Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” uuendamisest

Teema esitlus: "Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” uuendamisest"— Esitluse väljavõte:

1 Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” uuendamisest
Keit Kasemets strateegiadirektor, Riigikantselei 9. aprill 2012

2 EL majanduskoordinatsioon
Euroopa 2020 strateegia Stabiilsus- ja Kasvupakt Tugevdatud fiskaal- koordinatsioon EL tasemel Euroopa Komisjoni majanduskasvu aruanne (detsember) Euroopa Ülemkogu arutelu – prioriteedid (märts) Konkurentsivõime kava ‘Eesti 2020’ Stabiilsusprogramm Eestis Iga-aastased majanduspoliitika suunised ja riikidele antavad soovitused (juuni) Eelarvekavade kooskõlastamine (sügis)

3 Euroopa 2020 ELi majanduskasvu strateegia alanud kümnendiks
5 valdkonna eesmärgid: tööhõive, innovatsioon, haridus, sotsiaalne kaasatus ja kliima/energeetika Iga riik paneb paika oma eesmärgid nende saavutamiseks Strateegiat toetavad ELi ja liikmesriikide tasandi meetmed: makromajandusliku keskkonna jälgimine Euroopa juhtalgatused (digitaalne tegevuskava, innovatiivne liit, noorte liikuvus, ressursitõhus Euroopa, üleilmastumise aja tööstuspoliitika, töökohad/oskused, vaesuse vastane võitlus) Ühtse turu süvendamine Investeeringud (EL rahastamisperiood)

4 Euroopa 2020 eesmärgid 1. Tööhõive
20–64-aastastest elanikest töötab 75% 2. Teadus- ja arendustegevus / innovatsioon Teadus- ja arendustegevusse / innovatsiooni tuleb investeerida 3% SKPst (nii riiklikud kui ka eravahendid kokku) 3. Kliimamuutused/energeetika Kasvuhoonegaaside heitkogused 20% (või kui tingimused on selleks sobilikud, isegi 30%) võrra väiksemad võrreldes aastaga 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest 20% suurem energiatõhusus 4. Haridus Koolist väljalangemise vähendamine nii, et see oleks alla 10% Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse 5. Vaesus / sotsiaalne tõrjutus vähendada vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

5 Eesti 2020 Riiklik reformikava (National Reform Program)
Euroopa semestri raames iga riigi konkurentsivõime reformid ja eesmärgid fikseeriv strateegia Esitatakse koos Stabiilsusprogrammiga Euroopa Komisjonile Eesti 2020 kavas: seatakse konkurentsivõime tõstmise eesmärgid 2015 ja 2020 aastaks otsustakse olulisemad konkurentsivõimega seotud reformid fikseeritakse kohustused, mille iga riik võtab laiendatud euroala pakti elluviimiseks (12 kuu jooksul ellu viidavad konkreetsed muutused/reformid)

6 Eesti2020 väljakutsed “Eesti 2020” neli valdkonda:
Haritud rahvas ja sidus ühiskond - hariduse kvaliteet ja kättesaadavus ning tööjõu pakkumine Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond - ettevõtete pikaajalist konkurentsivõime kasvu soodustav poliitika, loomemajandus, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheline konkurentsivõime, ettevõtlust toetav taristu Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika - energiasääst ja ressursisääst Jätkusuutlik ja kohanduv riik - riigirahanduse jätkusuutlikkus, võime reageerida muutuvatele oludele ja tasakaalustamatustele, majanduse arengut toetav maksupoliitika ja valitsemissektori kaasajastamine

7 Eesti 2020 eesmärgid ja progress
Kaks peamist eesmärki Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 70,1% 72% 76% Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Praegune tase 2011* Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 69,6% 73% 80% * Eurostat prognoos

8 Eesti2020 eesmärgid ja progress
Haridus ja sidus ühiskond Vähendada haridustee katkestajate osakaalu vanusegrupis 18-24 Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 10,8% 11% 9,5% Suurendada kolmanda taseme haridusega aastaste inimeste osakaalu Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 40,2% 40% Suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 12% 15% 20%

9 Eesti2020 eesmärgid ja progress
Haridus ja sidus ühiskond Vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 32% 30% Vähendada pikaajalise töötuse määra Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 7,1% 4% 2,5% Vähendada noorte (15-24) töötuse määra Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 22,3% 15% 10%

10 Eesti2020 eesmärgid ja progress
Haridus ja sidus ühiskond Vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 17,5% 16,5% 15% Tööjõus osalemise määra suurendamine (vanusegrupp 15-64) Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 74,4% 74% 75%

11 Eesti2020 eesmärgid ja progress
Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 1,63% 2% 3% Suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 0,085% 0,1% 0,11% Tööjõukulud ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot*, 3 aasta võrdluses Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 9,3% 9% *Nominaalse tööjõuühikukulu muutus (palgakulude suhe loodud lisandväärtusesse töötaja kohta), Eurostat

12 Eesti2020 eesmärgid ja progress
Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika Kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär võrreldes a tasemega (6227) 2005 aasta tase Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 6066 tuhat tonni 6356 tuhat tonni 6912 tuhat tonni (+11% võrreldes 2005) Taastuvenergia osakaalu tõstmine 25%ni energia lõpptarbimisest Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 24% 23,6% 25% Energia lõpptarbimise taseme säilitamine aasta tasemel Praegune tase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 2890 ktoe 2986 ktoe (-4% prognoosist) 2866 ktoe (-11% prognoosist)

13 Eesti2020 eesmärgid ja progress
Jätkusuutlik ja kohanduv riik Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsiooni ülejäägi saavutamine Praegune tase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 0,1% -

14 Hinnangud Euroopa 2020 eesmärkide saavutamisele
Komisjoni Annual Growth Review ja märtsi Ülemkogu: EL tasandil otsustatud muudatusi pole liikmesriikide tasandil piisavalt radikaalselt rakendatud Riikide plaanid pole piisavalt ambitsioonikad Euroopa 2020 eesmärkideni jõudmiseks Keskenduda tuleb kokkulepitu ellurakendamisele Prioriteetideks peab olema: majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise jätkamine tavapärase laenude andmise taastamine majanduses majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine võitlus töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega avaliku halduse moderniseerimine

15 Laiendatud euroala pakti reformid
Reformid ja tegevused, mis saavad ellu viidud aasta jooksul (juuni lõpuks) Osaleb 23 liikmesriiki, v.a UK, Rootsi, Tšehhi, Ungari Kohustused võetakse riikliku reformikava raames Tähtajaks peaks olema vastu võetud eelnõu parlamendis või tehtud valitsuse/ministri otsus Teiste riikide praktika on väga erinev: Prantsusmaal 4 meedet, Hispaanial 8, Saksamaal mitukümmend, Poolal sorav jutt paarikümnel leheküljel Eesti: peamised reformid valitsusliidu programmist mis aitavad euroala pakti eesmärkide saavutamisele kaasa (kokku 9)

16 Varasema 9 kohustuse täitmine
Hilineb (1) avaliku sektori eelarvetasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve baasseadusesse (hetkel on planeeritud aasta III kvartalisse) On plaanitud tähtaegselt (3) avaliku teenistuse reform, eripensionide reformi I etapp kõrgharidusreformiks vajalikud seadusemuudatused On juba ellu viidud (5) Start-up programmi käivitamine üksikisiku tulumaksu vähendamine tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamine tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine tasakaalu saavutamine riigi eelarvestrateegias

17 Uued võetavad kohustused
Kohustuste võtmisel on aluseks: Valitsuse reformikavade toetamine Poolaasta protsessis varem tehtud soovitused Annual Growth Survey ja Ülemkogu suunised ning heaks kiidetud viis prioriteeti

18 Uued võetavad kohustused
Majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine Gümnaasiumivõrgu korrastamine ja investeeringute programmi käivitamine koolivõrgu kvaliteedi tõstmiseks Üldhariduse rahastamise põhimõtete arendamine hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja õpetajate väärtustamiseks Gaasituru avamine Keskkonnasõbraliku ühistranspordi investeeringute programmi rakendamine Energiasäästu investeeringute esimese etapi lõpuleviimine Ettevõtlustoetuste lihtsustamine ja parem suunamine konkurentsivõime tõstmisele

19 Uued võetavad kohustused
Võitlus töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega Tööjõu maksukoormuse vähendamiseks töötuskindlustuse maksemäära viimine aastal 3%-le Töö- ja kutsehaiguskindlustuse loomine koos uue töövõimetuse skeemiga Uute programmide väljatöötamine madala konkurentsivõimega noorte tööhõive parandamiseks Kutseõppe õppekavade reform

20 Uued võetavad kohustused
Avaliku halduse moderniseerimine Finantsarvestuse ja personaliarvestuse tsentraliseerimise reformi lõpuleviimine Euroopa Liidu vahendite juhtimise ja tugisüsteemide reform

21 Võimalikud lisareformid
Hetkel ei ole veel kokku lepitud eelarve konsolideerimisele suunatud reforme (arutelud RES raames). Kui valitsuskabineti kokkulepe on võimalik täiendatakse loetelu enne 26. aprilli.

22 Riigipõhised soovitused
Iga liikmesriik saab suvisel Ülemkogul soovitused, aluseks Komisjoni koostatud analüüs ja Euroopa Nõukogule esitatud ettepanekud Soovitusi 2011.a suvel, riikide lõikes: 3 Rootsi 4 Eesti Holland Luksemburg Saksamaa 5 UK Austria Taani Soome Prantsusmaa 6 Belgia Leedu Slovakkia Sloveenia Tšehhi 7 Bulgaaria Hispaania Küpros Poola *1 (finantsabi riigid) Kreeka Iirimaa Läti Portugal Rumeenia

23 Eestile tehtud soovitused
Üldiselt puudutavad valdkondi, kus oleme ka ise muutusi plaaninud: stabiilsusprogrammi eelarve tasakaalu eesmärkide elluviimine; tööturumeetmete efektiivsuse suurendamine (eriti noored ja pikaajalised töötud); energia- ja ressursisäästule planeeritud algatuste elluviimine (eriti hooned ja transport); haridusreformi elluviimine pöörates ennekõike tähelepanu hariduse paremale vastamisele tööturu vajadustele (lisaks algkooli kvaliteet, kutseharidus, täiendkoolitus).

24 Eestile tehtud soovitused
Achieve structural surplus by 2013 at the latest, while limiting deficit in 2012 to at most 2,1 % of GDP, keeping tight control over expenditure and enhancing the efficiency of public spending. Take steps to support labour demand and to reduce the risk of poverty, by reducing the tax and social security burden in a budgetary neutral way, as well as through improving the effectiveness of active labour market policies, including by targeting measures on young people and the long-term unemployed, especially in areas of high unemployment. Ensure implementation of planned incentives to reduce energy intensity and improve the energy efficiency of the economy, targeted on the buildings and transportation sectors, including by ensuring better market functioning. While implementing the education system reform, give priority to measures improving the availability of pre-school education, and enhance the quality and availability of professional education. Focus education outcomes more on labour market needs, and provide opportunities for low-skilled workers to take part in lifelong learning.

25 Tänan! Kehtiv Eesti 2020 ja tegevuskava: