Kõdunemine ja käärimine

Teema esitlus: "Kõdunemine ja käärimine"— Esitluse väljavõte:

1 Kõdunemine ja käärimine
Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium

2 Sisuleht Kõdunemine Kõdunemine 2 Mädanemine
Puuviljade mädanemine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Roti mädanemine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Roiskumine CO 2 ringlus looduses Käärimine Piimhappekäärimine Piimhappekäärimine 2

3 Sisuleht 2 Juustu valmistamine (pilt) Etanool- ehk alkoholkäärimine
Etanoolkäärimine 2 Veinikäärimine (pilt) Käärimine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Leiva valmistamine (video) – vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Etaanhappe- ehk äädikhappekäärimine Kasutatud materjal 1 Kasutatud materjal 2

4 Kõdunemine Orgaanilised ained muunduvad mikroorganismide toimel.
Tekib CO 2 ja vabaneb energia. Süsinik (pärit orgaanilistest ainetest) oksüdeerub kõdunemisel. Taimedes olevast tärklisest või tselluloosist ( C 6 H 10 O 5 ) n moodustub CO 2 . C e − → C IV Tekivad huumus ja turvas.

5 Kõdunemine 2 õhuhapniku juuresolekul Mädanemine Kõdunemine
Roiskumine hapniku juuresolekuta Süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine.

6 Mädanemine  aminohape valk järele jäänud süsinikuühendid oksüdeeruad
Süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Lagundajateks mikroorganismid. Ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid. eraldub NH 3 ↑ valk  aminohape järele jäänud süsinikuühendid oksüdeeruad 𝐇 𝟐 𝐎 ja 𝐂𝐎 𝟐 ↑

7 Puuviljade mädanemine (video)

8 Roti mädanemine (video)

9 Roiskumine Anaeroobne protsess, milles süsinikuühendid (valgud) lagunevad roisubakterite elutegevuse tulemusel. Tekivad CO 2 ja tugeva haisuga mürgised lämmastikuühendid.

10 𝐂𝐎 𝟐 ringlus looduses päikeseenergia 𝐂𝐎 𝟐 fotosüntees hingamine kõdu

11 Käärimine Toimub enamasti hapnikuvaeses keskkonnas.
Toimub bakterite või pärmseente osavõtul. Eraldub energia (energia hulk väiksem kui hingamisel või samade lähteainete põlemisel).

12 Käärimine Piimhappekäärimine (bakterite toimel)
Äädikhappekäärimine (bakterite toimel) Etanoolkäärimine (pärmseente mõjul)

13 Piimhappekäärimine Toimub hapniku osavõtuta.
Käärimist põhjustavad piimhappebakterid (leidub õhus). Lähteaineks on piimasuhkur ehk laktoos, mis laguneb väiksema molekuliga suhkruteks. Reaktsiooni käigus eraldub energia.

14 + Piimhappekäärimine 2 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 → 𝟐 𝐂 𝟑 𝐇 𝟔 𝐎 𝟑
𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 → 𝟐 𝐂 𝟑 𝐇 𝟔 𝐎 𝟑 Kasutatakse hapupiima, -koore, kefiiri, juustu, jogurti valmistamisel, leiva tootmisel ja kapsaste, kurkide hapendamisel. + glükoos piimhape Pildid võetud:

15 Juustu valmistamine

16 Etanool- ehk alkoholkäärimine
Alkoholkäärimine toimub pärmseente elutegevusel õhu juurdepääsuta. Lähteaineks glükoos, mis tekib suurema molekuliga sahhariidide (nt: tärklis) lagunemisel. 𝐂 𝟏𝟐 𝐇 𝟐𝟐 𝐎 𝟏𝟏 + 𝐇 𝟐 𝐎→ 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 + 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 Vabaneb energia. sahharoos glükoos fruktoos

17 +  Etanoolkäärimine 2 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 →𝟐 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐇 𝟐 𝐎𝐇+ 𝐂𝐎 𝟐 ↑ glükoos
süsinikdioksiid 𝐂 𝟔 𝐇 𝟏𝟐 𝐎 𝟔 →𝟐 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐇 𝟐 𝐎𝐇+ 𝐂𝐎 𝟐 ↑ Alkoholkäärimise tulemusel saadakse : veini – marja- ja puuviljamahla käärimisel (saadavad lahused kuni 15% alkoholi); etanooli – kartulitest ja teraviljadest pärinevast tärklisest toodetud glükoosi käärimisel ja järgneval destilleerimisel. Pildid võetud:

18 Veinikäärimine Eraldub 𝐂𝐎 𝟐

19 Käärimine (video)

20 Leiva valmistamine

21 Etaanhappe- ehk äädikhappekäärimine
𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐇 𝟐 𝐎𝐇+ 𝐎 𝟐 → 𝐂𝐇 𝟑 𝐂𝐎𝐎𝐇+ 𝐇 𝟐 𝐎 Toimub õhu sisalduvate bakterite toimel. Vabaneb soojus. Kasutatakse marinaadide jms valmistamisel. +  etanool etaanhape ehk veiniäädikhape ehk veiniäädikas Pildid võetud:

22 Kasutatud materjal 1

23 Kasutatud materjal 2 Esitluses kasutatud viideteta pildid on võetud Microsoft PowerPoint Clip Artist.