Kairi Solmann Aino Haller , Tallinnas

Teema esitlus: "Kairi Solmann Aino Haller , Tallinnas"— Esitluse väljavõte:

1 Kairi Solmann Aino Haller 28.11.2013, Tallinnas
Uuringud „Kvaliteet täiskasvanuhariduses“ „Täiskasvanuhariduse rahastamine“ Kairi Solmann Aino Haller , Tallinnas

2 Taust Suurenenud tähelepanu täiskasvanuharidusele
Euroopa Komisjoni temaatilised töörühmad: kvaliteet ja rahastamine täiskasvanuhariduses, Vähene info erinevatest praktikatest ning ülevaate puudumine Sisendiks EK töörühmadele, soovitused liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile (EU2020, ET2020, Täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava);sh täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava vastuvõtmine 2011 a

3 Kvaliteet täiskasvanuhariduses
Uuring Kvaliteet täiskasvanuhariduses

4 Uuringu eesmärk, metoodika
Eesmärk: kaardistada ja analüüsida erinevate kvaliteedi tagamise viiside fookust, sisu ja rakendamist täiskasvanuhariduses. Uuringu käik: Dokumendianalüüs Riikide kaardistus sh küsitlus (32 riiki) Juhtumianalüüsid (15 näidet) Tulemuste aruteluseminar Nõupidamine EK temaatilise töörühmaga Teostaja: Panteia, Belgia. Kõigepealt kaardistamine ja siis soovitused. Uuringu tulemusteks: järeldused ja soovitused parimate praktikate baasil ning ettepanek kvaliteedi võrdlusraamistikuks (reference framework) formaalses ja mitteformaalses täiskasvanuhariduses. Riigid: EL 27 liikmesriiki ning Island, Norra, Shveits, Türgi ja Horvaatia. Kokku 32 riiki.

5 Fookus Analüüsiti kvaliteedi tagamist nii formaalses kui mitteformaalses täiskasvanuhariduses. Kvaliteedi tagamine laias käsitluses – hõlmates erinevaid poliitikaid, protseduure, reegleid, kriteeriume, tööriistu, tõendusinstrumente ja mehhanisme, mille eesmärgiks on kvaliteedi tagamine ja tõstmine. Haaramaks täiskasvanuhariduse valdkonda võimalikult laialt, võeti aluseks Euroopa Komisjoni mõiste 2006 aasta agenda tekstist – täiskasvanuharidus sisaldab täiskasvanute õppimist igal viisil, mida tehakse peale esmast haridust vaatamata sellele kui kaugele esmase õppega jõuti (incl kõrgharidus). Rõhuasetus oli pigem mitteformaalsel õppel ning nendel süsteemidel, mis on saanud toetust avalikest vahenditest.

6 Kvaliteedi käsitlus Kvaliteetne täiskasvanuharidus on:
õppijat motiveeriv, mitmekesise ja tagasisidestatud (reflective) õppekeskkonnaga, rätsepa-meetodil (tailor-made) väljatöötatud, õppija-keskne ning arvestab õppijate taustaga, asjakohane nii õppijale kui teistele osapooltele; paindlikult pakutav. Asjakohane nii õppijale kui teistele osapooltele nt tööandja kui selle eest tasub jne.

7 Kvaliteedi tagamine tasemeõppes
Kõikides riikides on formaalhariduses riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuded ja kvaliteedi tagamise süsteemid nt akrediteerimine, inspekteerimine. Tegemist on haridustasemetel põhinevate süsteemidega (erinevad lähenemised üld-, kutse- ja kõrghariduses). Nendes süsteemides täiskasvanuharidust eraldi ei vaadelda ning täiendavaid kriteeriume või indikaatoreid kehtestatud ei ole. Formaalhariduses – täiskasvanuharidus osa üldisest.

