ENFRA Juhtkomisjoni koosolek,

Teema esitlus: "ENFRA Juhtkomisjoni koosolek,"— Esitluse väljavõte:

1 ENFRA Juhtkomisjoni koosolek, 09.07.2015
Eesti kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia koostamine taristule ja energiasektorile - ENFRA Valdur Lahtvee, projektijuht SA Säästva Eesti Instituut (SEIT) ENFRA Juhtkomisjoni koosolek,

2 ENFRA projekti elluviijad
Projektijuht: SA Säästva Eesti Instituut Sruktuurifondide rakenduskavade ex ante hindamine EK Kliima peadirektoraadi tellimusel Partnerid: Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut Balti Keskkonnafoorum Fridtjof Nanseni Instituut, Norra

3 ENFRA: 3.teemavaldkonna jaotus
KAKS TEEMAPLOKKI Taristu Energeetika

4 ENFRA: 3.teemavaldkonna jaotus
KAKS TEEMAPLOKKI, 8 VALDKONDA Taristu Energeetika Tehnilised tugi-süsteemid Ehitised Transport Energia-sõltumatus, varustus-kindlus ja -turvalisus Energia-ressursid Energia-tõhususe rakendamine Sooja-tootmine ja jahutamine Elektri-tootmine

5 ENFRA: 3.teemavaldkonna jaotus
KAKS TEEMAPLOKKI, 8 VALDKONDA, 26 ALAMVALDKONDA Taristu Energeetika Tehnilised tugisüsteemid Ehitised Transport Energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus Energiaressursid Energiatõhususe rakendamine Soojatootmine ja jahutamine Elektritootmine 1.Transporditaristu (teed, sillad, raudteed, lennuväljad, jaamahooned, sadamad) 2. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 3.Elektroonilise side võrk 4.Elektrivõrk 5.Gaasivõrk 1.Elamud 2.Mitteelamud (kaubandus-, tootmis- ja avalik-ühiskondlikud hooned) 1.Inimeste liikumine ja reisijatevedu 2. Kaubavedu 3.Transpordipoliitika ja -korraldus 1.Energiasõltumatus 2.Energia varustuskindlus 3.Energiaturvalisus 1.Puit 2.Rohtne biomass 3.Jäätmed 4.Päikeseenergia 5.Tuuleenergia 6.Hüdroenergia 7.Põlevkivi 8.Turvas 1.Energiatõhusus 1.Soojuse tootmine 2.Jahutus 1.Elektri tootmine põlevkivi baasil 2.Elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest ja -kütustest

6 HoS: Elutähtsad teenused
Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeerium(18) Siseministeerium (7) Taristu ja energeetika Keskkonnaministeerium (3) Elutähtsad teenused(41) Rahandusministeerium ja Eesti Pank (3) Põllumajandusministeerium (1) Sotsiaalministeerium (4)

7 Ilmastikunähtuste mõju alavaldkondadele
suur väike pole Taristu Energeetika Tehnilised tugisüsteemid Ehitised Transport Energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus Energiaressursid Energiatõhususe rakendamine Soojatootmine ja jahutamine Elektritootmine 1.Transporditaristu (teed, sillad, raudteed, lennuväljad, jaamahooned, sadamad) 2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon 3.Elektroonilise side võrk 4.Elektrivõrk 5.Gaasivõrk 1.Elamud 2.Mitteelamud (kaubandus-, tootmis- ja avalik-ühiskondlikud hooned) 1.Inimeste liikumine ja reisijatevedu 2. Kaubavedu 3.Transpordipoliitika ja -korraldus 1.Energiasõltumatus 2.Energia varustuskindlus 3.Energiaturvalisus 1.Puit 2.Rohtne biomass 3.Jäätmed 4.Päikeseenergia 5.Tuuleenergia 6.Hüdroenergia 7.Põlevkivi 8.Turvas 9.Uraanimaak 1.Energiatõhusus 1.Soojuse tootmine 2.Jahutus 1.Elektri tootmine põlevkivi baasil 2.Elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest ja -kütustest

8 Ilmamõju täna

9 Kohanemismeetmete rakendamine alavaldkondades
suur väike pole Taristu Energeetika Tehnilised tugisüsteemid Ehitised Transport Energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus Energiaressursid Energiatõhususe rakendamine Soojatootmine ja jahutamine Elektritootmine 1.Transporditaristu (teed, sillad, raudteed, lennuväljad, jaamahooned, sadamad) 2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon 3.Elektroonilise side võrk 4.Elektrivõrk 5.Gaasivõrk 1.Elamud 2.Mitteelamud (kaubandus-, tootmis- ja avalik-ühiskondlikud hooned) 1.Inimeste liikumine ja reisijatevedu 2. Kaubavedu 3.Transpordipoliitika ja -korraldus 1.Energiasõltumatus 2.Energia varustuskindlus 3.Energiaturvalisus 1.Puit 2.Rohtne biomass 3.Jäätmed 4.Päikeseenergia 5.Tuuleenergia 6.Hüdroenergia 7.Põlevkivi 8.Turvas 1.Energiatõhusus 1.Soojuse tootmine 2.Jahutus 1.Elektri tootmine põlevkivi baasil 2.Elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest ja -kütustest

10 Tänase ilmaga arvestame

11 Taristule ja energiasektorile mõjuvad kliimategurid (RCP8,5) Perioodi maksimumväärtused Perioodi maksimumväärtused Aastakeskmine temperatuuritõus +0,3 ◦C Aastakeskmine sademetehulga kasv +1% Üle 30 mm/ööp. sademete esinemise kasv 14% Aastakeskm. päikesekiirguse vähenemine -0,4% Lumikatte keskmine kestus talvekuudel <19 päeva Jäitepäevade arvu kasv , <5 päeva aastas Merejää teke talvel vaid Soome lahe rannikualadel Tuulekiiruse kasv talvel ja kevadel +18% Mereveetaseme tõus +4 cm Vooluvete tasemete ühtlustumine ja kevadise suurvee vähenemine Äärmuslike kliimasündmuste esinemise sagenemine Ülemise põhjaveekihi taseme tõus Aastakeskmine temperatuuritõus +4,3 ◦C Aastakeskmine sademetehulga kasv +19% Üle 30 mm/ööp. sademete esinemise sageduse kasv 435% Aastakeskm. päikesekiirguse vähenemine -5% Lumikatte keskmine kestus talvekuudel <10 päeva Jäitepäevade arvu kasv , < 15 päeva aastas Merejää teke talvel vaid Soome lahe idaosas Tuulekiiruse kasv talvel ja kevadel +18% Mereveetaseme tõus +67 cm Vooluvete tasemete ühtlustumine ja kevadise suurvee vähenemine Äärmuslike kliimasündmuste esinemise sagenemine Ülemise põhjaveekihi taseme tõus

12 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Eesti taristu ja energiasektor on rajatud arvestades kõiki kliimatingimusi meie geograafilises piirkonnas. Eesti energiatootmine ja taristu toimib igapäevaselt nii sesoonsete kui ka ööpäevaste ning sealjuures suhteliselt suures vahemikus kõikuvate ilmaolude puhul. Taristu on töökindel ja tarbijate energiaga varustamine toimib Eestis tõrgeteta nii siis kui õues on sooja 35 kraadi kui ka siis kui õues külma miinus 40 kraadi, samuti kui on põud või kui sajab paduvihma. Ka toimib taristu tuulekiirusel 0-st kuni seni Eestis mõõdetud rekordilise tuulekiiruseni 45 meetrit sekundis. Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste (sademed üle 30 mm tunnis või tormituuled üle 25 m/s) avaldumisel või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud.

13 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Aastaks 2100 prognoositud kliimategurite väärtuste muutuste mõjud taristule ja energiasektorile võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Arvestades meie piirkonnas harjumuspäraste kliimategurite väärtuste sesoonsete erinevuste suure muutumisega, siis prognoositud muutused on nii positiivse kui negatiivse mõjuga aspektide osas marginaalse mõjuga. Kuni aastani 2030 on kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile pea olematu. Mõjud on märgatavamad vaid vaadeldava perioodi lõpus.

14 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Tehnilised tugisüsteemid: aastakeskmiste kliimaparameetrite muutused tehnilistele tugisüsteemidele olulist mõju ei avalda. Küll aga võib juhtuda, et sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist häirivad. Transporditaristu osas on ette näha peamiselt muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses, mis ühes osas suureneb, kuid teisalt jälle väheneb. Seetõttu on raske ette näha, mis saab määravamaks, kas kliimamuutustest tulenev kokkuhoid või kulutused transporditaristu hooldusele. Nii näiteks väheneb tulevikus transporditaristu lumekoristuse vajadus, samas kui vajadus jäätõrjeks suureneb. Ka äärmuslikest ilmaoludest tekkivad mõjud on eelkõige seotud hooldusega, mitte niivõrd ei riku taristut. Vee-ja kanalisatsioonitaristule põhjustavad kliimamuutused mitmeid positiivseid mõjusid, mis nullitakse negatiivsete mõjudega. Näiteks on kliimamuutustest tulenevalt ette näha, et kevadiste suurvete vähenemine vähendab koormust sademevee kogumissüsteemile ning reoveepuhastusele ning seeläbi vähenevad ka kulud. Samas aga suurenevad oluliselt sademed, eriti vihma näol ja talvisel ajal, mis koormust ning kulusid sademevee kogumissüsteemile ning reoveepuhastusele tõstab. Elektrivõrku mõjutavad peamiselt äärmuslikud ilmastikuolud, st tormid, mis kahjustavad eelkõige paljasjuhtmelisi õhuliine. Elektroonilise side võrk ja gaasivõrk on kliimateguritest mõjutatud peamiselt kaudselt, sest võrkude toimimine sõltub elektrivarustuse olemasolust. Seega ohustavad neid võrke potentsiaalselt vaid äärmuslikud ilmastikuolud, mis tekitavad elektrikatkestusi.

15 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Ehitised: Peamised ehitisi mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel sagenevad ekstreemsed sademed, kuumalained ning rannikualade üleujutused. Aastakeskmine temperatuuritõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Sademete hulga kasv mõjutab negatiivselt hoonete sisekliimat, energiatõhusust ning kasutatud ehitusmaterjale. Hoone islolatsioonimaterjalieni jõudev niiskus vähendab nende efektiivsust ning suurendavad hallituse ja teiste niiskusest sõltuvate organismide kasvu hoone struktuurides. Mereveetaseme tõus ning äärmuslike kliimasündmuste esinemise sagenemine võib tulevikus oluliselt tõsta rannikualade üleujuse riski ning kahjustuste ulatust.

16 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Transport: Transpordi valdkonnas on peamised kliimamuutuste negatiivsed mõjud seotud sademete hulga kasvu ja talvetemperatuuride tõusuga, mis hakkavad püsivamat mõju avaldama eelkõige peale 2030 ja aastat. Transpordiliikide võrdluses on kõige haavatam kogu maantee- ja tänavavõrgustikus toimuv transport ja inimeste liikumine taristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta kõrvalmaanteede kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu. Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine paneb proovile kogu transpordisüsteemi, kus mitmete asjaolude kokkulangemisega võib kaasneda ettearvamatuid riske ja ohuolukordi. Positiivsete pikaajaliste mõjudena avaldub tänavate ja põhimaanteede parem läbitavus talveperioodil, atraktiivse kergliikluse hooaja pikenemine, navigatsiooniperioodi pikenemine nii merel kui siseveekogudel, madala süvisega väikesadamate ligipääsetavuse paranemine.

17 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Energiasõltumatus, -varustuskindlus ja -turvalisus on aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutumise mõjudele vähe haavatavad. Energiasõltumatus ja - varustuskindlus sõltuvad eelkõige kodumaiste energiaressursside olemasolule ja saadavusele ning energia (elektri, soojuse ja kütuste) tootmiseks vajalike tootmisvõimsuste piidsavusele. Kliimamuutustest tulenevad riskid energiasõltumatusele ja varustuskindlusele on nõudluse muutus (talvine energianõudlus väheneb keskmise temperatuuri tõustes ja suvine kasvab jahutusvajaduseks kulutatava energia võrra; võimalikku veepuudust/veevähesust nii kütuste ammutamisel kui elektritootmisel tehnoloogilisteks vajadusteks ja merepinna taseme tõusust, mis võib negatiivselt mõjude globaalsele kütustetranspordile, mis traditsiooniliselt käib meritsi. Ükski eelpoolnimetatud mõjudest ei avaldu Eestis sellise tugevuse või suunaga mis avaldaks olulist negatiivset mõju Eesti energiajulgeolekule ja varustuskindlusele. Aastani prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energiaturvalisusle on äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, miss tulemusena võivad sageneda katkestused elektriülekandel.

18 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Energiaressursid: prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Kuna energiaressursid on lai valdkond ning need paiknevad kõikjal me ümber, siis avaldavad peaaegu kõik kliimategurite muutused antud valdkonnale mõju. Mõjud avalduvad enim uuritud perioodi lõpupoole, kus projitseeritud kliimategurite muutused on suuremad. Mitmete energiaressursside varumine ja kasutamine on võimalik ainult teatud ajal aastas. Nii on näiteks puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga hooajaline tegevus. See tingib, et neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on ilmastikuolude eest kaitsmata. Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest tulenevalt on energiaressursside võrdluses oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile, väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuparameetrid ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist, kasutatava põlevkiviressursi suurust projitseeritud muutused ei mõjuta.

19 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Energiatõhusus: Energiakasutuse tõhusust mõjub talvise õhutemperatuuri tõus elamu- ja teenindussektoris küttevajaduse vähenemise kaudu positiivselt, kuid suureneval õhuniiskusel koos tuule kiiruse kasvuga ning eluasemete pindala suurenemisel võib sektori soojusenergia tarbimisele olla negatiivne mõju. Transpordis on samuti õhutemperatuuri tõusul tõenäoliselt soodne mõju kütuse efektiivsusele, ent teiselt poolt suurendaks kütusekulu rohkem jäidet teedel, libedustõrje, tuule kiiruse kasv ja kliimaseadmete kasutamine sõidukites. Lumeperioodi lühenemine ja jääkatte vähenemine merel võib kaasa tuua hoopis transpordimahu kasvu talvisel ajal. Põllumajanduses väheneb aasta keskmise sademete hulga suurenemisel tõenäoliselt niisutamissüsteemide kasutusvajadus ja seega ka energiatarve. Periooditi võib energiakulu siiski suureneda sagedasemate kuumalainete ja lumikatte vähenemisel kevadiste põudade tõttu.

20 Kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile
Elektritootmises ei ole ette näha suuri muutusi, sest nii käesoleval ajal kui ka lähemas tulevikus jätkub peamiselt põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks. Põlevkivist elektritootmisele on kliimamuutustel marginaalne mõju. Peale 2030.a. võib eeldada elektri tootmise hajutamist, üleminekut taastuvkütustele ja -allikatel ning sellega ühtlasi kavab kliimategurite mõju elektritotmisele, mis enamasti on positiivne. Sademete kasvuga seoses kasvab ja ühtlustub hüdroenergia toodang, kuid kokkuvõttes on langeva vee abil elektritootmine marginaalse osakaaluga, mistõttu siinkohal võib pea kõigi vaadeldud kliimategurite mõjud lugeda tähtsusetuteks. Päikeseenergia ressursil on märkimisväärne potentsiaal energiatootootmisel (nii otse kui vesinikuenergia näol) sõltumata kliimamuutuste mõjudest. Pilvisuse suurenemine on kliimategur, mis päikeseenergia kasutamist elektrigenereerimisel võiks negatiivselt mõjutada. Sademed vaid aitavad kaasa igasuguste päikeseenergiat püüdvate seadiste töö efektiivsusele puhastades pindu atmosfääritolmust. Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest on keskmise tuulekiiruse kasvul oluline positiivne mõju tuuleenergia tootmisele.

21 Ilmastikunähtuste muutuste mõju aastani 2100
Neg.suur neg.väike mõju pole pos.väike pos.suur Taristu Energeetika Tehnilised tugisüsteemid Ehitised Transport Energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus Energiaressursid Energiatõhususe rakendamine Soojatootmine ja jahutamine Elektritootmine 1.Transporditaristu (teed, sillad, raudteed, lennuväljad, jaamahooned, sadamad) 2. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 3.Elektroonilise side võrk 4.Elektrivõrk 5.Gaasivõrk 1.Elamud 2.Mitteelamud (kaubandus-, tootmis- ja avalik-ühiskondlikud hooned) 1.Inimeste liikumine ja reisijatevedu 2. Kaubavedu 3.Transpordipoliitika ja -korraldus 1.Energiasõltumatus 2.Energia varustuskindlus 3.Energiaturvalisus 1.Puit 2.Rohtne biomass 3.Jäätmed 4.Päikeseenergia 5.Tuuleenergia 6.Hüdroenergia 7.Põlevkivi 8.Turvas 1.Energiatõhusus 1.Soojuse tootmine 2.Jahutus 1.Elektri tootmine põlevkivi baasil 2.Elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest ja -kütustest

22 Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid
Üldeesmärk taristule ja energiasektorile: 1. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia üldeesmärk on tagada riigi hallata oleva taristu ja energiasektori toimimine mistahes kliimasündmuste avaldumisel ning luua tingimused, et eravalduses oleva taristu haldajad arvestaksid eesolevate kliimamuutustega nii, et taristust sõltuvad elutähtsad teenused on inimestele igal ajahetkel kättesaadavad. 2. Üldeesmärgi tagamiseks on taristu ja energiasektori poliitika kujundajad ja osapooled teadlikud eelseisvate kliimamuutuste mõjudest, mille tulemusena planeeritakse taristu ja energiavarustuse tagamiseks vajalikud seadmed ja hooned kliimamuutustele vastupidavatena ning tagatud on ka valmisolek äärmuslike kliimasündmuste (kuumalained, metsatulekahjud, üleujutused või suured tormid jms.) negatiivsete mõjude tagajärgede kiireks likvideerimiseks.

23 ENFRA kliimamuutustega kohanemise valdkonnapõhised alameesmärgid
VÕTMEVALDKOND TARISTU Tehnilised tugisüsteemid: Elektri-, vee- ja gaasiga varustatus, kanalisatsiooni- ja sademevee kogumissüsteemi toimimine ning elektroonilise side ühendus on tagatud kõikidele nende teenuste kasutajatele igal ajahetkel olenemata ilmastikuoludest. Transporditaristu pidev kasutatavus inimeste liikumis- ja kaubaveo vajaduse rahuldamiseks kõikidele transpordiliikidele on tagatud mistahes kliimasündmuste avaldumisel.

24 ENFRA kliimamuutustega kohanemise valdkonnapõhised alameesmärgid
VÕTMEVALDKOND TARISTU Ehitised: 1. Hoonete vastupidavus, energiatõhusus ja inimestele mugav sisekliima on tagatud mistahes kliimamuutuste avaldumisel. Transport: 1. Kaupade ja inimeste ohutu liiklemine ning juurdepääs elutähtsatele funktsioonidele on tagatud mistahes kliimasündmuste avaldumisel. 2. Transpordisüsteemi ja liikuvuse planeerimisel on kujundatud kliimamõjude suhtes vähemhaavatavam transpordisüsteem ja vähenenud on negatiivseid kliimamõjusid võimendavate transporditaristuobjektide vajadus ja hulk.

25 ENFRA kliimamuutustega kohanemise valdkonnapõhised alameesmärgid
VÕTMEVALDKOND ENERGEETIKA Energiasõltumatus, varustuskindlus ja –turvalisus: 1. Energiasüsteemi energiasõltumatuse, varustuskindluse ja –turvalisuse tase tõuseb aasta- aastalt sõltumata kliimategurite muutuste negatiivsete mõjude avaldumisest. Energiaressursid: 1. Negatiivsete mõjudega kliimamuutuste avaldumisel püsib kohalike energeetilisel otstarbel kasutatavate ressursside kättesaadavus ning kvaliteet vähemalt a. tasemel.

26 ENFRA kliimamuutustega kohanemise valdkonnapõhised alameesmärgid
VÕTMEVALDKOND ENERGEETIKA Energiatõhusus: 1. Kliimamuutusega kohanemine toimub energiatõhusal viisil, mille puhul kogu majanduse energiatarbimine ja kasvuhoonegaaside heide väheneb. Soojatootmine ja jahutus: 1. Tarbijate soojusega ja jahutusega varustamine on korraldatud ning selle katkestusteta toimimine on tagatud mistahes kliimategurite negatiivsete muutuste avaldumisel. 2.Kliimamuutustest tulenevad megatiivsed mõjud (eelkõige keskmise temperatuuri tõus) valdkonna turuosalistele (tootjad, tarbijad, investorid) minimeritud.

27 ENFRA kliimamuutustega kohanemise valdkonnapõhised alameesmärgid
VÕTMEVALDKOND ENERGEETIKA Elektritoomine: 1. Kliimamuutustega kaasnevad negatiivsed mõjud elektritootmisele on arvesse võetud ning kodumaiste elektritootmisvõimsuste ja piiriüleste elektriühenduste kogumaht on piisav Eesti tarbijate elektriga varustamiseks.

28 ENFRA küsimused Juhtkomiteele:
Kas üldeesmärgi sõnastus: „...taristust sõltuvad elutähtsad teenused on inimestele igal ajahetkel kättesaadavad“ pole mitte liiga ambitsioonikas? Kas valdkonnapõhised eesmärgid peavad olema avaliku sektori põhised või võivad olla ka erasektorit puudutavad? Nt. soojatootmise ja jahutuse alameesmärk: 2. Kliimamuutustest tulenevad negatiivsed mõjud (eelkõige keskmise temperatuuri tõus) on valdkonna turuosalistele (tootjad, tarbijad, investorid) minimeeritud. Kas eelpoolsõnastatud valdkonnapõhised alameesmärgid võib võtta aluseks meetmete väljatöötamisel?

29 Kliimamuutustega = tuleviku ilmaoludega arvestab taristu ja energiasektor juba täna
Elektrialajaam üleujutusohuga elamuala Tallinnas Kakumäe ranna lähistel