Täiskasvanuhariduse väljakutsed ja prioriteedid

Teema esitlus: "Täiskasvanuhariduse väljakutsed ja prioriteedid"— Esitluse väljavõte:

1 Täiskasvanuhariduse väljakutsed ja prioriteedid 2015-2020
Kairi Solmann Täiskasvanuhariduse osakond Tartu

2 Täiskasvanuhariduse rõõmud …
Täiskasvanuhariduse arengukava eesmärgid on üldjoontes täidetud Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes osalemine tõusnud Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi programmid -HTMi kaudu on täiskasvanut saanud osaleda mitteformaalses õppes Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt, väljundipõhine õpe saamas tavapäraseks Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade südameasi Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis head tulemused

3 … ja mured Tasemekoolitusse tagasipöörduvate täiskasvanute arv võiks olla oluliselt suurem. Ilma keskhariduseta täiskasvanute osakaal suurem just nooremates vanusegruppides. Elukestvas õppes osalemine on pidurdunud Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine on kaua viibinud Nooremates vanusegruppides suur osakaal inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel madalam haridustase Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on madal

4 Kvalifikatsioonita või vananenud kvalifikatsiooniga inimesi palju
Elukestvas õppes osalemine pidurdunud, madala haridustasemega inimeste osalus madal PIAAC: oskused langevad vanuse tõustes kiiresti, IKT oskused madalad Nooremates vanusegruppides suur osakaal inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel madalam haridustase Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on madal

5 EÕSis välja toodud kitsaskohad:
Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta. Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks. Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus. Umbes kolmandikul täiskasvanutest puuduvad minimaalsed digioskused. Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd. Nooremates vanusegruppides suur osakaal inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel madalam haridustase Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on madal

6 EÕS 2014 – 2020 ja täiskasvanuhariduse programm
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu ning Eesti Haridusfoorumi koostöös on välja töötatud hariduse valdkonna katusstrateegia – Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Üldeesmärk: kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus TH programmi eesmärk:

7 EÕS 2020 VIIS EESMÄRKI Strateegia viis eemärki on:
1. Muutunud õpikäsitus 2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid 3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus 4. Digipööre elukestvas õppes 5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv

8 Peamised tegevused Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest täiskasvanuhariduse valdkonnas 2014-2020
Haridustee katkestanud täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomine ja eelduste loomine õppes püsimiseks Täiskasvanutele täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks. Arendustegevused täiskasvanutele pakutava koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse tagamiseks. OSKA!

9 MEEDE 1 Täiskasvanutele suunatud üldharidusõppe sisu ja mahu vastavusse viimine sihtrühma vajaduste, õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega Sh varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine Tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks õppesse koostöö kogukonnas osapooltega, kes aitaksid sihtgruppi leida ning õppesse suunata; kooli tasandi tegevused sihtgrupi leidmiseks, koolitamiseks ning väljalangevuse vähendamiseks; inimeste teavitus haridustaseme tõstmise vajalikkuse ning võimaluste kohta NB! Täitmata asjad: RKT seadustamine kõrgkoolis, tasemeõppes sotsiaalsete garantiide võimaldamine

10 MEEDE 2 Täienduskoolituse ja ümberõppe kursuste pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks Tööalased koolitused, lõppevad kompetentsitunnistusega Võtmepädevusi arendavad koolitused – toetavad tagasipöördumist tasemeõppesse või jätkuvat enesetäiendamist koolitustel Tegevused täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine Kasvuvaldkonnad! Prior võtmepäd: digi, õppimisoskus, sots päd ja ettev, riigikeel ja võõrkeeled.

11 Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine
Reguleerib eelkõige mitte-formaalse koolituse ehk täienduskoolituse pakkumist. Nõuab, et õppeasutused kehtestaksid ise kvaliteedi tagamise põhimõtted. Riiklik kontroll väheste koolituste üle (nt autokoolid), kuid asutused peavad ennast registreerima avalikus registris. Koolitusasutuste tegevus peab muutuma läbipaistvamaks (kodulehekülje olemasolu nõue). Kõik õppekavad peavad olema väljundipõhised.

12 Mida on vaja õpetada - toeks OSKA programm
Koordinatsioonikogu teeb ettepanekuid ühiskonna tasakaalustatud arengust lähtudes tööjõu järelkasvu tagamise meetmete kavandamiseks Valdkondlike ekspertkogude ellukutsumine oskuste vajaduse analüüsimiseks, prognoosimiseks ning ettepanekute tegemiseks taseme- ja täienduskoolituse osas. Koordinatsioonikogu Valdkondlik ekspertkog u Valdkondlik ekspertkogu Koordinatsioonikogu pädevuses on teha ettepanekuid tööjõu järelkasvu tagamise meetmete kavandamisel, sh õppekohtade avamiseks erinevate haridusliikide ja tasemete lõikes ühiskonna tasakaalustatud arengu seisukohast lähtuvalt; nõustada valitsust ja huvitatud osapooli kvalifikatsiooniga seonduvate otsuste tegemisel ning avaliku sektori eelarvetest tehtavate hariduskulutuste otstarbekamal ja efektiivsemal kasutamisel; koordineerida valdkondlike ekspertkogude tegevust ning kinnitada nende aastased tegevuskavad sh määratleda prioriteedid ja kinnitada tööjõu-uuringute tellimise vajadus. Koordinatsioonikogu määrab kutsetegevuse valdkondade analüüsi järjestuse, kinnitab valdkondlikud ekspertkogud ning nende üldise tegevuskava. Koordinatsioonikogu kaasab enda ja ekspertkogude töösse valdkonna teadlasi ning muid tippspetsialiste. Ekspertkogud määratlevad oma tegevusala võtmeametid, analüüsivad ja koondavad tegevusala tööjõu vajaduse ja prognooside, taseme- ja täiendusõppe pakkumise alase statistika ning uurimistulemused, tellivad vastavateemalisi uuringuid ning teevad ettepanekuid kutsestandardite muutmiseks, õppekavade suhestamiseks kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega ja õppe taseme osas, õppekohtade avamiseks erinevate haridusliikide ja tasemete lõikes oma valdkonnas.

13 MEEDE 3 Tegevused täiskasvanuhariduse (põhi- ja keskharidusjärgse õppe) paremaks korraldamiseks lähtuvalt töömaailma vajadustest Kutsesüsteemi arendamine Kutsestandardite arendamine sh erialaste IKT pädevuste standardite kehtestamine Elukestva õppe visiooni elluviimist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine Täienduskoolituse rahastamisskeemide edasiarendamine

14 Tulemusnäitajad Põhi- ja keskhariduse tasemeõppesse tagasitoodud täiskasvanute arv – vähemalt inimest. Täienduskoolitusel ning võtmepädevuste arendamisel osalenud täiskasvanute arv – vähemalt Elukestvas õppes osalemise kasv (2020a 20%) sh ilma keskhariduseta täiskasvanute hulgas. Õpitakse väljundipõhise õppekava järgi, saavutatud oskusi tuleb kursuse lõppedes kontrollida. Võimalikult palju pakkuda õpet, mis seostatud kutsestandarditega.

15 Tahame õppida! Piaac:

16 Aitäh! Kairi Solmann