8 Kvaliteedi tagamine mitteformaalses hariduses
Riiklikud kvaliteedipoliitikad või raamistikud on harvad, pigem alt-üles lähenemine ning sektori või koolitusasutuste initsiatiivil tekkinud süsteemid. Riigid kus on riigitasandil kvaliteedi tagamise regulatsioone: Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Taani, Ungari Riigid kus on üksikuid kvaliteedi tagamise viise: Hispaania, Holland, Island, Kreeka, Malta, Poola, Portugal, Saksamaa, Sloveenia, Suurbritannia, Tsehhi Näited: Ungari ja Norra – akrediteerimine ja registreerimine tööturuametis. Norras akrditeeritakse täiskasvanuhariduse asutusi ja e-õppe pakkujaid. Austrai, Shveits, Holland ja Iiirima on näited kvaliteedi märgi kasutamisest, osad tervet süsteemi hõlmavad, osad kitsalt sektoripõhised. Nendega ei kaasne õigusi, aga nendel on väärtus koolitusturul turundamisel. Rootsi ja Belgia on näited täiskasvanuhariduse pakkujate inspekteerimisest/ülevaatuses (inspection and review). Taani ja Rootsi – kvaliteedi nõuded on kaudselt sõnastatud teistes õigusaktides – taanis rahvaülikoolid kui ülikoolide pikendused. Vaid 2 sektoriteülest/terviklikku süsteemi - Ö-Cert ja EduQua.

9 Juhtumianalüüsist Kriteeriumid analüüsitavate süsteemide valikul:
toimivad koolitusasutuse üleselt; seatud on miinimumnõuded; sisaldab välishindamist või valideerimist; positiivse tulemusega kaasnevad teatud õigused – rahastus, logo kasutusõigus, registreerimine andmebaasis jne. Sellistele tingimustele vastavad kahte tüüpi süsteemid: Inspekteerimine või akrediteerimine (UK, Malta, Iirimaa, Kreeka, Holland) Kvaliteedimärgi mudelid (Austria, Šveits, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa ja Sloveenia).

10 Juhtumianalüüsi tulemused – eesmärgid
Kvaliteedi tagamise süsteemi eesmärgid AT CH DE EL FR IE LU MT NL 1 NL 2 NL3 SI UK Läbipaistvus X Kvaliteedikultuuri arendamine Sektori monitooring/ poliitikute informeerimine Tarbijate kaitsmine Riikliku rahastuse eest vastutuse tagamine Vähenev administratiivne koormus Kvaliteedi miinimumtaseme tagamine Kvalifikatsioonide kvaliteedi tagamine Analüüsiti süsteeme, mis toimisid makrotasandil st ei olnud ühe koolitusasutuse sisesed; milles oli selgelt välja toodud miinimumnõuded; süsteem sisaldas valideerimist, välishindamist ning kvaliteedimärgi/akrediteerigu/sertifikaadi saamisega kaasnevad teatud õigused – rahastus, logo, registreerimine andmebaasis jne. Sellistele tingimustele vastavad kahte tüüpi süsteemid: inspekteerimine/ akrediteerimine (UK, Malta, Iirimaa, Kreeka, Holland) ja kvaliteedi märgid (Austria, Shveits, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa ja Sloveenia).

11 Juhtumianalüüs – protsess
AT CH DE EL FR IE LU MT NL1 NL2 NL3 SI UK Koolitusasutusepoolne ettevalmistus Taotluse esitamine / enesehinnang X Hindamine Eneseanalüüsi aruande kontroll Kohapealne kontroll Ekspertide kaasamine Inspekteerimine Õppekavade valideerimine Vastutava organi satsiooni otsus Registreerimine koolituspakkujana Otsus / soovitused Õppekavade valideerimisotsus Monitooring / follow up Aruandlus / monitooring Uuendamine Follow-up Vastutavad agentuurid/ organisatsioonid on valdavalt riiklikud ning valdavalt täidavad ka teisi ülesandeid peale QA. Ainult QA org (public) on: ö-cert austrias, EduQua Shveitsis, Greta-Plus Prantsusmaal ja ESTYN UK-Wales. Eraomi ei ole. Eraomad, mis tegelevad asjadega peale QA: Cet Hamburg, NRTO ja BNVU Holland.

