Hiiumaa loodus.

Teema esitlus: "Hiiumaa loodus."— Esitluse väljavõte:

1 Hiiumaa loodus

2 Hiiumaa kliima Hiiumaad iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on - 3,5 : -4,5°C, juulis aga +16,5 : +17°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C.

3 Hiiumaa paikneb piirkonnas,kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse- segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood.

4 Laidudest Hiiumaa ümber
Ümber Hiiumaa olla kokku oma 200 laidu, karet ja rahu. Palju neid maatükikesi, mis rohkem või vähem üle merepinna ulatuvad, tegelikult on, ei tea täpselt keegi. Kuna Hiiumaad ümbritsev meri on suhteliselt madal, ripub saarekeste arv suuresti ära merevee tasemest.

5 Hiiumaal asuvad kaitsealad
Hiiumaa laidude maastikukaitseala Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kõpu looduskaitseala Kõrgessaare maastikukaitseala Leigri looduskaitseala Luidja maastikukaitseala Paope looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Sarve maastikukaitseala Sepaste maastikukaitseala Tahkuna looduskaitseala Tareste maastikukaitseala Tihu looduskaitseala Tilga maastikukaitseala

6 Hiiumaa pargid Kaitse all olevad pargid:
Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa park, Vaemla mõisa park.

7 Loopealsed ehk alvarid
Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Loopealsed ehk alvarid on ordoviitsiumi ja siluri lubjakivide avamusalade õhukestel karbonaatsetel muldadel levivad niidud. Muld kas puudub täielikult (taimkate paepragudes ja väiksemates lohkudes) või ulatub paarikümne cm-ni. Õhuke muld kuivab suvel läbi, kaasaaitajaks hõre taimkate ja tuultele avatud maastik.

8 Maavarad Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinna lähedal, enamasti aga on nad kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga. Maavarana ei ole lubjakivid Hiiumaal eriti arvestatavad. Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad. Maavarana on neist enim sobivad nn. viirsavid, mis lasuvad kuni paarikümne meetri paksuselt saare idapoolses poolmikus.

9 Kasutatud allikad http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/88&g=19&gr=6