Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Saame rääkida reaktsiooni keskmisest kiirusest, aga ka hetkkiirusest ehk.

Teema esitlus: "Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Saame rääkida reaktsiooni keskmisest kiirusest, aga ka hetkkiirusest ehk."— Esitluse väljavõte:

1 Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Saame rääkida reaktsiooni keskmisest kiirusest, aga ka hetkkiirusest ehk nn tõelisest kiirusest

2 Reaktsioonis osalevate ainete tekkimise ja tarbimise kiirus
Tavaliselt osaleb reaktsioonis rohkem aineid. Reaktsiooni A + 2B  3C + D kohta võib kirjutada: B tarbimise kiirus = 2 x A tarbimise kiirus D tekkimise kiirus = 3 x C tekkimise kiirus Reaktsiooni üldine kiirus: uJ on stöhhiomeetriline koefitsient, mis on lähteainel negatiivne ja produktil positiivne.

3 Reaktsiooni kineetiline võrrand
Reaktsiooni kineetiline võrrand ehk kiiruse võrrand näitab, kuidas reaktsiooni kiirus sõltub lähteainete kontsentratsioonidest. Reaktsioone, mille kineetiline võrrand vastab reaktsioonivõrrandile, nimetatakse lihtsateks reaktsioonideks: A  B kiirus v = kcA A + B  C kiirus v = kcAcB Näiteks Keerukamate reaktsioonide kineetilist võrrandit ei saa reaktsiooni-võrrandi põhjal koostada, see tuleb määrata eksperimentaalselt. teist järku reaktsioon esimest järku reaktsioon

4 Reaktsiooni järk Reaktsiooni järk on kineetilise võrrandi kontsentratsioonide astmenäitajate summa Oletame, et reaktsiooni A + 2B  C + D kineetiline võrrand on v = kcAcB2 See reaktsioon on järelikult kolmandat järku. Reaktsiooni üldine järk on 3, järk A suhtes on 1 ja järk B suhtes on 2. Reaktsiooni kiirus ei sõltu aga üldse ammoniaagi kontsentratsioonist. See on nullindat järku reaktsioon: v = k

5 Miks on vaja teada reaktsiooni kineetilist võrrandit?
Nende põhjal on võimalik saada informatsiooni reaktsiooni mehhanismi kohta: millised võiksid olla reaktsiooni staadiumid milline staadium on arvatavasti kiire ja milline aeglane milline staadium määrab oletatavalt kogu reaktsiooni kiiruse (kõige aeglasem) millised osakesed osalevad reaktsiooni elementaarakti(de)s Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate lähteainete osakeste arv On olemas mono-, bi- ja tri-molekulaarsed reaktsioonid, viimased neist väga haruldased, sest kolme osakese korraga põrkumine on vähetõenäoline

6 Kineetilise võrrandi määramine 1

7 Kineetilise võrrandi määramine 2
Reaktsioon on sellise järguga, mille graafik tuleb sirge. Poolestusaja* meetod *Poolestusaeg on aeg, mille jooksul reageerib ära pool lähteainest. Võib määrata erinevate kineetiliste võrrandite alusel kiiruskonstandid erinevatel ajamomentidel ja vaadata, millise valemi järgi kiiruskonstandi väärtus ei muutu.

8 Kineetilise võrrandi määramine 3

9 Kineetilise võrrandi määramine 4

10 Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist
Reaktsiooni kiiruse temperatuurist sõltuvust kirjeldab empiiriline Arrheniuse võrrand: kus E on reaktsiooni aktivatsioonienergia ja A eksponendieelne kordaja (A ja E võib lugeda konstandiks, kui temperatuurimuutus ei ole suur). Arrheniuse võrrandi logaritmimisel saame sirge võrrandi, mille tõusust saab määrata aktivatsioonienergia: