Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005

Teema esitlus: "Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005"— Esitluse väljavõte:

1 Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005
Ajakirjanike küsitlus Turu-uuringute AS Veebruar 2006 1

2 Uuringu taust Käesolev aruanne on koostatud laiema uuringuprojekti “Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005” asutusi puudutava osa põhjal. Küsitlusaeg 12. jaanuarist – 14.veebruarini 2006 Postiküsitlus väljasaadetud ankeete 502 tagastatud ankeete 134 tagastamise protsent 27 Sihtrühm: ajakirjanikud nii elektroonilisest kui kirjutavast meediast Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart Käesolev aruanne sisaldab tulemuste kokkuvõtte ja joonised, uuringu pabervariandile on lisatud tabelmaterjal. Aruande esimene osa puudutab konkreetsemalt valitsuse ja ministeeriumide meediasuhteid, teises osas on välja toodud erinevate asutuste tulemused. Uuringu tulemused kuuluvad Turu-uuringute AS-le, aruande tellija omandab nende kasutusõiguse oma asutuse tarbeks. 2

3 Vastanute jagunemine:
Meediakanal Kohalik ajaleht 31% Üleriigiline ajaleht % Ajakiri % Raadio % Televisioon % Uudisteagentuur % Meedia liik Eesti meedia % Vene meedia % Linn Tallinn % Muu linn % Vastaja ametikoht Pea/tegevtoimetaja 11% Toimetaja % Reporter % Korrespondent % Töökogemus ajakirjanikuna Kuni aasta % 1–3 aastat % 4-10 aastat % Üle 10 aasta % 3

4 Muudatused võrreldes varasemate uuringutega
Tänavuses uuringus muudeti vastajate jaoks esitatavate küsimuste järjekorda – kui varem alustati asutuse hindamist selle meediasuhetele üldhinde andmisega, siis tänavu küsisime esmalt hinnangut asutuse üldisele imagole (mida hindasid ka need ajakirjanikud, kes konkreetse asutusega ei suhtle), seejärel hinnati meediasuhete erinevaid aspekte ning lõpuks anti asutuse meediasuhetele üldhinne. Küsimuste järjekorra muutmine võib osaliselt mõjutada hinnanguid üldhinde ja imago osas, eelkõige mõjuda nende võrreldavusele eelmise uuringuga. Teise uuendusena vahetati välja tegur “ teavitamise pidevus”, mille asemel vaatleme nüüd “teavitamise operatiivsust”. Kolmandaks on joonistel lisaks kõigi vastajate hinnangutele eraldi välja toodud nende vastajate hinnangud, kes suhtlevad asutusega sagedamini (tihti või küllalt tihti). 4

5 Ajakirjanike ootused Küsimus: Mis on Teie arvates ettevõtte ja asutuse meediaga suhtlemisel kõige tähtsam? Küsimus esitati avatud vormis. Kokku laekus küsimusele 110 vastust Sarnaselt varasemate uuringutega toodi kõige enam esile: kiirust (45 korral) avatust (45) ausust (34) Lisaks rõhutavad ajakirjanikud oluliste teguritena usaldust, sh. vastastikust usaldust (8 korral);head pressiesindajate kättesaadavust (7 korral); täpsust (4); arusaadavust; adekvaatsust; tähtaegadest ja lubadustest kinnipidamist; objektiivsust; valmisolekut kommenteerida ka ebameeldivaid teemasid; koostöövalmidust; sõbralikkust; probleemide lihtsat selgitamist; ammendava vastuse saamist küsimustele; Et pressi teavitataks koheselt vastuvõetud otsustest; head tahet; info edastamist 100% ja arusaadavalt; info saamist ka telefonitsi; kompetentsust; viisakust; vastutulelikkust ja valmisolekut suhtlemiseks meediaga 24 h/ööpäevas. 5