12 Juhtumianalüüs – korraldaja ja kulud
Valdavalt on vastutavaks avalik-õiguslik organisatsioon, mis täidab peale kvaliteeditagamise ka teisi ülesandeid (nt täiskasvanuhariduse populariseerimine, nõustamine, uurimistegevus jne). Kvaliteeditagamise süsteemide maksumust on hinnatud vaid üksikutel juhtudel. Kaudseid kulusid (nt tööaeg eneseanalüüsi läbiviimiseks jmt) hinnatakse otsestest kuludest olulisemaks. Ö-Cert 100€ taotlejale, EduQua 2400€ Kaudsed kulud – materjalide ettevalmistus, tööaeg jne Vastutav organisatsioon võib olla avalik-õiguslik (public) või eraõiguslik, fokuseeritud ainult kvaliteeditagamisele või mitte.

13 Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 1
Teemad AT CH DE EL FR IE LU MT NL1 NL 2 NL3 SI UK Organisatsiooni kvaliteet Koolitusasutuse missioon X Organisatsiooni struktuur / juhtimine Administratsioon Rahastamine Kvaliteediplaani olemasolu Füüsiline õppekeskkond Valmisolek uuendusteks Koolitajate kvaliteet Koolitajad Nõustajad, tugiteenuste pakkujad Värbamispoliitika Mida vaadati koolitajate kvaliteedi puhul

14 Juhtumianalüüs – kvaliteedikriteeriumid 2
Teemad AT CH DE EL FR IE LU MT NL1 NL 2 NL3 SI UK Õppeprotsessi kvaliteet Kommunikatsioon X Õppemeetodid Õppija õigused ja vajadused Õpiväljundite hindamine x Õppijate informeerimine ja nõustamine Tulemuste kvaliteet Tulemuste mõõtmine/hindamine Kvaliteedi arenduste monitooring/mõõtmine Kvaliteeditagamise süsteeme saab eristada lähtuvalt kriteeriumide fookusest: Rõhuasetus kvaliteedi tagamise protseduuril (oluline kriteerium on kvaliteedipoliitika olemasolu); Rõhuasetus koolituse sisul (kriteeriumiks kas tegemist on rätsepa-koolitus mis arvestab tellija tingimusi jms); Terviklikud süsteemid, mis katavad mõlemat eelpoolnimetatut.

15 Väljakutsed 1 Erinevate süsteemide paljusus
Tasemehariduses on kvaliteedisüsteemid olemas – täiskasvanuhariduse printsiipe arvestavad vähesel määral Mitteformaalses täiskasvanuhariduses pigem on kvaliteedisüsteeme vähem (eriti erarahastuse korral) Täiskasvanute koolitajaid puudutavad regulatsioonid on pigem pehmed Täiskasvanuhariduses laiemalt: Seadusandliku raamistiku puudumine sh tervikliku LLL strateegia puudumine; Erinevate osapoolte vähene koostöö; Majandussurutise tingimustes toimimine.

16 Väljakutsed 2 VÕTA ja nõustamise kvaliteedisüsteemid puuduvad enamikes riikides Monitooring mitteformaalse õppe pakkumise, õpiväljundite ja kvaliteedistandardite osas on vähene Kvaliteedipoliitikate ja strateegiate elluviimine on aeganõudev ning eeldab erinevate osapoolte vahel konsensuse saavutamist Riiklike kvalifikatsioonisüsteemide arendamine. Kvalifikatsioonisüsteemi osas peatakse silmas seost õpiväljundite temaatikaga, see on saanud mitmes riigis kvaliteedi kriteeriumiks/teemaks.

17 Soovitused väljakutsete lahendamiseks
Raportis on iga väljakutse juures toodud soovitused ning ettepanekud millistest analüüsitud kvaliteeditagamise süsteemidest võiks eeskuju võtta. Näide: kvaliteeditagamise süsteem mitteformaalses täiskasvanuhariduses on välja arendamata. Analüüsitud kvaliteeditagamise süsteemide kohta on välja toodud plussid-miinused (lk74-75).

