KARJA TERVIS Janek Prits.

Teema esitlus: "KARJA TERVIS Janek Prits."— Esitluse väljavõte:

1 KARJA TERVIS Janek Prits

2 Sulgede nokkimine/söömine

3 Sulgede söömist peetakse käitumuslikuks probleemiks, mida esineb kõige sagedamini just munakanade puhul, kuid võib esineda ka kalkunite, pärlkanade, faasanite, partide ja ka broilerkanade seas. Üksikud linnud hakkavad teineteisel sulgi kitkuma ja suleotsi sööma sabast ning kloaagi ümbrusest, liikudes edasi kaelale ja seljale. Aja jooksul tekivad nokitud kanadel nendes kohtades suured paljakud. Aktiivseteks nokkijateks ja sööjateks on ainult kanad. Kuked on selle vooma suhtes passiivsed, s.o lasevad end ainult nokkida. Loengus räägime erinevatest sulgede söömise põhjustest, kuidas sulgede söömist ennetada ja likvideerida.

4 Kannibalism

5 Kannibalismi definitsiooni järgi mõistetakse antud väljendi all liigikaaslase söömist. Linnukasvatuses nimetatakse kannibalismiks niisugust haiguslikku nähtu, kus linnud üksteist puruks või siis surnuks nokivad ning seejärel kohati ka liigikaaslasi söövad. Fotod:

6 Loengus räägime kannibalismi teket põhjustavatest või soodustavatest teguritest:
Veritsevad haavad Sööda koostise vead Kanade liiga suur pidamistihedus Tegevuse puudumine Liigne valgustus Põrandakanalas valesti paigutatud söödanõud Päevarežiimi rikkumine Ühelt söödalt teisele järsk üleminek Sööda ja jooginõude vähesus ning korrapäratu söötmine Liigne kuumus ja kuivus jt. Nakkushaigused ja erinevad sise- ja välisparasiidid Mükotoksiinide esinemine söödas

7 Munade nokkimine ja söömine

8 Miks kanad mune nokivad ja söövad
Miks kanad mune nokivad ja söövad? Selle probleemi võib jaotada tinglikult kaheks: Vajadusest tulenevalt Kogemusest või siis harjumusest tulenevalt Esimesel juhul hakkavad kanad mune nokkima ja sööma, kui nende proteiinitarve ei ole rahuldatud või kui söödaratsioonis on vähe mineraalaineid (eriti kaltsiumi) ja vitamiine. Loengus räägime millele pöörata tähelepanu ja kuidas vältida munade nokkimist ja söömist!

9 Munapeetus

10 Munapeetuse põhjusteks võivad olla:
liiga suure mune valmimine, mida kana pole suuteline munema. haigused (munajuhapõletik, kasvajad, munajuha lõtvus või keerd), halvad söötmis- ja pidamistingimused, nagu mineraalainete- ja vitamiinivaesed söödad, vähene liikumisvõimalus ning halb ventilatsioon ruumides. vigastused kukkumise tagajärjel või muna purunemine munajuhas.

11 Kloaagi väljalangemine munakanadel

12 Muna väljutamisel munemise ajal munajuha ja kloaak veidi sopistuvad selliselt, et nende limakest pöördub väljapoole. Munajuha ja kloaagi endine asend taastub kiiresti elastsete kudede ja lihaste kokkutõmmete tagajärjel. Kui aga väljalangenud kloaak kohe tagasi ei tõmbu hakkavad tavaliselt teised kanad seda nokkima ja vere jooksu tagajärjel kana sureb. Nokitud kloaagiga kanad tuleb karjast praakida. Loengus räägime kloaagi väljalangemise põhjustest ja anname soovitusi põhjuste vältimiseks.

13 Pugu ja/või lihasmao ummistus

14 Tegemist on väga laialt levinud probleemiga just vabapidamiskanade puhul, intensiivses kanakasvatuses antud probleemi valdavalt ei esine. Pugu ja/või lihasmao ummistus on soole täitumine materjaliga, mis ei peaks seal olema – vabapidamiskanade puhul on selleks reeglina pikk hein või nöör või mõni muu materjal. Loengus räägime pugu ja/või lihasmao ummistuse põhjustest, kuidas pugu ummistust diagnoosida ning kuidas ennetada ja ravida.

15 Puguummistuse kõrvaldamine loputamise teel

16 Valmista 'pugutoru' – põhimõtteliselt on tegu suure süstlaga, mille väljalaske otsa on kinnitatud 15 cm pikkune pehme toru, millega saab vedeliku linnu kurku lasta.

17 Kalkunitibude peensoole ummistumine

18 Kalkun on hulgulind, kes vabapidamisel kasutab toitumiseks nii loomset (putukad, röövikud) kui ka taimset (seemned, pehmemad taimeosad) sööta. Sama kehtib ka kalkunitibude ja noorkalkunite kohta. Kalkunite intensiivsel pidamisel ja neile peale segajõusööda rohelise materjali söötmisel peab arvestama asjaoluga, et etteniidetud haljassööta söövad nad aplalt, kalkunitibud ja noorkalkunid kuni kolmanda elukuuni ei ole aga võimelised allaneelatud rohelist materjali (ristiku- ja eriti valge ristiku ning kõrreliste heintaimede ädalad) lihasmaos küllaldaselt peenestama, et see läbiks normaalselt peensoole.

19 Kalkunitibude soolekeskmete rebend

20 Kalkunitibude soolekeskmete rebendit loetakse söötmisveaks
Kalkunitibude soolekeskmete rebendit loetakse söötmisveaks. Segajõusöödaga söödetud päeva vanuseid noorkalkuneid tabandab eelnimetatud haigusnäht siis, kui kevadel (ka sügisel) antakse neile enne segajõusööda etteandmist esmakordselt värskelt niidetud noort ristiku-, lutserni- või ka kõrreliste heintaimede ädalat. Pärast seda, umbes 1-2 tunni pärast hakkavad linnud hüplema, lendlema ja valjusti häälitsema. Varsti jäävad nad lamama ja surevad. Surm tabab peamiselt suuremaid isaslinde, hukkumine nende hulgas võib olla üle 50%.

21 Haavandiline pododermatiit

22 Mis on haavandiline pododermatiit
Mis on haavandiline pododermatiit? Haavandilise pododermatiidi näol on tegu jala bakteriaalse nakkuse või abstsessiga (mädanik, mädakolle). Seda põhjustavad erinevate, tihtilugu ümbritsevale keskkonnale omaste – nagu näiteks Staphylococcus aureus (S. aureus), E. coli ja pseudomoonas (Pseudomonas) - bakteritega saastunud sisselõiked või kriimustused kana jalal. Loengus räägime mis põhjustab haavandilist pododermatiiti, ennetavatest meetmetest ja lindude ravist.

23 Rebuperitoniit

24 Rebuperitoniiti esineb sageli lindudel munemisperioodil
Rebuperitoniiti esineb sageli lindudel munemisperioodil. See avaldub kõhukelme ja soolte serooskestade põletikus, mis tekib valminud rebude rebenemise ja kõhukoopasse sattumise tagajärjel. Rebuperitoniit on väga tõsine seisund ja enamikel juhtudel surmaga lõppev. Mitmed sümptomid võivad olla sarnased munapeetusega, mistõttu tuleb diagnoosimisel olla hoolikas ja kahte erinevat probleemi mitte omavahel segi ajada. Loengus räägime rebuperitoniidi põhjustest, kuidas diagnoosida ning kuidas ravida.

25 Kuke kannused ja nende lühendamine või eemaldamise moodused

26 Miks võib osutuda vajalikuks kannuste eemaldamine või lühendamine?
Erinevalt suurfarmidest kasutatakse ekstensiivses tõulinnukasvatuses väärtuslikku aretusmaterjali pikemate perioodide jooksul. Kui kukkede keskmiseks elueaks normaalsetes tingimustes võib lugeda 5-7 aastat, siis pole üllatuslik, et 5 aastane kukk on tubli paaritaja ja soo jätkaja. Arvestades asjaolu, et kannused kasvavad kogu linnu eluea, siis võib esineda mitmeid komplikatsioone, mis tingivad vajaduse kannuseid, kas lühendada või üldse eemalda. Loengus räägime milliseid mooduseid kasutada kannuste kärpimiseks või eemaldamiseks.

27 Siseparasiitide vaheperemehed

28 Sipelgad, mardikad – paeluss (Raillietina perekonna paelussid).
Erinevad linde nakatavate parasiitide säilitusperemehed või vaheperemehed. Sipelgad, mardikad – paeluss (Raillietina perekonna paelussid). Foto: Foto:

29 Heterakioos

30 Heterakioos tekitajaks on lindude umbsooltes parasiteeriv, kuni 15 mm pikkune ümaruss Heterakis gallinae , partidel ja hanedel Heterakis dispar, faasanitel ja metslindudel Heterakis isolonche Loengus räägime, kes on vastuvõtlikud parasiidile, kuidas toimub nakatumine, kuidas nakatumist vältida ja kuidas haigust ravida.

31 Knemidokoptoos (lubiraig, lubijalad)

32 Tegemist on lindudel sügelislesta (Knemidocoptes mutans) poolt tekitatud kroonilise haigusega.
Linnud nakatuvad otsese või kaudse kokkupuute teel. Knemidokoptesed on vivibaarid. Emane sünnitab elujooksul 6…8 kuuejalgset vastset, kellest arenevad esmalt 8 jalgsed kneidised ja seejärel valmikud. Arenguks kulub isastel keskmiselt 20, emastel 26 päeva. Lestade elukestus on suvel 1 kuu, talvel mitu kuud. Väliskeskkonnas säilitavad lestad eluvõime 1..2 nädalat. Loengus räägime soodustavatest teguritest, tõrjest ja ravist.

33 Kanalest

34 Kanalest ladinakeelse nimetusega Dermanyssus gallinae on olnud munatootmises probleemiks juba aastakümneid aastal hinnati kanalestaga tabandunuks 83% Euroopa põllumajandusettevõtetest ja munatootmisele tekitatud kahju 234 miljonile eurole. Kuna tegemist on süveneva ja tootmisele suurt majandusliku kahju tekitava probleemiga, siis on viimastel aastatel hakatud rohkem ka teaduslike uuringuid teostama ja paremaid lahendusi otsima. Loengus räägime lähemalt, kes on kanalest ja mida tema tegevus kanalas tekitab, kuidas ennetada ja ravida.

35 Välis- ja siseparasiitide ravimid

36 Siseparasiidid Välisparasiidid Usstõvede vastased ravimid
Lesttõved ja putuktõved

37 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!