6 Pressiesindajate probleemid
Küsimus: Milliseid probleeme tooksite esile pressiesindajate meediaga suhtlemisel? Kokku 115 vastuse seas toodi kõige enam esile aeglust (venitamine vastustega, vastuse saatmine liiga hilja) korral, ebakompetentsust (24) ja hämamist (ebaselged vastused, probleemidest kõrvale hiilimine, vigade mittetunnistamine, asjaolude varjamine) -23 korral. Lisaks häirivad ajakirjanikke järgmised asjaolud: bürokraatlik keelekasutus, bürokraatlikkus suhtlemisel (6), lubadustest mittekinnipidamine (3); liiga vähe teavitatakse ühiskondlikult olulistest sündmustest; mitmetes riigiasutustes puudub PR; mittemidagi ütlev vastus; mõnikord püütakse teha oma toodetele-teenustele reklaami; nõudlikkus, soov uudis iga hinna eest väljaandesse saada - mõnikord kasutatakse ka ähvardamist; paljudega suhtlus kahjuks vaid i kaudu; pealiskaudsus; ükskõiksus; Pressiesindajad peavad ajakirjanikke oma vaenlasteks ja on vastavalt meelestatud; pole initsiatiivikas oma organisatsiooni sõnumite jm info edastamisel; PR lükatakse ette ebemeeldivas olukorras; PR teated arusaamatult vormistatud; Pressiesindajal peaks olema võimalus kontakteeruda kiiresti juhtkonnaga; puhkusel viibides ei panda meiliboksile “out of officet”; püüd ajakirjandusele nii vähe tähelepanu pöörata kui võimalik; püüd asi ruttu kaelast ära saada; sageli teatatakse, et ei saa aidata ning suhtutakse ajakirjanikku kui tüütusse putukasse; suhtlemisoskus; sündmustest teavitatakse harva ette ja sageli mitu päeva hiljem; Ta võtab enda peale liiga palju ning ametnik vahest ei anna piisavat informatsiooni; teemakäsitluse poliitiline hallatavus;vastused puuduvad; Vähene vene keele oskus; ei osata küsimustele koheselt vastata; ülekoormatus; ülemused ei mõista meediaga suhtlemise algtõdesid. 6

7 1. Asutused, millega suheldakse kõige enam n=134, nimetatud 3 asutust, millega suheldakse kõige sagedamini 7

8 2. Kas valitsusasutuste suhtlemine avalikkusega on viimase aasta jooksul muutunud? n=134
8

9 Mis on muutunud? Küsimus: Kui valitsusasutuste suhtlemine on viimase aasta jooksul paranenud, siis mis on muutunud paremaks? Kui see on halvenenud, siis mis on muutunud halvemaks? Paranemise poole pealt märgiti: Kiirus on paranenud (13 korral) Infot on enam ja see on kättesaadavam (10) Avatus on parem (6) Info on konkreetsem (lihtsus, selgus) (3) Pressiesindajad on professionaalsemad (3) Aprillis ametisse astunud valitsuse meediasuhtlejad on abivalmid ning üritavad probleeme kiiresti lahendada Jõudnud samale tasemele On tehtud selge ettekujutus ministeeriumide sees, mida tuleb teha ning kuidas. Peaminister tunneb asja ning oskab suhelda Pressiteadete tekstide keel on üldjuhul paranenud. Süstemaatiliselt antakse välja nädala kava Teave on tasakaalustatud Probleemide, sündmuste ennetamine Võimalik saada kommentaare ja vastuseid 9

10 Mis on muutunud? Halvenemise puhul märkisid ajakirjanikud selgituseks:
Algajatel liiga vähe kogemusi ebakompetentsemad Ei mõisteta uudiste spetsiifikat st mõnedele küsimustele vastuse saamine võtab liiga kaua aega. Keskkonnaministeeriumis vahetuvad PR sageli ja see tekitab segadust kõiki kanaleid teavitatakse korraga, kuid see devalveerib infot Liiga palju kõikvõimalikke ametnikke ja instantse. Liiga palju tahetakse vastata e-kirja teel, tahetakse kirjutatut näha Mõnes ministeeriumis lakkamatu personalivahetus avalike suhete talituses (nt MKM). On endiselt "kinnisemaid" ministeeriume Operatiivsus, selgus, lihtsus Paljud ülikooli just lõpetanud - ei oska pressiüritusi korraldada Positiivsed teemad leiavad hea vastuvõtu, negatiivsed mitte Süvenenud poliitiline kontroll ministeeriumite suhtekorraldajate vastuste üle Teatud pressiesindajate politiseerumine 10

