Hariduse väljakutsed XXI sajandil

Teema esitlus: "Hariduse väljakutsed XXI sajandil"— Esitluse väljavõte:

1 Hariduse väljakutsed XXI sajandil
Marju Lauristin Haridusstrateegia visiooni heaolu ja sidususe ekspertrühma juht

2 OECD 2030 heaolu loova haridusmudeli komponendid:
Võimestamise võti: ettenägemisoskus, vastutuse võtmine, enesejuhtimine, teadmistepõhine tegutsemine, probleemide, vastuolude lahendamine Integreeritud teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud moodustavad tulevikupädevuste spiraali, mis võimestab inimese ettenägemisvõimet, refleksiivsust ja aktiivsust, et olla valmis looma uusi väärtusi ja vastutama oma tegevuse eest, rakendades oma keelelist, matemaatilist, digitaalset kirjaoskust ning kehalist võimekust ja terviseteadlikkust

3 Tulevikuks vajalikud pädevused
Sotsiaalsed oskused ja pädevused, empaatia, loovus, eneseväljendusoskus ja dialoogivõime, kodanikupädevused ja kultuurikompetentsus, tervisekompetentsus Erinevate tuumvaldkondadega seotud teadmised ja oskused (sh keelteoskus, matemaatilise mõtlemise oskus, loodusteaduslikud oskused, ajaloonarratiivi ja kultuuri tüvitekstide tundmine). Õpioskused ja innovatiivsus (sh kriitilise mõtlemise, metakognitsiooni, keerukate tekstide tähenduse mõistmise, seoste loomise, analüüsi- ja üldistusoskus ning loovus). Informatsiooni leidmise ja kasutamise, meedia ja tehnoloogia oskused (sh digipädevused, andmekirjaoskus, digitaalse meeskonnatöö oskus, digisisu loomise oskust, digimaailmas ohutu tegutsemise oskus). Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemide lahendamise oskus, (suur)andmete kasutamise ja tõlgendamise oskus, tehisintellektiga suhtlemise oskus. Elu- ja karjääripädevused (orienteriumine töömaastikul ja ettevõtluses, enesejuhtimine, oskus tegutseda meeskonnas, rakendada oma võimeid parimal viisil, rahaline kompetentsus).

4 Eesti 2035:Tulevikuhariduse visioon
Personaalsed võimete ja huvide kesksed õpirajad, moodulitepõhised paindlikud õppekavad, eakohased üle elukaare ulatuvad õpioskused ja meetodid Õppijate enesejuhtimise, õpimotivatsiooni ja õppimise/avastamise rõõmu, õpetajate loovuse ja autonoomia toetamine Õmblusteta hariduskeskkond, üld- kutse- ja huvihariduse, kutse- ja kõrghariduse, tehnoloogia ja humanitaaria, teooria ja praktika lõimimine Virtuaalse ja reaalse keskkonna tasakaalustamine. Noorte digioskuste maksimaalne ärakasutamine ja arendamine iseseisvas ja meeskonnatöös. Digitaalsed õpiplatvormid, ‘pööratud klassiruum’. Digihügieen ja vaimne tervis. Pedagoogiline meeskonnatöö ja kogukonna ning vanemate kaasamine. Kooli ja kodu ühendav virtuaalne ruum. Digitaalsel teel saadavate teadmiste seostamine igapäevaprobleemide lahendamisega ja reaalse suhtlusega Pideva ümberõppe ja täiendõppe paindlike võimaluste rohkus, sh pedagoogide ja tugispetsialistide regulaarse enesetäiendamise võimalused. Lastevanemate, kogukonnajuhtide, tööandjate pedagoogiline täiendõpe Õpetaja kutse avatus, töövarjude, mentorluse jm töökeskkonnas toimuva (täiend)õppe levik, sh noorte õpetajate ja muudelt aladelt õpetajaks tulijate ‘sisseharjutamine’

5 Isiksuse väärtustel, identiteedil, õppimisvalmidusel on tuleviku tööturul sama palju kaalu kui pädevustel ja ametioskustel Eetilisus, oskus oma tegevust väärtuspõhiselt hinnata Enesejuhtimise ja vastutuse võtmise võime, nõudlikkus enese vastu, oma õiguste eest seismise oskus Valmisolek muutumiseks, kiire ja paindlik reageerimine uutele vajadustele ja võimalustele Hea kujutlusvõime, ootamatute seoste ja lahenduste leidmine Tähelepanelikkus erineva kultuuritaustaga ja vajadustega, teistuguste arusaamadega inimeste suhtes Multifunktsionaalsus, mobiilsus, tehnoloogiline kompetentsus Stressitaluvus, riskivalmidus, toimetulek keerukate väljakutsetega, konfliktidega Täpsus, järjekindlus, usaldusväärsus ja vastutus oma töö kvaliteedi eest

6 Rasked probleemid Sotsiaalsest keskkonnast tulenev hariduslik ebavõrdsus ja õpimotivatsiooni erinevus. Alushariduse olulisus. Alushariduse lõimimine kooli õppekavaga. Kohustuslik keskharidus? Erivajadustega lapsed, kaasav haridus uues õmblusteta hariduskeskkonnas Erineva kultuuritaustaga lapsed. Kuidas ületada etnilist ja sotsiaalset getostumist hariduses? Koosõppiva lasteaia ja kooli võimalused – Tallinnale sobivad mudelid? Põlvkondade vahelise suhtluse probleemid, eriti digimaailmas. Vanemate harimine. Kool ja ühiskond – kuidas kasvatada kodanikuaktiivsust? Kuidas ette valmistada 16-aastaselt valimisõiguse saanud noori oma kodanikuõigusi teostama? Õpetajate töö tunnustamine, õpetajate stress ja vaimne heaolu, õpetajate järelkasvu probleemid Digipöörde tervise- ja sotsiaalsed/kultuurilised/isiksuslikud riskid ja nende ennetamine