Eesti majanduse konkurentsivõime ning selle seosed haridussüsteemi ja teadusega

Teema esitlus: "Eesti majanduse konkurentsivõime ning selle seosed haridussüsteemi ja teadusega"— Esitluse väljavõte:

1

2 Eesti majanduse konkurentsivõime ning selle seosed haridussüsteemi ja teadusega
Raul Eamets Tartu ülikool

3 Inimesed JUHTRÜHM: Raul Eamets Janno Järve Alar Karis Robert Kitt
Maarja Kruusmaa Tõnis Lukas Kärt Summatavet Raivo Vare PANUSTAJAD Dorel Tamm-Klaos Johanna Vallistu Mihkel Kaevats HTM Ando Kiviberg Tatjana Kiilo Katrin Pihor EKSPERTRÜHM 35 inimest, kelle jaoks oli 1. eelistus 20 inimest, kellele 2. ja 3. eelistus

4 Mõttepaberi struktuur
Üleilmsed suundumused ja Eesti roll nendes Suured üleilmsed suundumused Haridust ja tööturgu mõjutavad suundumused Eesti konkurentsivõime pikaajaline visioon Kuidas toetavad HTM-I praegused tegevused visiooni suunas liikumist?

5 Miks on konkurentsivõime oluline?
Konkurentsivõimeline majandus aitab tõsta Eesti elanike heaolu Haridus mängib konkurentsivõime hoidmisel ja parandamisel väga olulist rolli Eesti vajab targemaid töökohti, ilma kõrgemalt haritud tööjõuta ei ole võimalik muuta majanduse struktuuri Konkurentsivõime strateegia peaks olema sisendiks ka teiste ministeeriumite strateegiatele (eeldab koostööd ministeeriumite vahel)

6 Üleilmsete suundumuste valdkonnad ja alateemad

7 T-tarkus

8 Tulevikuvisiooni fookuspunktid
Õmblusteta haridussüsteem – Eesti haridussüsteem, mis hõlmab nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset õpet, võimaldab kõigil hoida oma oskused ja teadmised üle elukaare tööturu vajadustele vastavana Kõrghariduse konsolideerimine ja õppija omavastutuse suurendamine – Eesti kõrgkoolid pakuvad Põhjamaade ja Kesk- Euroopa ülikoolide tipptasemel haridust ning suurenenud on erakapitali kaasamine

9 Tulevikuvisiooni fookuspunktid (2)
Teaduse ja innovatsiooni prioriseerimine – Eesti teeb radikaalse hüppe teaduse ja innovatsiooni investeeringutes, luues eeldused ühiskonna üldiseks oskuste kasvuks ja kõrge lisandväärtusega innovaatiliste tegevusharude tekkeks Stabiilne keskkond erasektorile – Eesti majanduse areng on laiapõhjaline ning muutused on läbimõeldud ja pika perspektiiviga. Tark rändepoliitika – Eesti juhib tööjõuressurssi nutikalt, pidades ühtviisi oluliseks nii kohaliku elanikkonna tööturuaktiivsuse säilitamist ja suurendamist kui ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu kaasamist välismaalt

10 Õmblusteta haridussüsteem
Eesmärk on hariduslike tupikteede puudumine (igalt tasemelt peab olema võimalik haridusteed jätkata) ning tööjõus erialaste oskustega inimeste osakaalu tõstmine Eriala/elukutse valikute nihutamine hilisemasse vanusesse eesmärgiga vähendada nii koolist väljalangevust kui ka töötust (madalam NEET inimeste osakaal) Kutsehariduse taseme tõstmine rakenduskõrgharidusega samale tasemele suurendab inimeste hilisema töökarjääri võimalusi, tuleviku tööturg vajab laiemate teadmiste ja heade õpioskustega kõrgelt kvalifitseeritud oskustöötajaid ja spetsialiste

