EL vahendid 2014+: planeerimine ja prioriteedid

Teema esitlus: "EL vahendid 2014+: planeerimine ja prioriteedid"— Esitluse väljavõte:

1 EL vahendid 2014+: planeerimine ja prioriteedid
Magnus Urb

2 Sissejuhatus: EL vahendite planeerimise protsess

3 Üleriigilised eesmärgid
Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused Regionaalselt tasakaalustatud ja võimalusi loov elu- ja tegevuskeskkond Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu Eesti elanikkond on kasvav ja sidus Eesti inimesed on terved ja elavad kaua Eesti kultuur on kestlik Elu Eestis on turvaline Ühtselt toimiv, kodanikukeskne ja tõhus riigivalitsemine

4 Kriteeriumid Kooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega; Euroopa Liidu tasandi lisandväärtus ja rahvusvahelise koostöö võimalus; Poliitikavaldkondade ülene (koos)mõju; Võimendusefekt ja tulevikuvalmiduse kasv; Vahendite piisav kontsentreeritus; Sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste olemasolu.

5 Fokusseerime EL vahendite kasutamise viie üleriigilise eesmärgi saavutamise kaasrahastamiseks
Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused

6 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav
Lahendustee Fookus Haridusasutuste võrgu paindlik arendamine Gümnaasiumivõrgu korrastamine, kõrg- ja kutseõppeasutuste ning hariduslike erivajadustega koolide taristu kaasajastamine Õppe vastavusse viimine muutuva tööturu ja ühiskonna vajadustega Paindlike ümberõppe võimaluste loomine, praktikavõimalused, kvalitatiivse kompetentsi-põhise tööturu vajaduse monitoorimise- ja analüüsisüsteem; õpetajate koolitus, kaasaegne õppevara ja haridustehnoloogia, karjääri- ja õppenõustamine, mitteformaalse õppe ja ettevõtlikkuse arendamine Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Õppekavade sisu arendamine, teadmistesiirde soodustamine (õppejõudude/üliõpilaste ja teadustöötajate mobiilsus)

7 2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu
Lahendustee Fookus Tööturuteenuste arendamine ja tulemuslik rakendamine Vajadustele vastavad tööturumeetmed riskirühmadele arvestades regionaalseid ja sektoraalseid erisusi ning tööelu kvaliteeti tõstvaid tegureid Tööjõu mobiilsuse toetamine ning selle kasutamine Eesti heaks Tippspetsialistide (sh Eesti) mobiilsus ja nende perekonna-liikmete kohanemine, paindlikud töövormid, EURES’e reformikavaga kohandumine. Eesti sisese tööjõu mobiilsuse toetamine ning paindlike töövormide arendamine Hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine Tugiteenuste süsteem vähehõivatud sihtrühmadele, hooldusteenuste ja selle süsteemi arendamine võimaldamaks suure hoolduskoormusega inimestel osaleda hõives, hoolekandeteenuste kvaliteedi tõstmine Kvaliteetsete terviseteenuste arendamine ja nende kättesaadavuse parandamine, sh taristu efektiivne kasutamine Vigastuste ennetamine, riskikäitumise vähendamine, uued tehnoloogiad, piirkondlike ja keskhaiglate võrgustiku korrastamise lõpuleviimine, esmatasandi tervisekeskused Ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamine ning kõikidele Eesti elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks Mittelõimunute Eesti ühiskonnaelus osalemise toetamine, sõltuvus-haigete toomine hõivesse, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine, töö- ja pereelu ühendamine, digitaalne kirjaoskus ja kaasatus

8 3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus
Lahendustee Fookus Majanduse kasvualade arendamine ning TA&I süsteemi kohaliku mõju suurendamine läbi nutika spetsialiseerumise Kasvualad ning nende kompleksne edendamine TjaA tegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Teaduse tippkeskuste arendamine, teadusasutuste koostöö, taristu avamine ettevõtlusele ja ühiskasutuse suurendamine, baastaristu investeeringute lõpuleviimine Kasvuvõimelise ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumise toetamine Kõrge lisandväärtusega ja suure majandusliku mõjuga valdkondades ekspordipotentsiaali laiendamine, erasektori T&A mahtude ja innovatsioonivõimekuse suurendamine, Eesti omaressursil põhinevate väärtusahelate arendamine, kapitalile ligipääsu parandamine

9 4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus
Lahendustee Fookus Loodusressursside kasutamise tõhususe suurendamine Veemajanduse taristu väljaarendamise lõpetamine , kalavarude säästlik kasutamine, loodusressursside kasutamise tõhususe kasvatamisele suunatud TA, punktreostuse ja hajukoormuse piiramine ning tööstussaaste vähendamine Elurikkuse säilitamine ja taastamine Rohelise taristu investeeringud, poollooduslike koosluste säilitamine, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine, pinnaveekogude looduslähedase seisundi tagamine ning keskkonnaseire taristu kaasajastamine Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine Maastike taaskasutusse võtmine, metsade jätkusuutlik majandamine, rohekoridoride arendamine linnades, põllumajandusmaa keskkonnasõbraliku kasutamine, hädaolukordadele reageerimise ja reostustõrje võimekus Säästev energia tootmine, ülekanne ja tarbimine Energiaportfelli mitmekesistamine (sh hajusa energiatootmise edendamine), võrkude töökindlus ja integreeritus, energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