18 Soovitused lahenduseks
Kvaliteedisüsteemi väljatöötamine koos miinimumnõuete kehtestamisega. Inspiratsiooniks: Šveits EduQUA, Prantsusmaa Greta-Plus, Luksemburgi kvaliteedimärk, Saksamaa Hamburgi mudel, Holland rahvaülikoolide kvaliteedimärk ja NRTO hea tava; Kvaliteedisüsteemide loomise toetamine ja stimuleerimine miinimumnõudeid kehtestamata. Inspiratsiooniks: Kvaliteediauhinna mudelid Saksamaal (Stiftungwarenpreis), Rootsis ja Soomes; Kaudsema toe pakkumine. Inspiratsiooniks: Kvaliteedikäsiraamatud/juhendid Rootsis (BRUK), koolitajate arenguprogramm Norras, Maltal ja Sloveenias, kvaliteeditagamise algatus Tsehhis. Eesti läheneb alt üles ehk siis kaudsemalt esialgu

19 Edutegurid Kvaliteedisüsteem keskendub täiskasvanud õppijale
Kvaliteedi tagamise süsteem on läbipaistev Organisatsiooniliselt tugev toetus Süsteem on ka finantsiliselt jõukohane Asjakohane Konsensuse ning piisava aja olemasolu

20 Kokkuvõte ja soovitused
Kvaliteeditagamise süsteemides on arenguruumi. Täiskasvanuhariduse arengus on enam väljakutseid riikidel, kus kvaliteeditagamise süsteemid puuduvad või eksisteerivad fragmenteeritult. Kaardistamisel leiti huvitavaid ja edukaid näiteid, millest on võimalik innustust saada ja õppida. Soovitus Euroopa tasandil kaaluda ühtse kvaliteedi võrdlusraamistiku loomist. Soovitus kaaluda olemasolevate Euroopa raamistike (EQAVET) laiendamist või uute süsteemide nendega seostamist. On arenguruumi sest: sektoriteüleseid süsteeme praktiliselt pole, formaalhariduse süsteemides täiskasvanutele vähe fookust, olemasolevad süsteemid väga piiratud ulatused.

21 Rahastamine täiskasvanuhariduses

22 Uuringu eesmärk, metoodika
Eesmärk: kaardistada ja analüüsida andmeid täiskasvanuhariduse rahastamise allikate ja mehhanismide kohta ja sedakaudu jõuda kokkuvõtete ja soovitusteni Uuringu käik: Kirjanduse ülevaade ja selle analüüs 15 Euroopa riigi + 4 OESC riigi statistikaandmete analüüs Kokkuvõtlikud poliitikaanalüüsid Faktiline info kasutatavate finantsinstrumentide kohta Ekspertintervjuud koolituse pakkujatega Kasutatud on statistikaametite täiskasvanuhariduse uuringute (Adalt Education Survey AES) ja tööjõu-uuringute andmeid (Labour Force Survey LFS) Austraalia, Kanada, Korea, USA. Kasutatakse Eurostati, riikide statistikaametite jms ametlikke andmeid. VÕRRELDAVAID ANDMEID EI OLE

23 Fookus Mis kasu on täiskasvanute koolitamisest Rahastamine
Makro-majanduslikul tasemel Mikromajanduslikul tasemel Laiemalt üleüldse Rahastamine Mahud Indikaatorid Trendid eri aegadel Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega Rahastamissüsteemide/instrumentide mõju osalusele Teatud sihtgruppide ja koolituseasutuste rahastamine Nn teise võimaluse hariduses (second chance education) osalejad Hilisemas elueas esimese kõrghariduse omandajad Vanemaealised (sh pensionärid) õppijad

