Põlvamaa uue arengustrateegia koostamine

Teema esitlus: "Põlvamaa uue arengustrateegia koostamine"— Esitluse väljavõte:

1 Põlvamaa uue arengustrateegia koostamine
Aivo Ülper SA Põlvamaa Arenduskeskus arendusspetsialist

2 Uue maakonna arengustrateegia koostamise ajakava
Periood Tegevused Jaanuar – Märts Lähtematerjalidega tutvumine Aprill Juhtrühma avakoosolek (maakondliku arengustrateegia olemuse määramine, arengukava protsessi kavandamine) Aprill – Juuni Töö rühmades (juhtrühm, töörühm, teemarühmad) - visioon, strateegilised eesmärgid, tegevussuunad, projektiideed Juuli – August Tööversiooni kokku kirjutamine September – Oktoober Töö rühmades (tööversiooni üle vaatamine, tegevuskava koostamine, seosed riigi arengukavade ja KOV-de arengukavadega) Oktoober – November Arengustrateegia lõppversiooni vormistamine, tutvustamine ja avalikud arutelud, tagasiside partneritelt November Heakskiit MARO juhtorganilt (MAK nõukogu või OVL üldkoosolek/volikogu) November – 15. Jaanuar Arengustrateegia lõpparutelud KOV-de volikogudes ja arengustrateegia vastuvõtmine Jaanuar Arengustrateegia tegevuskava kinnitamine MARO juhtorgani poolt

3 Miks on arengustrateegia vajalik
KOKS §61 lg 1 „Omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist.“ KOKS §373 lg 1 „Maakonnal peab olema arengustrateegia, mis on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisel, investeeringuteks toetuse taotlemisel ning käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele antud ühiste ülesannete täitmisel.“ KOKS §373 lg 11 „Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel, riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse muutmisel maakonnas võetakse arvesse maakondlikus arengustrateegias kavandatud arengueesmärke ja kajastatud tegevuskogumeid.“ RES § 50 lg 4 „Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust [tingimusel, et] toetatava investeeringuga panustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse.“

4 Arengustrateegia struktuur
KOKS §373 lg 3 „Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku ja sotsiaalse ning rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) tegevusvaldkondade kaupa hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab iga valdkonna probleemide ja olemasolevate võimaluste analüüsi; 3) strateegilised eesmärgid, mis väljendavad taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav või hinnatav; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevuste kogumid arengustrateegia perioodi lõpuni; 5) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ruumiline paiknemine.“

5 Strateegilised valikud
Kindlasti peavad olemas olema alljärgnevaid tegevusvaldkonnad: Inimareng – käsitleb nö rahvastikuarengut ja sotsiaalset keskkonda (sh haridust, kultuuri, sotsiaalset taristut, rahvatervist, siseturvalisust, noorsootööd), haldust jt avalikke teenuseid ning vabaühendustega seonduvat: võimalikeks märksõnadeks „sidus ja tõhus maakond“ või „kvaliteetne elukeskkond“ jne. Majandusareng – käsitleb ettevõtluse ja majanduskeskkonna arenguga seonduvat, sh tööhõive temaatikat: võimalikeks märksõnadeks „targad ja tasuvad töökohad“ jne. Tehniline taristu ja ühistransport – käsitleb tehnilise taristu, sh transpordi valdkonnas ja selle haakuva ühistranspordi temaatikat kui ka energeetika-, keskkonna- ja infotehnoloogia taristut: võimalikeks märksõnadeks „kiired ühendused ja puhas maakond“ jne. Lisaks võib tulenevalt maakonna eripärast käsitleda süvitsi arengut väljavalitud valdkondades – nt keskkond (ka keskkonnahoid ja keskkonnateadlikkus), kultuur, sport ja vaba aeg , turismi- ja puhkemajandus (ka külastuskeskkond), teadusarendus, energeetika, energiatõhusus; piirkondlik eripära ja maine (tõstmine); asustus jne.

6 Strateegilised valikud
Kõigi tegevusvaldkondade käsitlemisel tuleb lähtuda järgmisest ülesehitusest: olukorra kirjeldus ja analüüs: maakonna peamised ja ühised probleemid ning arenguvõimalused; maakonna ühised strateegilised põhieesmärgid; maakonna prioriteetsed ja ühised tegevussuunad ehk strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevuste kogumid arengustrateegia ajalise horisondi lõpuni; strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ruumiline paiknemine: arengustrateegia ruumiline üldlahendus (ruumiline joonis)

7

8

9 Mis on eesmärk? Eesmärk – mõõdetav ja ajakavaga seotud kujutlus soovitavast tulemusest, mida püütakse saavutada

10 „Kui soovitakse, et meil oleks elu ja rohkem noori aktiivseid pereinimesi, siis tuleb panustada haridusse, huviharidusse ja teistesse lastele suunatud teemadesse. Sest noored (ilma lasteta) võiksid ja peaksid nagunii maailma vaatama, aga selleks, et nad tagasi tuleksid ja siin oma perega tahaksid elada, on vaja Põlvamaal pakkuda paremat haridust ja muid võimalusi (ekskursioonid, huviringid, trennid jms) lastele, kui seda pakuvad näiteks Viljandi või Rakvere või Tartu või Tallinn või Turu… (sest olgem ausad – muus osas on Viljandi ja Rakvere täiesti mõnusad väikelinnad). Aga võib-olla ei tahetagi siia noori peresid ja lapsi…“ Mihkel Peedimaa, Räpina paberivabrik AS juhataja

11 Tänan kuulamast ning viljakat mõttetegevust!