Tuleohutusjärelevalve osakond

Teema esitlus: "Tuleohutusjärelevalve osakond"— Esitluse väljavõte:

1 Tuleohutusjärelevalve osakond
Tuleohutuse infopäevade koolitusmaterjalid projekteerimis- ja ehitusettevõtjatele Päästeamet Tuleohutusjärelevalve osakond 2010

2 Tuleohutusjärelevalve ülesanded
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 3, 7, 8 kohaselt päästeasutuse ülesanded on: järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle; üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine; kohaliku omavalitsuse kirjalikule nõusolekule, ehitusloa taotlemisel ehitusseaduse kohaselt esitatavale ehitusprojektile ja ehitise kasutusloale heakskiidu andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul ehitusprojekti esitamise päevast arvates, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded; Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1: Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui asukohajärgne päästekeskus on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud. Ehitusseaduse § 62 lg 4: Käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel kehtestatud ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Päästeamet ja päästekeskus. (Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded)

3 Planeeringud Planeeringud jagunevad: üleriigiline planeering;
maakonnaplaneering; üldplaneering; detailplaneering; teemaplaneering.

4 Üldplaneering Üldised põhimõtted tuleohutuse seisukohast järgmiste andmete kohta: veevarustus; hoonestusalad; ligipääsuteed ehitistele; ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad.

5 Detailplaneering Tuleohutuse seisukohast on oluline detailplaneeringus kajastada järgmisi andmeid: hoonestusalad ja kujad; hoonete sihtotstarve; juurdepääsuteed; tuletõrje veevarustus; muud tuleohutust mõjutavad tegurid.

6 Detailplaneering – hoonestusalad
Hoonestusalade vaheline minimaalne tuleohutuskuja on 8 meetrit (sõltumata hoonete planeeritavast tuleohutusklassist). Soovituslikult paikneb ehitis 4 meetrit kinnistu piirist (sh grillkojad, kuurid ja muud ehitised). Nõutud kuja puudumisel rakendatakse ehituslikke meetmeid tule leviku tõkestamiseks.

7 Detailplaneering – juurdepääsuteed
Juurdepääsud hoonestusaladele. Teede pöörderaadiused. Viaduktid ja tunnelid: kõrgused; teede kaldenurgad. Sillad, sh arvestatakse nende kandevõimega. Tupiktänavad: ümberpööramise võimalus; teede laius.

8 Detailplaneeringud – tuletõrje veevarustus
Veevarustuse all käsitletakse: ühisveevärk koos tuletõrjehüdrantidega; tehisveekogud ja tuletõrjeveereservuaarid; looduslikud veekogud; kombineeritud lahendus. Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus. Tuletõrje veevarustuse lahendusi kajastab Eesti Standard EVS 812-6:2005 “Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus”.

9 Ehitusprojekt Nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 67 “Nõuded ehitusprojektile”. Hoone ehitusprojekti käsitlevad standardid: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt. EVS 865:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri. Päästekeskuse insenertehniline büroo kooskõlastab nõuetekohase ehitusprojekti üldjuhul eelprojekti staadiumis. (Määruse “Nõuded ehitusprojektile” § 16. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt).

10 Ehitusprojekt Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (Määrus “Nõuded ehitusprojektile” § 2 lg 1) Tulenevalt ehitise iseloomust sisaldab ehitusprojekt üldjuhul järgmisi osi vastavas täpsusastmes: asendiplaani osa, arhitektuuriosa, tuleohutuse osa, konstruktsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, elektripaigaldiste osa, gaasivarustuse osa ning vastavalt vajadusele muud ehitisega seonduvad olulised osad. (Määrus “Nõuded ehitusprojektile” § 4 lg 1) Tuleohutusosa on kehtestatud nimetatud määruse § 25.

11 Ehitusprojekt – projekteerimise protsess

12 Ehitusprojekti tuleohutusosa
Ehitusprojekti tuleohutusosa peab sisaldama (§ 25) : ehitise tuleohutusklassi, kasutusviisi ja kasutusotstarvet; ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtteid (sealhulgas olulisi tuleohutusnõudeid); hoone eripärast lähtuvalt tuleohutuspõhimõtteid ning neid mõjutavate asjaolude kirjeldust; ehitise jagunemist tuletõkkesektsioonideks ning konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavaid näitajaid; asendiplaani ja situatsiooniskeemi koos nii projekteeritavate kui ka tuleohutust mõjutavate olemasolevate ehitiste, üldkasutatavate teede ja tuletõrje veevõtukohtadega äranäitamisega; päästemeeskonna juurdepääsu ehitisele; tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete ning läbiviikude asukohtasid joonistel ja nende tulepüsivusaegasid;

13 Ehitusprojekti tuleohutusosa
Ehitusprojekti tuleohutusosa peab sisaldama (§ 25) : evakuatsioonilahendust (sealhulgas evakueeruvate inimeste arvu, evakuatsiooniteede laiust ja vajadusel arvutust, trepikodade iseloomustust, evakuatsiooniväljapääse ja nendel kasutatavaid suluseid. Evakuatsioonilahenduse kohta näidatakse korruste plaanidel evakuatsioonivõimalused, välja arvatud elamutes ja eluhoonetes, mis ei ole kõrghooned); pääse keldrisse, pööningule, katusele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutust; ehitisse ettenähtud tuleohutuspaigaldiste loetelu ning paigaldusviisi lühikirjeldust; ehitise välise tulekustutusvee minimaalset veevooluhulka ja selle tagamise lahendust; muid tuleohutust mõjutavaid olulisi tegureid; muid tuleohutusabinõusid ehitises; hoones viibivate inimeste arvu piiranguid evakuatsioonialade kaupa; kasutatud tehniliste normide, standardite või projekteerimis- või muude normide loetelu.

14 Ehitusprojekti tuleohutusosa
Ehitusprojekt annab põhimõttelise ülevaate planeeritavast ehitisest. Oluline on teada, et ehitusprojekti tuleohutusosast peabki päästekeskus saama kätte vajaliku informatsiooni, mis puudutab ehitise tuleohutusosa. Ehitusprojektis peab tulema välja tuleohutuse tagamise põhimõtted ja viisid. Näiteks: oluliste tuleohutusnõuete kajastamine; viited õigusaktidele, projekteerimisstandarditele ja juhistele; kajastatakse kõrvalekalded ohutuse hindamisel aluseks võetud juhendmaterjalidest ning tuuakse ära nende põhjendused; vajalikud arvutused; muinsuskaitselise ehitise korral muinsuskaitse ettekirjutused; katselised ohutuse tõendamise viisid; tootmisprotsessi iseärasused; jne.

15 Olulised tuleohutusnõuded
Olulised tuleohutusnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri aasta määruses nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” paragrahvis 2. Olulised tuleohutusnõuded on nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral (nimetatud määruse § 2 lg 1): säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.

16 Olulised tuleohutusnõuded
Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui (VV määrus nr 315 § 2 lg 3 p 1, 2, 3, 4): ehitis ja selle osa vastavad määrusega ettenähtud piirväärtustele või ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. Seega võib olulisi tuleohutusnõudeid tõendada näiteks kasutades VV määrust nr 315, asjakohaseid projekteerimisstandardeid, projekteerimisnorme ja juhendeid või konkreetset arvutust. Samuti võib olemasoleva ehitise tuleohutust tõendada läbi ehitise ekspertiisi.

17 Olulised tuleohutusnõuded
VV määruse nr 315 lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused); suurus (sealhulgas kõrgus ja pindala); tuletõkkesektsioonid; ehitist kasutavate inimeste arv; evakuatsioon; tulepüsivus; tuletundlikkus; ehitise kasutamise otstarbed. Samuti on VV määruses nr 315 toodud teatatud mööndused lisades sätestatud nõuete osas. Näiteks automaatse tulekustutusüsteemi või automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi olemasolul võib leevendada evakuatsiooni nõudeid jne.