11 Valitsuse ja ministeeriumide suhtlemine avalikkusega
Ajakirjanike arvates on valitsuse ja ministeeriumide suhtlemine meediaga aastal 2005 olnud üldiselt samal tasemel, kui see on olnud varem. Suurt muudatust vastajad esile ei too, väike tendents on siiski paranemise suunas. Sarnaselt varasemaga esineb ajakirjanike seas rahulolematust teavitamise avatuse ja info tasakaalustatusega, millega ei ole rahul vastavalt 33% ja 44% vastanutest. Siiski liigub olukord paranemise suunas – näeme, et iga aastaga on suurenenud rahulolu info selguse, teavitamise kiiruse, avatuse, info tasakaalustatuse ja usaldusväärsuse osas. Endiselt valitseb ajakirjanike seas suhteliselt suur infovajadus. Uuringus käsitletud infoliikide puhul ootab praegusest enam infot üle 80% ajakirjanikest. Eelkõige on lisainfot vaja otsustuste mõjude, kodanikke puudutava seadusandluse ja taustade ning seoste kohta. Infovajadus on sel aastal taas suurenenud võrreldes varasemaga. Poolte ajakirjanike arvates ei sisalda valitsusasutustest väljastatav info alati kasulikku taustainfot ega tähtsaid uudiseid. Kolmandiku arvates ei sisalda pressikonverentsid kuigipalju kasutatavat teavet. 39% on ajakirjanikke, kelle hinnangul ei ärgita saadetud infomaterjal eriti lisainfot hankima. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu info kvaliteediga siiski suurenenud. Valdavalt on maakonnalehtede ajakirjanikud valitsusasutuste suhtlemisega märksa enam rahul kui nende kolleegid üleriigilistest ajalehtedest. 11

12 3. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infole n=134
12 * vastajate arv üldistusteks ebapiisav

13 3A. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infole Võrdlus (vastused: alati või peaaegu alati + enamasti) 13

14 4. Teavitamise vajadus erinevate infoliikide puhul n=134
14

15 4A. Teavitamise vajadus erinevate infoliikide puhul Võrdlus 2003-2005 (praegusest palju enam)
15

16 5. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteet n=134
16

17 5A. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteet Võrdlus (alati või peaaegu alati + enamasti) 17

18 6. Hinnangud valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondadele n=134
18

19 Kõige hinnatumad veebilehed ja pressiteated
Kõige kasulikemaks peavad ajakirjanikud Riigikogu, Valitsuse, Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülgi (joonis 7) Kohalike ajalehtede esindajatele on kasulikumad Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu ja Valitsuse leheküljed, üleriigilise meedia esindajatele aga Rahandusministeeriumi, Riigikogu ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi omad. Avatud küsimusest selgus, et kasulikuks teeb need leheküljed eelkõige rohke ja vastajatele kasulik info (ka taustinfo) olemasolu, mida märgiti 51 korral. Eeskujuks toodud lehekülgi iseloomustab info leidmise lihtsus ja selgus (18 vastust) ning samuti info värskus, operatiivsus (17). Parimatel kodulehekülgedel on olemas kontaktandmed (7) ning eelinfo (2). Kõige kasulikumaid pressiteateid väljastab Valitsuse Kommunikatsioonibüroo, Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Politseiamet. Selgituseks toodi eelkõige nende pressiteadete piisavat hulka vajalikku infot (50 korral), nende saatmise kiirust, operatiivsust (17) ning info edastamise selgust (8). Lisaks märgiti uudisväärtuslikkust (3), ja usaldusväärsust. Esitati ka järgnevaid kommentaare: kui infot vaja, siis küsin ise. Pressiteatest lugude tegemisel ei lähtu; Neist (pressiteadetest) mööda minnes võib teha huvitavaid ja inimestele kasulikke materjale; Saab alati võrrelda andmeid BNS infoga; Vahetud, annavad aimu protsesside toimumisest ja tagajärgedest. 19