24 Põhiliseks analüüsi aluseks on täiskasvanuhariduses osalemine
Adalt Education Survey (AES). Üldine on kasvutrend. Igas grupis üks erand (SE, BE, GR), uued riigid jagunevad kaheks – +EE,HU,PL,RO –BG,LT,LV,SI,SK. Sageli on küll vähenenud tasemeõppes osalemine ja siis on seda isegi ülekompenseeritud mitteformaalse koolituse tõusuga. Üldiselt on suure osalejate arvuga riikides osaletud tundide arv väiksem, väiksema osalejate arvuga riikides koolitused pikemad, aga siin on ka erandeid (BE,SI,LT.LV,SK), kus vähesed nii osalus kui osaletud tunnid. Nagu meilgi osalevad ka teistes riikides kõrgharitud rohkem, meil erinevus umbes 3 korda, aga näit Rumeenias 16 korda, Poolas 10 korda. Väikseimad vahed põhjamaades.

25 Tugev korrelatsioon täiskasvanuhariduse ja innovatsiooni vahel
CEDEFOP 2012 Täiskasvanuharidus on isegi parem innovatsiooniedendaja kui kõrgharidus! Bi- variantse hindamise tulemused Sõltub Sõltumatu Korrelatsiooni- koefitsient r Innovatsiooniindeks 2010 Täiskasvanuhariduses osalemine 2009 0,67 *** Töötajaid koolitanud ettevõtete osakaal % kõigist ettevõtetest (2005) 0,66 *** HR indeks (2009) 0,58 *** Töötajate osalemine töalastel kursustel (2005) 0,57 *** Muud õppevormid ettevõtetes (indeks 2005) 0,51 ** Kursustel osalemise kulude osakaal % üldistest tööjõukuludest 0,45* Suurim panustaja on õppimine töökohal, aga ka AES 2007 ja LFS 2010 näitavad täiskasvanuhariduse head korrelatsiooni innovatsiooniga. Kõrgharidusel see näitaja –miinus 0,004

26 Mõju ei ole väga pikaajaline (kuni 3 aastat).
Seos majanduskasvu ja täiskasvanuhariduse vahel + laiem kasu inimesele ja ühiskonnale Maad, kus täiskasvanute õppes osalemine on suurem, näitasid ka suuremat majanduskasvu nii 2007 kui 2011. Mõju ei ole väga pikaajaline (kuni 3 aastat). Sissetuleku kasv Väiksem töötuse tase Tulu on nähtav ka nn teise võimaluse hariduse (second chance education) ja mittetööalase koolituse puhul Ebaselgem on tulu vanemaealiste koolitamisel Täiskasvanuharidusest saadav tulu on mõnikord isegi suurem kui alghariduse (initial education) andmisest saadav, tuluni jõutakse ka oluliselt lühema ajaga! Mõju tervisele, kriminaalsusele, sotsiaalsele sidususele – näiteks UK hinnatakse aastaseks kasuks 2-3 milj naela, mis on 0,1% SKP-st, umbes sama suurusjärk raha kulutatakse täiskasvanuharidusele. Varieeruvus eri maade ja ka näiteks sugude osas väga suur, numbrid räägivad sissetulekute kasvust nädalase koolituse järel 0,2%-st kuni 2%-ni iga koolitustunni kohta. Ka koolituse iseloom varieerub tohutult. Näitena koolitus maksab 2000€, palk tõuseb 30€ võrra = kolm aastat iga kuu 30€ annab võidu 4,4%. Õppes osalejad kalduvad vähem depressiooni, on paremini toimetulevad, loobuvad rohkem suitsetamisest, joovad vähem. Uuringus on toodud erinevate uuringute näitajaid jms (näiteks viies 1% inimestest ühe ISCED-i taseme võrra kõrgemale, siis depressioonioht väheneb naistel 10% ja meestel 6%, misläbi hoitakse kokku raviraha jne.

27 Kulutused täiskasvanuharidusele %-na SKP-st
Täiskasvanuharidus on kasulik, vaatame kui palju rahastatakse. Esimene kord selline erinevate riikide võrdlus, sest andmeid saab kätte väga erinevalt (Šveitsi andmed 2007, Saksamaa 2008 – iga aasta ei korjata kõiki andmeid jne). Kanada ja Austria madal tase tundub olevat alaraporteerimine.

28 Kõrgem rahastamismäär viib osalemise kasvuni
Kõrge õppes osalemisega (60%) riigid kulutavad 1%, mõned isegi 1,2% SKP-st täiskasvanuharidusele - 0,8% SKP-st teised Pole küll absoluutne tõde, et kuluta rohkem ja osalus tõuseb – mitmetel riikidel on ruumi efektiivsuse tõusuks (AT, US – kulutavad üle 1%, aga osalus alla 60%, ka SI, kus viimasel ajal rahastamine oluliselt väiksem). Vaid väga üksikutel riikidel on õnnestunud osalust suurendada kulusid oluliselt tõstmata. Väga vähe kulutatakse mitte-tööalasele (non-vacational) koolitusele Erandiks Taani, kus kulutatakse selleks ¼ , üldiselt kulutatakse mitte-tööalaseks koolituseks 10 – 15% Piirjoont tööalase ja mitte-tööalase koolituse vahel on raske tõmmata. 1 % SKP-st tundub andvat määra 60% (kõik 5 kõrgema rahastamise määraga riiki SE,CH,NO,NL ja DK +FI kulutavad rohkem kui 1%)

29 Kes maksab? Õppija kohta tehtavate kulutuste jaotumine finantseerijate järgi: tööandjad panustavad kõige rohkem (ligikaudu 50% kulutatavast rahast), riik ~20% va põhjamaad (kuni 40% ), inimesed ise panustavad 20-30%

30 Austraalia, USA Taani, Saksamaa, Holland
Millal maksab? Kriisi ajal osa riike suurendas kulutusi täiskasvanuharidusele, osa tõmbas kulusid koomale. Austraalia, USA Taani, Saksamaa, Holland Enamus uutest liikmesriikidest Kuna olemas seos majanduskasvuga, siis võib kulutuste vähendamine viia edasi madalama majanduskasvuni jne

31 Rahastamisindikaatorid: kulutused õppija kohta (vanus 25-64) (ligikaudne)
Kõik kulud on suhtelist ostujõudu arvestavad (PPP)

32 Rahastamisindikaatorid: Kulutused õppija ühe osaletud tunni kohta suhestatuna osalemise määra

33 Rahastamisindikaatorid: õppija kohta tehtavad kulutused finantseerija järgi
Suurema osalusega riikides kulutatakse 650€ ühele õppijale (290 tööandja ja 200 riik), väiksema määraga riikides 250€ (175€tööandja ja 50€ riik). Õppija väiksem panus viib osaluse kasvule, 20% koolituse kuludest katavad õppijad kõrge õppes osalemise määraga riikides 40% väiksema osaluse määraga riikides (erandiks Šveits, kus õppijad maksavad 50% õppekuludest). Paraku on õppija kulutuste vähendamine suuresti tühikulu, sest sellest saavad suure osa ka need, kes oleksid valmis ise maksma.

34 Täiskasvanuhariduse rahastamine võrrelduna hariduse üldise rahastamisega

35 Millist rahastamissüsteemi või instrumenti valida?
AES 2011 järgi oli väide, et „koolitus oli liiga kallis“ alles 5.kohal Samas Rumeenia – üle 50% õppes mitteosalenutest väitsid seda (2/3 madala haridusega mitteõppijate seas) Šveits, Kreeka – 30% Eesti, Itaalia, Holland, Läti, Leedu – 20% Madalaimad protsendid tulevad Slovakkiast, Belgiast ja kolmest Lõuna-Euroopa riigist (Portugal, Hispaania, Malta) IGAL POOL ON MAKSUMUS TAKISTUSEKS JUST MADALA HARIDUSEGA INIMESTELE! Naiste jaoks on koolituse maksumus takistusena olulisem kui meestele (va RO)

36 Alarahastamise põhjused ja millise finantinstrumendi kaudu neid ületada:
Alarahastuse põhjused ja instrumendid, mis aitavad sellest üle Kulude jagamine riigi ja inimese vahel Riiklik rahastamine Laen Säästu-skeemid Maksu-soodustus Voutšer, grant Õppe-puhkus Pakkumise rahastamine 100 % grant Maksumuse alandamine Tulu jaotub riigi ja inimese vahel x (x) Likviidsuspiirangud Turutõrked Vastumeelsus võlgu võtta Ebakindlus saadava kasu osas Vastumeelsus riske võtta Eeldatav kasu väike Vähene valmisolek maksta Ebavõrdne ligipääs Kokku on analüüsitud maades kasutatud 333 erinevat rahastamisinstrumenti, uuringus toodud ka tabel erinevate instrumentide plussidest/miinustest.

37 Finantsinstrumendid, mis mõjutavad osaluse määra
Maksutagastused 100% maksumuse katmine mõju suurim Õppelaenud Omaosalusega vautšerid Vautšeritega peab olema ettevaatlik madalama haridusega sihtrühmade puhul, sest oskus otsustada, milline koolitus on vajalik ja kvaliteetne, on madal.

38 Sihtgruppide rahastamine: Tasuta teise võimaluse haridus (second chance education) pole veel kõik- vaja on täiendavaid meetmeid Madala haridusega inimesed on väga heterogeenne grupp, enamasti on õppimist takistavaid tegureid mitu – vanus, tervis, migrandi taust vms. Tundub, et suurem osalus on riikides, kus töötus on suurem (näiteks USA-s ja Portugalis on selles osalemine palju suurem kui õppes osalemine üldiselt, aga osalused pole kusagil väga suured). Õppimise on kulukus, aga seda ei peeta suurimaks takistuseks. Enamuses riikides teise võimaluse haridus tasuta, mõnes riigis tuleb maksta 50% kuludest (mõnes riigis saab selle tagasi peale edukat lõpetamist). Üllatusena leiti, et formaalhariduses õppimise mahud on suhteliselt väikesed näiteks alates 15 h Luxemburgis kuni 59 h Saksamaal. Madala haridusega inimestele on koolituskulude kõrval sama oluliseks takistuseks raskused töögraafiku seadmisel, varasem negatiivne õpikogemus või mõtteviis, et õpitavaga pole midagi peale hakata. Riik AT AU BE CA CH DK FR HU NL SK USA Õppijate % kogu sihtgrupist 0,4 % 2,0 % 2,7 % 7,2 % 4,1 % 0,1 % 12,2 % 0,0 % 2,1 % 6,7 % Riigid kulutavad ühe õppija koolitamiseks päris palju alates 6000€ kuni isegi €-ni, aga osaluse tasemed on sellele vaatamata madalad. Takistuste kõrvaldamiseks vajalikud: proaktiivne informatsiooni jagamine (tundub, et paljud ei tea toetusmeetmete olemasolust), karjäärinõustamine, individuaalsed õpimudelid

39 Sihtgruppide rahastamine: Paindlik ja piiranguteta rahastamine toob vanemad õppijad ülikooli
30+ ja isegi 40+ üliõpilaste osakaal kõrghariduses on rahastamisreeglite peegel! ( osalus alaneb juba siis kui kasutatakse laenude või grantide jagamisel laenuvõimekuse kontrollimehhanisme) Eestis oli 30+ üliõpilasi eelmisel õppeaastal 21% Suur arv vanemaid õppijaid on riikides, kus on paindlikud ja eapiiranguteta (kuni 60) rahastamisreeglid.

40 Sihtgruppide rahastamine: Vanemaealiste õppes osalemine on suurem kui rahastamisvõimalused on avatud kõigile eagruppidele ja vanemaealisi on rohkem tööl 55+ eagrupi jaoks annab parima tulemuse erinevate faktorite kombineerumine: eapiiranguteta rahastamine, hõivemäär, pensioniea piirvanus. Kaalukalt olulisima mõjuga on töötamine. Kodune osaleb 10% Tööl osaleb 33% Katsed erimeetmeid rakendada ei ole kusagil eriti häid tulemusi andnud. Vähe on vanemaid üliõpilasi nendes maades, kus