18 Tuleohutusklassid Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (VV määrus nr 315 § 4 lg 1) Hoone tuleohutusklassid on TP1, TP2 ja TP3. Tulekindel ehk TP1 – eeldatakse, et ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda (sealhulgas ei piirata ehitise suurust, kõrgust ja selles viibivate inimeste arvu). Tuldtakistav ehk TP2 – eeldatakse samuti, et ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda (üldjuhul on ettenähtud aeg lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast ning kehtivad täiendavad piirangud korruste ja inimeste arvu osas); Tuldkartev ehk TP3 – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Kehtivad piirangud ehitise suuruse ja kasutajate arvu osas.

19 Tulepüsivus Tulepüsivusena käsitatakse ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. (VV määrus nr 315 § 5 lg 1) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest (tähis R), tihedusest ehk terviklikkusest (tähis E) ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest (tähis I). Tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit.

20 Tuletundlikkus Tuletundlikkusena käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes süttida, eraldada soojust, levitada tuld, eraldada suitsu, eraldada mürgiseid gaase ja eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt siseseinast, laest ja katuslaest, põrandast, ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest, torustikust või õhukanalist, välisseinast ja katusekattest. Ehitustootel või –materjalil peab olema vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon, mille alusel on vastav tuletundlikkuse klass määratud. Teatud ehitustooted või –ehitusmaterjalid klassifitseeruvad ilma täiendava tõendamiseta (näiteks metall, kivi, määratud tingimustele vastav puit jne). Tuletundlikkuse nõuded on sätestatud VV määruse nr 315 §-s 7.

21 Tuletundlikkus VV määruse nr 315 § 7 lg 3 kohaselt jaotatakse ehitise osad tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt: A1 – ehitise osa, mis ei ole tuletundlik; A2 – ehitise osa, mis on tuletundlik (tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises); B – ehitise osa, mis on tuletundlik (tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine); C – ehitise osa, mis on tuletundlik (tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides); D – ehitise osa, mis on tuletundlik (tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis) osalemise lubatavuses); E – ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav); F – ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud; s1 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene; s2 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine on vähene; s3 – ehitise osa, milles toimub suitsu moodustumine, mis ei täida s1 ega s2 nõudeid; d0 – ehitise osa, milles põlevaid tilku või tükke ei esine; d1 – ehitise osa, milles põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti; d2 – ehitise osa, milles põlevate tilkade või tükkide esinemine ei täida d0 ega d1 nõudeid.

22 Tuletundlikkus Mõningad näited ehitustoodete ja –materjalide tuletundlikkusest: Seinas ja laes: A1: looduslikust kivist valmistatud tooted, betoon ja betoonitooted, telliskivid, keraamilised tooted, teras- ja mõned muud metallitooted A2 s1d0: akustiline mineraalvill, polümeerse kattega metalltooted; B s1d0 : erineval viisil kaetud kipsplaadid; C s2d1: polümeerne ehitusvaht; D s2d2: puutooted, mille paksus on vähemalt 5 mm ja tihedus üle 400 kg/m³; E s2d2: poorne puitkiudplaat, tuuletõkkeplaat; F: tooted, mis ei täida E klassi nõudmisi või mida ei ole testitud. Põrandakatted : A2FL-s1 ja DFL-s1. Katusekatted: Broof. Viimistluskiht ja tekstiilide kasutamine.

23 Tulekahju ja selle ohu vältimine
Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust (arvesse võetakse ka ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevaid mõjusid ning ehitises paiknevaid kütteseadmeid ja suitsulõõre). (VV määrus nr 315 § 8 lg 1) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis. (VV määrus nr 315 § 8 lg 2) Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld kustutada. (VV määrus 315 § 9 lg 1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse korruste kaupa, pindalade ja ehitise kasutamisotstarbe järgi. (VV määrus nr 315 § 10 lg 1 ja 3)

24 Tulekahju ja selle ohu vältimine
VV määrus nr 315 kehtestab tuleohutusnõuded (§ 13-19) veel avatäidetele ja tehnosüsteemidele, ehitise pööningule, katusele, rõdule, konstruktsiooni pinnakihtidele ja välisseintele ning tule leviku tõkestamiseks naaberehitisele. Näiteks leevendusena peab tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse tulepüsivusaeg olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast ning seejuures selle avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. Hoonetevahelise tuleohutuskuja üldine nõue on 8m, kuid selle puudumisel võib nõuet tagada ka ehituslike või muude abinõudega (näiteks tulemüüri rajamine). Tuleohutuskuja nõue on kokkuleppeline vahemaa tule leviku takistamiseks ning päästemeeskonna juurdepääsu tagamiseks. Arvestada tuleb: tuleohutuskujade tagamine kruntide jagamisel; hoonestusala laienemine mitmele krundile; ehitiste renoveerimise puhul nõude järgimine.

25 Evakuatsioon Evakuatsioon on kasutajate sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. (VV määrus nr 315 § 20 lg 1) Evakuatsioonina vaadatakse inimeste võimalusi evakueerumiseks ja nende evakueerimiseks. Tuleohutusnõuetena on kehtestatud nõuded evakuatsioonipääsule, hädaväljapääsule, evakuatsiooniteele (sealhulgas selle mõõtmetele ja pikkusele) ning evakuatsiooniteel asuvatele ustele. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja –pääse. Arvestama peab, et evakuatsioonipääs peab olema märgistatud (välja arvatud elamutes). Evakuatsiooni mõjutab ka uste avanemissuund (üldjuhul peab avanema evakuatsiooni suunas), ustel kasutavad sulused (näiteks avariilingid või –nupud, paanikalatid, väändenupud), viimistlus väljusmisteedel (kasutatud materjalid ei tohi ohustada evakuatsiooni turvalisust), tuletõkkeuste sulguvus (peavad takistama tule ja suitsu levikut, teatud juhtudel on võimalik kasutada lahendust, mis sulgeb tulekahju korral tuletõkkeukse automaatselt) jne.

26 NÄIDE ÕIGEST LAHENDUSEST
Evakuatsioon Mõte seisneb selles, et ehitisest peab olema võimalik evakueeruda 2 erinevat väljumisteed mööda. Ehk evakuatsioonipääsud on teineteisest hajutatud. NÄIDE ÕIGEST LAHENDUSEST

27 Evakuatsioon Teatud juhtudel võib ehitises olla ka ainult üks evakuatsioonipääs (näiteks kuni kaheksakorruselises korterelamus ning muudes teatud kasutusviisiga ehitistes, kus kasutajate arv on väike), kuid sellisel juhul peab ehitises olema ka hädaväljapääs. Hädaväljapääs on evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral. (VV määrus nr 315 § 21 lg 1) Evakuatsioonitee pikkus käsitleb maksimumkauguseid lähima evakuatsioonipääsuni. Võib öelda ka, et väljumistee on ehitise põranda mistahes punktist algav vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee evakuatsioonipääsuni. Üldjuhul loetakse evakuatsioonitee pikkuseks kuni 30m (üks evakuatsioonipääs) või 45m (kaks evakuatsioonipääsu). Teatud tingimustel võib evakuatsioonitee pikkust suurendada. Kuni 20% juhul, kui evakuatsioonitee on esimesel korrusel ning evakuatsiooniks saab kasutada avatavaid aknaid. Kuni 50% juhul, kui ehitises on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Samuti vastavalt esitatud arvutustele, kui ehitises on automaatne tulekustutussüsteem või suitsueemaldussüsteem. NB! Arvestama peab, et majutushoonetes ning ravi- ja hooldusasutustes on evakuatsioonitee pikkuseks kuni 30 m.

28 Päästetööde tagamine Päästetööde tegemise tagamiseks peab (VV määrus nr 315 § 28 lg 1 p 1-6): ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega; olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale (igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht); olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs (pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu). Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt (sealhulgas keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm). Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. Juurdepääsu osas hädaväljapääsule arvestatakse näiteks tänavate pöörderaadiustega, redeleid välisseintel ja rõdudel, vajadusel tugevdatud pinnas päästetööde tehnikale jne.