11 Õmblusteta haridussüsteem (2)
Erinevuste vähendamine rakenduskõrghariduse/kutsehariduse ja kraadiõppe vahel tähendab suuremat liikumist kahe haridustasandi vahel tänu madalametele sisenemisebarjääridele Individuaalne lähenemine õpiteele (keskhariduse raames on ühes koolis võimalik valida nii see õpitee, mis toetab eriala omandamist (koostöö kutsehariduskeskustega) kui ka see õpitee, mis valmistab ette kõrgkooli astumiseks Keskhariduse riigistamine võimaldab tsentraalselt sekkuda ressursside jagamisse ning jälgida, et erinevates piirkondades oleks õpilastel sarnased võimalused õpitee kujundamiseks, riigistamisega peab kaasas käima riiklikult koordineeritud koolijuhtide atesteerimise süsteem ning võimalus ametist tagasikutsumiseks

12

13 Kõrghariduse konsolideerimine
Kõrghariduse konsolideerimine (kolm avalik-õiguslikku kõrgkooli) dubleerimise vähendamiseks ja erialade eesti keeles õpetamise tagamiseks Eestikeelse õppe ja teaduskeele arendamine, tuleb leida viis, kuidas olla edukas rahvusvahelises konkurentsis, tagades samal ajal eesti keele ja kultuuri säilimine Õppijate omavastutuse suurendamine uue kõrghariduse rahastamise mudeli väljatöötamise kaudu

14 Kõrghariduse konsolideerimine (2)
Teatud kallitel erialadel õppijate ja noorte talentide välismaal õppimise riiklik toetamine Jäigast Bologna süsteemist (3+2) loobumine: lühikese (5. tase) ja pika (6.– 7. tase) kõrgharidustsükli paindlike süsteemide rakendamine ning selleks vajaliku õigusruumi loomine Magistriõppes nanokraadide (3–6 kuulised õppemoodulid) süsteemi õigusliku raamistiku loomine

15 Miks peab Eesti avalik sektor TEA rahastamist suurendama?
Teadlaste palgad ei ole konkurentsivõimelised Riigi rahastus täna pigem väheneb (hinnates suhtarvude baasil) Teaduse rahastus on liiga projektipõhine Ettevõtete ja teadusasutuste ebapiisav koostöö Erasektori TA rahastus on väga madal (eriti tööstussektoris), vähe suurettevõtteid

16 Teaduse rahastamine vajab
paradigma muutust Avaliku sektori TA kulutuste suurendamine 2%-ni SKP-st Tehnosiirde toetamine vähemalt kuus kuud ettevõttes töötavatele teadlastele mobiilsustoetuste süsteemi loomise kaudu Eelinkubatsiooni toetusmeetmete väljatöötamine kõrgharidusasutustele Eestis kehtiva Euroopa Liidu rahade kasutamise regulatsiooni inventuur (EL õigusliku raamistiku valguses) eesmärgiga muuta süsteem erasektorile atraktiivsemaks Suurkorporatsioonide arendusüksuste Eestisse meelitamine

17 Majanduse areng on laiapõhjaline
Eelisarendatavaid sektoreid ei tohi olla Otsetoetuste kaudu erasektori subsideerimise lõpetamine Platvormimajandust reguleeriva juriidilise raamistiku väljatöötamine Ettevõtluse tarbeks stabiilse õigusruumi ja maksusüsteemi tagamine Tööõigusaktide nüüdisajastamine (uued töötamise vormid, noorte töötamine jne)

18 Tark rände- ja perepoliitika
Läbimõeldud tark rändepoliitika, mis on kombinatsioon kvoodisüsteemist ja punktisüsteemist ning arvestab OSKA seiresüsteemi info (tööturu vajadus) ja sisserändajate lõimimisega Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine: ingliskeelse õppe arendamine, üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate mobiilsuse suurendamine, osalemine rahvusvahelistest koostöövõrgustikes Perepoliitika ja sündimuse tõstmise meetmete uuendamine ja rakendamine Mitteaktiivsete inimeste toomine tööjõuturule, sh pensioniea kiirem tõus praegusega võrreldes

19 Olulisemad institutsionaalsed lõppjäreldused
Kõrghariduse konsolideerimine (kolm avalik-õiguslikku kõrgkooli) Kutsehariduse kaotamine, kohustulsiku keskhariduse poole liikumine, tupikteede kaotamine Gümnaasiumijärgse kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse taseme vahe kaotamine Gümnaasiumite riigistamine, direktorite atesteerimine

20 Tänan tähelepanu eest!