20 7. Kõige kasulikumad veebilehed n=134
20

21 8. Kõige kasulikumad pressiteated n=134
21

22 Riigiametite ja asutuste tulemused
Vaatlusaluste asutuste gruppi on koondatud kaheksa riigiameti, Tallinna Linnavalitsuse, Finantsinspektsiooni, EAS ja Töötukassa tulemused. Uuritud grupis pälvis kõrgeimad hinnangud vastajatelt Päästeamet, mis lisaks kõrgeimale üldhindele (7,2) hinnati parimaks ka kuue erineva teguri puhul. Grupi keskmiseks üldhindeks kujunes 6,31. Võrreldes eelmise uuringuga on üldhinne paranenud kahel asutusel: Politseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil. Seitsmel asutusel on hinne langenud. Meediasuhete tegurite osas on enam hinnanguid paranenud samuti Politseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil. Kõige enam näeme hinnangute langust Finantsinspektsioonil. Valdavalt on kõigi asutuste puhul kõige kõrgemalt hinnatud pressisesindajate kättesaadavust. 22

23 9. Asutustega suhtlemise pingerida n=134
23

24 10. Üldhinne meediaga suhtlemisele aastatel 2001 - 2005
24

25 Tallinna Linnavalitsuse tulemused
Tallinna Linnavalitsuse meediasuhteid hindas kokku 69 ajakirjanikku. Asutus pälvis meediasuhete üldhindeks 5,7, võrreldes eelmise aastaga on hinne veidi langenud – oli 5,97. Vastajatest on 13% linnavalitsuse meediasuhtlusega hästi rahul (hinded 8-9) kuid 5% on täiesti rahulolematud (hinded 1-2). Hinnangud meediasuhete erinevatele töölõikudele on kõik madalamad uuritud asutuste keskmisest tasemest Võrreldes eelmisel aastal läbiviidud uuringuga on paranenud asutuse juhtide kättesaadavus ajakirjanikele ning hinnang väljastatava teabe usaldusväärsusele. Teiste uuritud töölõikude osas on vastajate hinnangud langenud. Tallinnas töötavad ajakirjanikud hindavad linnavalitsuse meediasuhtlust enamuse töölõikude osas kõrgemalt kui mujal linnades töötavad ajakirjanikud. Samal ajal on nende hinnang madalam päringutele vastamise kiiruse, teavitamise operatiivsuse ja pressiesindaja kättesaadavuse osas. Ajakirjanikud, kes suhtlevad linnavalitsusega tihemini (kas tihti või küllalt tihti) hindavad asutuse meediasuhtlust enamasti teistest madalamalt. Vaid teavitamise operatiivsus on nende arvates mõnevõrra parem. 25

26 11A. Tallinna Linnavalitsus n=69
26

27 11B. Tallinna Linnavalitsus
27

28 12. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
28

29 13. Kaitsepolitsei 29

30 14. Kaitsejõudude Peastaap
30

31 15. Kodakondsus- ja migratsiooniamet
31

32 16. Maksu- ja Tolliamet 32

33 17. Piirivalveamet 33

34 18. Politseiamet 34

35 19. Päästeamet 35

36 20. Statistikaamet 36

37 21. Tarbijakaitseamet 37

38 22. Töötukassa 38

39 23. Eesti Haigekassa 39

40 24. Finantsinspektsioon 40

41 25. Oskus suhelda meediaga
41

42 26. Teavitamise avatus 42

43 27. Päringutele vastamise kiirus
43

44 28. Teabe usaldusväärsus 44

45 29. Teavitamise operatiivsus
45

46 30. Pressiesindaja kättesaadavus
46

47 31. Juhtkonna kättesaadavus
47

48 32. Üldine imago 48

49 Kommentaarid ja ettepanekud pressiesindajatele
Ajakirjanikud esitasid uuringu lõpuosas mitmesuguseid kommentaare ja ettepanekuid: ajakirjanik ei ole vaenlane, PR töö on ajakirjanikku aidata Ajakirjanikud pole vaenlased vaid partnerid! avatud ja aus suhtumine, kiired vastused delegeeritud ülesannete täitmise kontroll edu ja ärge vassige grupeerige meile Jääda sõbralikuks (soliidseks) ka siis mis tuleb vastata ebameeldivatele küsimustele. kardetakse anda infot kasutada vastustes rohkem viiteid infoandjale kohaliku lehe ajakirjanik pöördub PR poole kui teda kohapeal saadav info ei rahulda korralik eelinfo muudab palju, 2-päeva vanune uudis on lootusetult vana Kui asutuses on sisse seatud kord et meediaga suhtleb ainult pressiesindaja, siis OK. Meedia aktsepteerib seda, aga sel juhul olgu see pressiesindaja ka tasemel ja võimeline ise ka midagi organiseerima! Kui neil pole võimalik vastata koheselt (näiteks kirjalikule küsitlusele), oleks hea kui nad teavitaksid kuupäevast, kui vastus saab valmis, et ei peaks palju kordi helistama ning meelde tuletama. küsige enne tööle asumist, kas saate hakata tegelikku teavet edastama või peate omanike huvides valetama küsitud teabe kiire edastamine, oma valdkonna põhjalik tundmine, ajakirjanik pole vaenlane 49

