Esitlus üles laadida
Esitlus laaditakse üles. Palun oodake
1
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007
Läätsed ja kujutised Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007
2
Lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks.
3
Nõguslääts Ka nõgusläätse pind on sfääriline.
4
Optiline peatelg Läätse keskpunkti läbib optiline peatelg.
5
Läätse ehitus Valguskiirte murdumine läätse erinevates osades sõltub läätse osa kujust.
6
Luubi fookuskauguse määramine
Fookuseks nimetatakse punkti kuhu kiired koonduvad pärast läätse läbimist.
7
Läätse optilise tugevuse määramine
Mõõdetakse fookuskaugus. Väljendatakse fookuskaugus meetrites. Arvutatakse fookuskauguse pöördväärtus.
8
Läätse optiline tugevus
Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse fookuskauguse pöördväärtust. Optilise tugevuse mõõtühikuks on dioptria. Füüsikalist suurust optiline tugevus tähistatakse D tähega. Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter.
9
Nõgusläätse fookuskaugus
Nõguslääts hajutab valgust. Nõgusläätse fookuskaugus asub läätse taga.
10
Valgusvihk kumerläätses
Valgusallikas muudab valgusvihu koondavaks. Valgusvihu koondumise kohta tekib valgusallika kujutis.
11
Valgusvihk nõgusläätses
Nõguslääts hajutab valgusvihu.
12
Luubi optiline skeem Kujutis on katkendliku joonega.
13
Kumerläätsega tekitatud kujutise konstrueerimine
Joonestame läätse läbilõike. Märgime läätsele optilise keskpunkti O. Joonestame optilise peatelje ja märgime sellele fookuse F.
14
Kumerläätsega tekitatud kujutise konstrueerimine
15
Kumerläätsega tekitatud kujutise konstrueerimine
16
Kumerläätsega tekitatud kujutise konstrueerimine
Eseme AB kujutis on tõeline, ümberpööratud ja väiksem.
17
Ese asub kaugemal kui kahekordne fookuskaugus
Kujutis asub vahemikus fookusest kuni punktini, mis asub kahekordsel fookuskaugusel läätsest. Kujutis on tõeline, esemest väiksen ja ümberpööratud. Kasutatakse fotoaparaadis (ka silm).
18
Ese asub kahekordsel fookuskaugusel
Kujutis asub kahekordsel fookuskaugusel. Kujutis on tõeline, esemega ühesuurune kuid ümberpööratud. Kasutatakse pikksilmas kujutise ümberpööramiseks.
19
Ese asub vahemikus fookusest kuni punktini, mis asub kahekordsel fookuskaugus läätsest
Kujutis asub kaugemal kui kahekordne fookuskaugus. Tõeline kujutis, esemest suurem ja ümberpööratud. Kasut. kinoaparaat, projektsiooniaparaat jne.
20
Ese asub fookuses Kujutis puudub.
Kasutatakse paralleelse valgusvihu saamiseks.
21
Ese asub fookuse ja läätse vahel
Kujutis asub esemega samal pool läätse. Kujutis on näiline, esemest suurem ja päripidine. Kasutatakse luubina.
22
Kujutise konstrueerimine
Tekkinud kujutis on suurendatud samapidine näiline
23
Eseme kujutamine kumerläätses
Tekkinud kujutis on vähendatud kujuga samapidine tõeline
24
Eseme kujutamine nõgusläätses
Tekkinud kujutis on vähendatud samapidine näiline
25
Silma ehitus
26
Kujutise tekkimine silma võrkkestal
Silma võrkkestal tekib ümberpööratud vähendatud kujutis.
27
Silmalääts muudab kuju
Silmalääts muudab kuju sõltuvalt kas vaatame lähedale või kaugemale. Läätse kuju muutumisel muutub ka fookuskaugus ja me näeme kujutist ikka teravana.
28
Lühinägevus Kujutis tekib võrkkesta ette.
Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille.
29
Kaugelenägevus Kujutis tekib võrkkesta ette.
Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse kumerläätsega prille.
30
andrus@ptg.parnu.ee ©anmet.ptg 2007
Tänan tähelepanu eest! ©anmet.ptg 2007
Seotud esitlused
© 2025 SlidePlayer.ee Inc.
All rights reserved.