metoodika nagu, et alguses ta räägib, inglise keeles kõik." (I2) "Et seal tegelikult paljud krimpsutavad nina, et ta räägib liiga palju." (I2) "Attilal on kõik nagu segane, ta räägib ainult."(I2) "...selles mõttes on hea lihtne meil Attilaga, ma tean, et kui Attila on näha tunniplaanis, siis ei pea vaeva nägema." (I2) „Õppejõud peavad vajalikuks erinevaid asju, kes peab siis tõesti ladina keelt, kes peab lihtsalt seda, et inimene saab aru millestki." (I7). "...ja mõnikord on ka siuksed rahvuslikud eripärad, ta on selline hästi elav ja ma ei tahaks öelda et pealetükkiv, aga..." (I3) "...me oleme sellised tagasihoidlikud ja rahulikud..." (I3) "Välisõppejõud kogu aeg tahab, et me inglise keeles kasutaksime meditsiinilist terminoloogiat." (I7).

15 Kogemused seoses simulatsiooniõppe õppejõududega- jätk
"Eesti keeles on lihtsam mõelda." (I4) "Kui on väike keelebarjäär, siis me oleme lihtsalt üksteist aidanud."(I7) "... esimeses (inglise keelses) tunnis oli küll tegelikult päris keeruline." "Kindlasti on keelebarjäär, sest oleks siis inglane, kes valdaks inglise keelt häälduselt hästi, siis oleks nende jaoks, kes inglise keelt oskavad, väga lihtne ja tore, aga kuna tal on tugev aktsent ja ta räägib üsna kiiresti, siis mõnikord on üsna raske aru saada.." (I3)"Tüdrukud alguses protesteerisid natukene, et inglise keeles, aga öeldi, et te peate oskama inglise keelt." (I2) "Paar tüdrukut on ainult, kellel on probleeme." (I2).....

16 Kogemused seoses simulatsiooniõppe keskkonnaga.
KIRJANDUS Simulatsioonid võimaldavad õpilastele turvalist keskkonda, kus nad saavad reaalseid olukordi harjutada. Väljendada oma teadmisi, oskusi, kriitilist mõtlemist ja suhtlusoskust (Buxton jt 2015: 70), et õppida surveteta (Tutticci jt 2016). Mängida keerulisemaid realistlikke situatsioone, kasutades tehnoloogiaid, mis võivad esineda praktikabaasis õppepraktika keskkonnas. (Vermaulen jt 2017). Simulatsioonikeskkond võimaldab situatsioone aeglasemalt läbi mängida, kliinilisel õppepraktikal pole see võimalik. (Sepp 2017: 12); (Haigh 2007: 5).

17 Kogemused seoses simulatsiooniõppe keskkonnaga.
„Kui üksteise peal ei saa teha, siis peame mängima, et see pt oleks nagu elus (I5)...VEIDER, et keegi ei vasta... Rohkem näitlemist on vaja .. Mõnedes kohtades võiks aru saada, et nuku (I5). Peame enda jaoks selle elavaks tegema, et on päris (I3). Mõnes situatsioonis on õppejõud nuku eest rääkinud, sest mul on nii raske ennast panna sellesse olukorda... „ (I3)....

18 Kogemused seoses simulatsiooniõppe tagasisidega (analüüs, arutelu, kasu õppetööle.
KIRJANDUS: debriifingut viib läbi simulatsioonõppe mentor ning arutelu peab kajastama nii positiivseid kui negatiivseid aspekte peale üliõpilase praktilise ülesande lahendamist. Debriifing on oluline ning aitab saavutada üliõpilastel soovitud õpieesmärke. Enamasti debriifing koosneb suulisest reflektsioonist ning audiovisuaalsest salvestusest. Üliõpilased ei tohiks end tunda tagasiside ajal rünnatuna ning samuti üliõpilased peaksid hoiduma teisi kaasüliõpilasi kritiseerimast. Simulatsioonõppe järgne reflektsioon peaks lõppema positiivselt (Hale jt 2011: 11).

19 Kogemused seoses simulatsiooniõppe tagasisidega (analüüs, arutelu, kasu õppetööle).
„...õppejõud tahab, et me ei oleks kriitilised (I7)...räägime läbi, kuidas meie arvates läks ja kuidas teised arvavad.. Ja räägime teistest aspektidest, et meelde tuletada (I3)... Vaatad teisi tegemas, siis sa ise mõtled ka, kuidas seda tuleks teha, .. Ja teiste vead jäävad meelde (I3)... S on alus, sa pead teadma , mida edasi teha.. Kui lähed päris praktikale, mõtled läbi sammud, mida tegid nuku peal... Kindlus, kogemuse kindlus on suurem... (I3). Üldiselt olen suht enesekindel..(I6)

20 Tulemused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste (õe õppekaval 2017/18 õ/a teine kursus) õpiväljundite saavutamine õppeaines „kliinilised õendustoimingud “. seoses kõrgtehnoloogilise simulatsiooni rakendamisega.

21 Õpiväljundi "üliõpilane oskab valida õendusabi osutamiseks patsiendikeskseid õpetamismeetodeid vastavalt teostatavale toimingule" saavutamine

22 Patsiendikeskseid õpetamismeetodeid vastavalt teostatavale toimingule" saavutamine
KIRJANDUS Vigu tehes saab arutleda õpitu puudujääkide üle- see vähendab vigade tegemist kliinilises õppepraktika keskkonnas ja tagab üliõpilastele õige suhtumise ja oskused, mis on reaalses elus äärmiselt vajalikud (Abdulmohsen 2010: 35-40). Samal ajal saavad õpilased väljendada oma teadmisi, oskusi, kriitilist mõtlemist ja suhtlusoskust (Buxton jt 2015: 70).

23 Tulemused „Õpetamise poole pealt saame piisavalt informatsiooni, õpetamise osa on õenduses üks olulisemaid (I2)...seda meile räägitakse, küsitakse tagasisidena...(I1) „No enamus juhtudel on pt olnud mulaaž (I7)... Oleme ikka teinud toiminguid läbi, aga sellist soovitamist, nõustamist, kuidas selle haigusega ... Ei ole saanud läbi teha (I4).

24 Tulemused „...haiglas on seda suhtlemisoskust vaja... (I4). Suhtlemisoskus on nagu natuke tagaplaanil (I5)... Alati on olnud tagasiside, et peab olema rohkem rääkimist (I3) „ ...suhtlemine annaks kindlust juurde... Suhtlemine on tagaplaanil. Pigem keskendume toimingutele....(I1)“ „.. nuku peal on lihtsalt naljakas, et pean nukuga rääkima... Algusest peale meile räägitud, et oluline pt-ga suhtlemine... Ei tõmba ju kohe tekki pealt...(I1)

25 Teise õpiväljundi „ üliõpilane oskab teostada kliinilise õenduse toiminguid simulatsiooni keskkonnas tuginedes tõenduspõhisusele“ õppeaines „kliinilised õendustoimingud“ saavutamine.

26 Tulemused „... Praktika ja teooria meil ilusti kokku läinud (I7).... Nendes tundides saime kõik läbi teha (I4)... Kui oli toimingute tunnid, oli kõigil konspektid lahti, aga nüüd enam ei ole (I3)... Nüüd on kõik teinud omast peast...(I3). „.....me teeme neid asju läbi, aga me teeme neid hästi vähe (I1)....see, kuidas ma käsi hoian, just see vajab harjutamist (I1).... „ ... Teoreetiline, see on alus, et sa tead peas, mis sa tegema pead, aga see, et sul ka käed liiguvad nii nagu peab, et sa võtad vajalikud asjad, see on hästi oluline..(I1)

27 Tulemused – jätk „ me oleme tundides harjutanud, aga simulatsioonis ei tee neid asju piisavalt läbi (I4)...me ei ole saanud ennast testida. Meil on see Attila, tema räägib ainult (I2)....Me ei tee üks, kaks korda, aga seda jääb väheks, meie arust (I1)... „... Lihtsalt teooria abil minna kuhugi praktikale, see ei ole õige..(I3). „... muidugi oleks hea kui leiduks vabatahtlikke, kellele kanüüli panna, oleks hea (I1). „... Seal me lihvime... Enam vähem saab hakkama. Teine õpiväljund paremini saavutatav... (I1).

28 Tulemused (jätk) ...“aega jääb vahel üle...(I5)....kõik ei ole saanud läbi teha. (I3)...aga see on vist õppejõudude taga see ajakasutus..(I2) „... Need , kes tahavad rohkem teha, neil jääb tunde puudu (I1). „... Kõik saavad erineva kogemuse (I2). „...Harjutamist on rohkem vaja. Teoorias oskan rohkem kui käeliselt... „...Simulatsioonitunde vaja 1 – 2 korda kuus, et näha reaalis, siis tulevad välja kitsaskohad...“ „... Võiks üksinda simulatsioonis proovida, ilma õppejõuta..“

29 Simulatsioonid on vajalikud, kasu õppetöös arvestatav.
Kokkuvõte Simulatsiooniõpe annab enesekindlust enne kliinilisele õenduspraktikale siirdumist. Simulatsioonid on vajalikud, kasu õppetöös arvestatav. Toob välja üliõpilase parendamist vajavad kohad Harjutamise olulisus. Õppijapoolne aktiivsus kohati vähene. Näitab/pöörab tähelepanu mentorite efektiivsemale üliõpilaste juhendamisele Aja ratsionaalne kasutamine. Kõikide üliõpilaste kaasamine. Õppijate julgustamine, konstruktiivne kriitika vajalik, kiitmine. Metoodika erinev. Esimese õpiväljudi saavutamine jäi osadel õppijatel vajaka Kujutlusvõime vajab arendamist. Suhtlemine vajab enam väärtustamist. Eelnev simulatsiooniks ettevalmistus õppijatel erinev, vajab parendamist. Teine õpiväljund oli paremini saavutatav. Simulatsioonõppe järgne reflektsioon lõppes positiivselt (mida juurde õpiti???) Audiovisuaalne salvestus ei selgunud???

30 Kokkuvõte (järg) Simulatsiooniõpe võimaldas(b): hinnata seniseid simulatsiooni õppe tulemusi (kogemusi, õpiväljundite saavutamist) enne kliinilist õenduspraktikat tervishoiuasutuses. muuta/parendada/kaasajastada simulatsiooniõppe edasist läbiviimist. Edaspidiselt tagasiside kaudu uurida simulatsiooni kasutegurit pärast praktikat tervishoiuasutuse keskkonnas. Antud uuringus saavutatud tulemused sarnanesid kirjanduses esitatud väidetega.

31 TÄNAN. MEELDIVAT PÄEVA JÄTKU!


Alla laadida ppt "Juhendaja Urve Kaasik-Aaslav MD, MA"

Seotud esitlused


Google'i reklaam