Rahvakalendri kujunemine

Teema esitlus: "Rahvakalendri kujunemine"— Esitluse väljavõte:

1 Rahvakalendri kujunemine
Õppematerjal 7.klassile Koostanud: Reet-Ingrid Haamer

2 Rahvakalender on: pärimuslik ajaarvestus ja tähtpäevade kogum;
seotud erinevate uskumuste ja kommetega; põllutööde alguse ja lõpu määraja; kujunenud muinasusundi ja ristiusu koosmõjul.

3 Rahvakalendri kujunemine:
varane kihistus on eelkristlik ja seotud eelkõige erinevate põllutöödega; hiljem lisanduvad kristlikud tähtpäevade nimed; segunevad paganlikud ja kristlikud kombed.

4 Muinaseestlaste usund:
oli eelkõige loodususund; näitab, et looduses on palju maagilist väge, loodus on hingestatud; suhtub loodusesse lugupidavalt. html?rubriik=20&id=3316&op=lugu

5 Ristiusk: jõuab Eestisse juba enne 13. sajandi ristisõdu;
hakkab järgnevate sajandite jooksul mõjutama tavasid, kombeid, maailmapilti. Show_event&event_id=2638&layer= 169&lang=est#2638

6 Pööripäevad: kevadine pööripäev on märtsil, 25. märtsil paastumaarjapäev, ristiusus Maarja kuulutamise päev; suvine pööripäev on juunil, 24. juunil jaanipäev, ristiusus ristija Johannese sünnipäev; sügisene pööripäev on september, 29. septembril mihklipäev, peaingel Miikaeli päev; talvine pööripäev on detsember, 24. detsembri õhtul algavad jõulupühad, millega tähistatakse Kristuse sündimist.

7 Kasutatud allikad Kirikukalender. // Eesti rahvakalender. // Vahtre, Lauri. Eestlaste aeg. Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Tallinn:Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, 1991, lk Vahtre, Lauri. Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1993, lk