29 Tuleohutuspaigaldised
Tuleohutuspaigaldisena käsitatakse ehitise tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ning suitsu leviku takistamiseks ja ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks. (VV määrus nr 315 § 30 lg 1) Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. (Tuleohutuse seadus § 32 lg 1) Tuleohutuse seaduse kohaselt (§ 30) loetakse tuleohutuspaigaldisteks autonoomset tulekahjusignalisatsiooniandurit, autonoomset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, automaatset tulekustutussüsteemi, turvavalgustust, piksekaitset, suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestikku, tuletõrje voolikusüsteemi ning muud seadet ja tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks. Tingimused ja kriteeriumid, kus millist tuleohutuspaigaldist nõutakse on sätestatud VV määruse nr 315 §-s

30 Tuleohutuspaigaldised
Üheks võimaluseks on hoones kasutada häireteadustuse helisüsteeme teavitamaks inimesi võimalikust tulekahjust või ohuolukorrast. Häireteadustuse helisüsteeme käsitleb standard EVS-EN 60849, samuti EVS-EN 54 seeria standardid. Antud lahendus aitab evakuatsiooni korral anda inimestele selgeid ja operatiivseid juhiseid (kuhu tuleb liikuda, mis juhtus või millega on tegemist jne).

31 Projekti tuleohutuseosa koostamiseks vajalikud õigusaktid
Olulisemad õigusaktid (loetelu ei ole ammendav): Tuleohutuse seadus; Vabariigi Valitsuse määrus number 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“; Siseministri määrus nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ja kantava tulekustuti vajadusele ja valikule, paigutusele ning korrashoiule“; Siseministri määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“; Siseministri määrus nr 42 "Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“; Siseministri määrus nr 37 "Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

32 Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid
Olulisemad standardid (loetelu ei ole ammendav): EVS 812-2:2005 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-3:2007 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid. EVS 812-4:2005 – Ehitiste tuleohutus: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus. EVS 812-5:2005 – Ehitiste tuleohutus: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. EVS 812-6:2005 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. EVS 812-7:2008 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. EVS 871:2003 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. EVS-EN 1838:2000 – Valgustehnika hädavalgustus. EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. CEN/TS 54-14:2004 – Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri. EVS-EN 12845:2005 – Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. EVS-EN : Statsionaarsed tulekustutussüsteemid. Gaaskustutussüsteemid: Projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine. EVS-EN : Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted. EVS-EN : Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs. EVS-EN : Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule. EVS-EN : Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid.

33 Kasutusloa menetlus Sisuliselt on tegemist valminud ehitise (või selle osa) ülevaatusega, mille käigus päästekeskus kontrollib ehitise vastavust heakskiidetud ehitusprojekti tuleohutusosale ning ehituslikele tuleohutusnõuetele. Eeldused päästekeskuse kasutusloa komisjonis osalemiseks: ehitustööd on lõpule viidud ning hoone on kasutuskõlbulik; ehitusdokumentatsioon on olemas (sealhulgas kõik vajalikud dokumendid); ehitise lõplikul ülevaatusel osalemiseks teavitab kohalik omavalitsus päästekeskust, võimalusel viiakse läbi ühine ehitise ülevaatus; objektil peab olema võimalik esitada kogu ehitusdokumentatsioon, mis on ehitamise käigus kogutud; samuti peab olema päästekeskuse poolt kinnitatud ehitusprojekt koos heakskiidetud lehtedega ning vajadusel päästekeskuse poolt kinnitatud hilisemate muudatustega. Samuti peab olema tõendatud ja dokumenteeritud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele (näiteks vastavussertifikaadid ja -deklaratsioonid, kaetud tööde aktid, toodete paigaldus- ja kasutusjuhendid, kontroll- ja mõõtmisaktid jne).

34 Lisainfo Päästeameti koduleheküljel