41 Koolituse pakkujad tunnetavad rahastuse vähenemist vaid osades riikides. Uuringu käigus küsitleti 7 riigi koolituse pakkujaid, ühist mustrit leida pole võimalik. Koolituse pakkujate struktuur on Euroopas väga mitmekesine, andmeid nende olukorra kohta praktiliselt pole. 40% on tööandjate koolituskeskused vms (käibest nende osa 70%) 16,5% mitte-formaalset õpet pakkuvad institutsioonid 10% formaalõpet/jätkuõpet pakkuvad institutsioonid 9% äriühingud 5% igat – mtü-d, kaubanduskojad, eraisikud jms Õppijate tasud olulised Saksamaa, Austria, ka Hollandi ja Sloveenia koolitajatele, ettevõtetelt saadav raha oluline Ungaris ja Sloveenias, aga praktiliselt täiesti mitteoluline Saksas. Riiklik rahastus väga oluline Saksamaal ja Itaalias. Olukord kriisi ajal väga erinev, hea Saksamaal, väga kesine Ungaris ja Itaalias. Soovitatakse hakata üle-Euroopaliselt kasutama koolituse pakkuja ärikliima indeksit jälgimaks koolitajate olukorda.

42 Järeldused Eesti kohta:
Eesti paistab olevat üks kõige efektiivsemaid riike täiskasvanuhariduse osas. Osalusmäär on üle keskmise, rahastamine vaid 0,6% SKP-st (inimese kohta vaid 130€) Silmnähtavat selgitust välja tuua ei saa, kuigi raha nimetatakse takistusena (eriti naiste jaoks) ei paista see eriti mõjuvat, kas osaletud tunnid on samas mahus kui enamuses riikides. Riigi panus on üks väiksemaid, vähem kui 20% koos töötukassaga ja see raha tuleb põhiliselt ESF rahastusest.

43 Soovitused: Täiskasvanuharidus on tasuv – tugev on korrelatsioon innovatsiooniga ja majanduskasvuga. Tungivalt soovitatakse kasutada kulude jagamisel põhinevaid rahastamismehhanisme ja instrumente, mis võimaldaksid riigil, tööandjatel ja õppijatel koolituse rahastamise kulusid jagada. Riigid, kus õpitakse rohkem, kulutavad õppimisele rohkem nii üleüldiselt, aga ka õppija ja õppijatunni kohta. Panustatakse inimestele, mitte ettevõtetele. Riigi rahal on suurem mõju. Õppija kulud tuleb hoida all, kui tahate osalust suurendada. Rahastus tuleb suunata neile, kel seda vaja ja lisaks loodud nõustamis- jms tegevused, et vältida tühikulude suurenemist. . 2.Osaluse määra näib mõjutavat vaid riigipoolse rahastuse suurenemine või vähenemine vaatamata sellele, et tööandjate osa on suur. Uuringutest paistab, et kõrgema osalusmääraga riigid panustavad rohkem inimeste toetamisele, neil on rohkem inimestele suunatud finantseerimisinstrumente kui ettevõtete toetamise jaoks. Osalus on suurem riikides, kus inimeste kulud õppimisele võrreldes nende sissetulekuga, on väiksemad. 3.

44 Soovitused: ANDMED! ANDMED! ANDMED!
Riikides, kus õpitakse rohkem, on sageli avatud ligipääsu poliitika, rahastus on kättesaadav (peaaegu) kõigile täiskasvanutele, ka finantsinstrumente on vähe. Panustage elukestva õppe kultuuri arendamisele, see tundub olevat suurim mõjutegur. Suunake raha inimestele, looge mitmeid erinevaid võimalusi alaesindatud gruppidele sh ärge unustage töötavaid inimesi. Vanemate inimeste õppesse toomiseks on pensioniea nihutamine kõige tulemuslikum. Rahastus olgu kättesaadav kõigile eagruppidele. Vaja lisameetmeid muude barjääride vähendamiseks. ANDMED! ANDMED! ANDMED!

45 AITÄH! UURINGUD KÄTTESAADAVAD:
– uuringud, statistika, andmebaasid AITÄH!