Keemilised ja füüsikalised nähtused

Teema esitlus: "Keemilised ja füüsikalised nähtused"— Esitluse väljavõte:

1 Keemilised ja füüsikalised nähtused
Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasiumist

2 Sisukord 1) Keemilised ja füüsikalised nähtused
2) Keemiline reaktsioon 3) Küünla põlemine – füüsikaline ja keemiline nähtus 4) Keemilise reaktsiooni tunnused 5) Keemilise reaktsiooni toimumise tingimused 6) Video – füüsikaline ja keemiline nähtus 7) Ülesanded 8) Laul keemilistest ja füüsikalistest nähtustest

3 Keemilised ja füüsikalised nähtused
Nähtused on muutused looduses, tööstuses, olmes jne Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kusjuures ained jäävad samaks (molekulid ei muutu). Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon (molekulid muutuvad). Metallide (raua) roostetamine; vesiniku või kütuste plahvatus: aine põlemine (ühinemine hapnikuga, tekib H2O ja CO2). Peenestamine; agregaatoleku muutus; aine ruumala muutus.

4 Keemiline reaktsioon Keemiline reaktsioon on protsess, milles olemas-olevatest ainetest (st lähteainetest) tekivad uued ained (st reaktsiooni saadused). Keemiliste reaktsioonide ehk keemiliste nähtustega kaasnevad enamasti ka füüsikalised nähtused: eraldub soojust, valgust, ained aurustuvad või sulavad.

5 Küünla põlemine Füüsikalised nähtused Keemilised nähtused
parafiini sulamine ja imbumine mööda tahti üles; parafiini aurustumine ja aurude segunemine õhuga; valguse ja soojuse eraldumine. parafiini molekulid ühinevad (õhu)hapniku molekulidega, moodustub süsihappegaas ja vesi.

6 Keemilise reaktsiooni tunnused
Valgusefekt – nt küünla põlemisel Soojusefekt – nt puude põlemisel kaminas Värvuse muutus – nt raua roostetamisel Iseloomuliku lõhna teke – nt orgaanilise aine lagunemisel (roiskumine, kõdunemine) Gaasi eraldumine – nt vee elektrolüüsil ehk lagundamisel elektrivoolu abil Sademe teke – nt piima hapnemisel

7 Keemilise reaktsiooni tunnused
Värvuse muutus Gaasi eraldumine

8 Keemilise reaktsiooni toimumise tingimused
Mõned keemilised reaktsioonid kulgevad kohe ainete kokkupuutel. Teiste jaoks on vaja erilisi tingimusi, tuleb anda lähteainetele juurde energiat, et suurendada reaktsiooni kiirust: Kuumutamine – nt lubjakivi (paekivi) lagundamisel. Süütamine – nt küünla põlemisel. Valgustamine – nt fotosünteesil. Elektrivoolu läbijuhtimine – nt vee lagundamisel. hapnikuks ja vesinikuks. Peenestamine ja segamine.

9 Video – füüsikaline ja keemiline nähtus

10 1. ülesanne – kas tegu on keemilise või füüsikalise nähtusega
1) Küünla põlemine 2) Raua roostetamine 3) Soolalahuse aurustamisel sadenevad soolakristallid 4) Mineraalvee pudeli avamisel eralduvad gaasid 5) Puud põlevad ahjus 6) Rasv kõrbeb pannil 7) Vee sisse suhkru lisamine 8) Jää sulamine veeks

11 2. ülesanne Kumb nähtustest esineb, kas keemiline või füüsikaline? Põhjenda!

12 Laul keemilistest ja füüsikalistest nähtudest.
Laul keemilistest ja füüsikalistest nähtudest.