Kehade paindedeformatsioon. Painde elastsusmoodul.

Teema esitlus: "Kehade paindedeformatsioon. Painde elastsusmoodul."— Esitluse väljavõte:

1 Kehade paindedeformatsioon. Painde elastsusmoodul.
Arko Lepik Stom II 1.rühm

2 Paindedeformatsioon Deformatsiooni all mõistetakse keha osakeste nihkumist üksteise suhtes või nendevahelise keskmise kauguse muutumist. Kui kinnitada elastse varda üks ots liikumatult, varda teise otsa aga riputada koormis, tekib paindedeformatsioon. Varda ülemised kihid venivad välja, alumised aga surutakse kokku. Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu- see kiht kõverdub

3 Paindedeformatsioon

4 Paindedeformatsioon Paindemoment sõltub positsioonist.

5 Paindedeformatsioon Painde suurus sõltub materjali
Ristlõike kujust Keha mõõtmetest Materjali elastsusmoodulist Mõnede materjalide puhul on tema paindeomadused sama või veelgi rohkem tähtsad võrreldes tema tõmbe- ,surveomadustega.

6 Paindedeformatsioon Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks:
Kullasulamite Roostevabast terasest kinnitusklambrite Juurekanali instrumentide Süstlanõelte jt. puhul.

7 Paindedeformatsioon Näiteks, mida suurem on instrumendi number, seda jäigem ta on. Võrdelisuse e. elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral. Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir.

8 Paindedeformatsioon

9 Elastsusmoodul Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks. Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet. Elastsusmoodul iseloomustab tõmbe-ja survedeformatsiooni korral materjali elastset jäikust.

10 Elastsusmoodul Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses. Näiteks: Vedru külge asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu.

11 Elastsusmoodul F on rakendatud jõud S on pind, millele mõjub koormus
∆l on keha pikkuse muutus L0 on keha algne pikkus.

12 Elastsusmoodul Venitatud (kokkusurutud) kehas tekivad ristlõike ulatuses ühtlaselt jaotunud ristlõikepinnaga ristuvad sisepingejõud, mille summa ristlõike pinna pindalaühiku kohta on normaalpinge. Väikeste deformatsioonide korral on see pinge võrdeline suhtelise pikenemisega (Hooke`i seadus).

13 Elastsusmoodul Akustilise eritakistuse mõõtmise meetodil mõõdetud:
Youngi moodul- il 76,5 Dentiinil 20,8 Tavaliste plastmasside Youngi moodul on umbes 1 GN/m2. Alumiiniumi Youngi moodul on umbes 70 GN/m2.

14 Kasutatud kirjandus helge.pen.io/7 Loengumaterjal
``Ehituskonstruktori käsiraamat``, Tiit Masso, 1980

15 Tänan!