10 5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused
Lahendustee Fookus Piirkondlikke eripärasid arvestava, erinevaid liikumisviise integreeriva ning efektiivse liikuvuskeskkonna terviklik arendamine Tervikliku transpordisüsteemi väljaarendamine inimeste ja kaupade liikuvuse parandamiseks, ühistranspordi koosvõime, transpordisüsteemi planeerimise ja korraldamise kvaliteet, ITS arendamine Ühendusvõimaluste parendamine välispartneritega Rahvusvaheliste maanteede kvaliteedi parandamine, rahvusvaheliste rongiühenduste arendamine, multifunktsionaalsete (väike)sadamate arendamine, transpordiliikide integreerimine IKT taristu ja seotud teenuste viimine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele Riigi e-teenuste alustaristu ja keskkonna arendamine, kiire lairibaühenduse võrkude väljaehitamine

11 Edasine ajakava 1. november valiku ettepaneku arutelu valitsuskabinetis Detsember 2012 – Prioriteetsete suundade eesmärkide ja esialgse rahastamiskava heakskiit November-veebruar 2012 – sekkumisloogikate väljatöötamine ja meetmete valik Veebruar 2013 – Partnerlusleppe ja rakenduskavade esmaste tervikdokumentide arutelu Aprill 2013 – lõplike partnerlusleppe ja OPde (ÜKP OP, MAK ja EMKF kava) heakskiit Suvi 2013 – partnerlusleppe ja OPde esitamine Euroopa Komisjonile, ametlike läbirääkimiste algus

12 Läbivad teemad Kui valdkonna arengukavad on valdavalt sektoriaalse iseloomuga, st kavandatakse eesmärke ja meetmeid ühes või mitmes külgnevas valdkonnas, siis tähelepanu alt jäävad välja eesmärgid, mille saavutamiseks on vajalik nendele vastavate tegevuste kavandamine paljudes valdkondades. valitsuskabineti nõupidamisel lepiti kokku 5 läbivat teemat: kliima ja keskkonnahoid, võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine.

13 Läbiv teema: võrdsed võimalused
Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevdamiseks tuleb kõigi poliitikate ja meetmete puhul lähtuda sotsiaalsete rühmade (sh naised ja mehed, puuetega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada, kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende gruppide liikmete olukorda ühiskonnas, seades eemärgiks võrdsete võimaluste ja võrdõiguslikkuse tagamise.

14 Läbiva teema osa: Võrdsed õigused ja võimalused puuetega inimestele
Puuetega inimeste igakülgne kaasamine ja osalemine ühiskonnaelus Olulisimad pidepunktid: Puuetega inimeste tööhõive määr (soo ja vanuse lõikes) Heitunud ja mitteaktiivsete puuetega inimeste osakaal tööjõus (20–64 aastaste vanusegrupis) Laste või täiskasvanud pereliikme eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivsete elanike osakaal (soo ja vanuse lõikes) Puuetega inimeste suhtelise vaesuse määr (soo ja vanuse lõikes) Puuetega inimeste jaotumine lõpetatud haridustasemete kaupa (soo lõikes) Avalike teenuste juurdepääsetavus/kättesaadavus Puuetega inimeste osakaal, kes enese hinnangul saavad ennast teostada ja ühiskonnaelus osaleda (soo ja vanuse lõikes) Kõigil ühiskonnaliikmetel, sh puudega inimestel, on võrdsed õigused oma elukvaliteedi parandamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks. Puudega inimesed moodustavad Eesti rahvastikust 10% ning nende osakaal kasvab. Puudega inimeste potentsiaali tõhusam rakendamine aitab vältida kihistumist, tõrjutust ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu, parandades ühiskonna sidusust ja jätkusuutlikkust. Käesoleva põhisuuna all hinnatakse arengukava strateegiliste eesmärkide ja selle raames plaanitavate meetmete mõju puudega inimeste igakülgsele, täisväärtuslikule ja võimalikult iseseisvale osalemisele ühiskonnas, sh hariduse omandamisele, tööhõives osalemisele, eneseteostusele ja kaasatusele. Puudega ja puudeta inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks on oluline keskkonna juurdepääsetavus puudega inimestele (sh füüsiliselt ning info- ja kommunikatsioonialaselt), kvaliteetsed, taskukohased, finantsiliselt jätkusuutlikud ja kättesaadavad meetmed.

15 Tänan! Küsimused ja ettepanekud: Info: