Süntaksikirjelduse võimalused

Teema esitlus: "Süntaksikirjelduse võimalused"— Esitluse väljavõte:

1 Nykyviron lause- ja tekstioppi II: Lause moodustajad ja nende funktsioonid

2 Süntaksikirjelduse võimalused
Süntaksi teoorias on kaks põhilist traditsiooni: sõltuvussüntaks ja fraasisüntaks. Sõltuvussüntaksis on lause peaks lausetuum, millest lähtudes on üles ehitatud hierarhiline sõltuvusahel mis seob kõiki sõnu üks-ühesesse ketti. Fraasisüntaksis moodustub lause subjektist ja predikaadist, mille sees on matrjoška põhimõttel ülejäänud fraasid. Hübriidsüntaks kombineerib sõltuvussüntaksi fraasisüntaksiga nii, et verbist kui lausetuumast sõltuvad lause moodustajad, mis on fraasid.

3

4 Harjutus: märgi lauses olevate sõnade vahelised sõltuvussuhted.
Hull kõnnib mööda hullumaja koridori vedades nööri otsas hambaharja järel. Kui kaua võib teie arvates niimoodi hambaarja mööda koridori lõppude lõpuks järele vedada?

5

6 Harjutus: joonista lause fraasistruktuuri puu
Väga näljane kass murdis kümme rasvast rotti meie maja keldris.

7

8 Harjutus: leia lausetuum ja fraasid
Näide: [Karu] virutas [siilile] [ülikooli lõpetamise puhul] [sinika]. Mees läheb juuksurisse. Juuksur on selline algaja ja koba, et lõikab ja kriimustab kogu aeg meest kääridega peast. Lõikab siis veel mehel kääridega kogemata kõrva. Mees teeb vihase näo. Juuksur püüab lepituseks midagi lausuda, kogelebki siis "...Kas te... te olete siin juuksuris ka varem olnud...?" Mees vaatab juuksurile otsa ja mühatab: "Olge rahulik, teise kõrva kaotasin ma sõjaväes.."

9 Kõnesituatioon ja tegevussituatsioon
Lausega väljendatud sõnum sisaldab kaht tüüpi informatsiooni: tegevussituatsiooni ja kõnesituatsiooni kohta: Minu arvates laulsid mullu kevadel meie õues vist kanaarilinnud Tegevussituatsioon väljendab lausega edastatud tegevust ja selle asjaolusid. Tegevussituatsiooni väljendavad lause leksikaalsed vahendid: Tegevussituatsiooni osad: laulma, kevad, õues, kanaarilinnud. Kõnesituatsioon väljendab seda, kes kõneleb (mina, meie), kes on kuulaja (sina, teie), millal tegevussituatsioon toimus kõneajaga võrreldes, ja milline on modaalsus : Kõnesituatsiooni osad: minu, arvates, mullu, meie, vist.

10 Harjutus: määra teema ja reema, lausetuum ja fraasid, kõnesituatsioonist ja tegevussituatsioonist tingitud lause osad. Tiit olevat öelnud, et elu on elu, aga mitte laulupidu.

11 Moodustajate funktsioonid lauses
Eri fraasid täidavad lauses erinevaid tähenduslikke rolle. Tähenduslik roll näitab, mismoodi selle fraasiga tähistatud osaleja on seotud lausetuumaga väljendatud tegevusega. Vt TEGEVUS Juhan magab AGENT Juhan magab. Lambad tapeti hundi poolt. PATSIENT Juhan sööb suppi. Mees ütles, et kedagi pole kodus. (ka TEEMA) SAAJA Juhan kinkis emale lilli. OMAJA Minu ema lilled õitsevad. VAHEND Juhan lõikas noaga leiba. Lahendas ülesand arvuti abil. EESMÄRK Juhan õppis keemikuks. KOHT Juhan õppis Tartus. Raamat on laua peal. ALLIKAS Juhan kuulis sõbralt uudiseid. Kuulsin uudist sõbra käest. PÕHJUS Õnnetus juhtus ettevaatamatusest. Õnnetus juhtus hoolimatuse tõttu. OMADUS Juhan lõikas väga nüri noaga leiba. Tütar on ema moodi. VIIS Seiklus lõppes õnnelikult. Mees naeris hobuse kombel. AEG Sündmus toimus eile. Sündmus toimus enne lõunat. SEISUND Aadam ja Eeva olid alasti. Pipi kannatas tedretähnide all. HULK Külalisi tuli eriti palju. Külalisi tuli kümme. Külalisi tuli üle kümne.

12 Harjutus: Määra lause moodustajate tähenduslikud rollid.
Nunn paneb takso tagaistmel tähele, et juht muudkui vahib teda peeglist. Lõpuks teatab juht: „Ma ei taha teid solvata, aga ma olen eluaeg nunna suudlemisest unistanud.” „Hea küll,” vastab nunn. „Aga ainult juhul, kui olete katoliiklane ja vallaline.” Juht kinnitab, et see ta just on, ja nunn suudleb teda kirglikult ja pikalt huultele. Juht on ekstaasis, kuid puhkeb siis nutma ja tunnistab: „Andestage mulle, õde, aga ma tegin pattu. Ma petsin teid: olen abielus ja juut.” „Pole hullu,” vastab nunn. „Minu nimi on Tom ja ma sõidan maskeraadile.”