50 Kommentaarid ja ettepanekud pressiesindajatele
liiga tihti vahetatakse kodulehekülje kujundust meedia on sõber, tuleb olla avatud ning koostööaldis olge karismaatilised, jutuosavad, konkreetsed olla avatumad konstruktiivsele koostööle ajakirjandusega peab olema oma valdkonna tundmises professionaal peab tagama ajakirjanikule kokkusaamise ülemusega pidage lubadustest kinni, olge veendunud info õigsuses PR peab valdama ajakirjanduslikke töömeetodeid, et küsimustele vastuseid koostada PR teated peaksid olema uudistekesksed, saabuvad liiga hilja PR võiks arvestada rohkem meedia spetsiifikat Pressiesindajad võiksid rohkem mõelda oma tööle ajakirjanike seisukohast. Põllumajandusministeerium pole siiani teatanud et kutseline kalapüük on sellest aastast nende reguleerida päevalehed peavad õhtuks valmis saama, sest infot tuleb anda nüüd ja kohe Rohkem asjatundlikkust ja ka paremat kirjaoskust. rohkem avatust ja iseseisvat mõtlemist rohkem eelinfot rohkem professionaalsust suunata oma PR teated konkreetsele sihtrühmale 50

51 Kommentaarid ja ettepanekud pressiesindajatele
teada-tunda oma valdkonna tausta ja vajadusel kõik kiiresti ning ausalt ära rääkida, et vältida hilisemat infolumepalli efekti tahaks teada kommentaari andja nime teha kõik endast olenev, et vastuseid küsimustele võimalikult kiiresti edastada teha materjalid oma ametkonna või firma kohta mitmekesisemaks ja huvitavamaks Vahendada konkreetse inimesega (töötaja, infoallikaga) otsekontakti ning teha seda lõpuni, st veenduda kas kontakt sai teoks või mitte. Vene keelt teada on kohustuslik, kasvõi vastuste ja küsimuste tasemel. vormi kõrval enam tähelepanu sisule Võiks korraldada kokkusaamisi pressiga, et omavahel töökorraldamisest kõneleda ja lähemalt suhelda. võiks olla vastutulelikumad ja rohkem pingutada. Mitte öelda kohe, et vajaliku kommentaari saaks näiteks homme v ülehomme ja et üldse on kiire võiksid olla kättesaadavamad, vastata küsimustele konkreetsemalt Võiksid olla suhtlemisaltimad. Võrreldes teiste Euroopa maade pressiesindajatega Eesti omad kardavad anda infot "off the record", seda võiks anda palju enam. võtke eeskuju Tambet Kaugemast vähem segaselt võiks kirjutada ärge vastake i teel, keelutakse ajakirjanikega rääkimast, tahavad vastata kirjalikult 51

52 Parim pressiesindaja aastal 2005
Traditsiooniliselt selgitas uuring ka aasta parima pressiesindaja. Küsimus esitati kujul: Kes Eesti kommunikatsioonitöötajatest/suhtekorraldajatest oleks Teie arvates teistele eeskujuks? Ühtekokku nimetasid ajakirjanikud 52 pressiesindaja nime. Parimateks osutusid: Inga Jagomäe – 11 häält Riina Vändre – 9 häält Kaja Pino – 4 Maia Burlaka – 4 Toomas Mattson - 4 Erle Rudi - 4 Mart Siilivask –4 Heli Raamets - 4 Oma vastuste põhjenduses toodi välja juba eespool kõlanud olulisi omadusi, nagu: kiirus (43 korral), abivalmidus, vastutulelikkus (28), kättesaadavus (17), professionaalsus (17), avatus (13), korrektsus, hea suhtlemisoskus ja kokkulepetest kinnipidamine. 52

53 Parim pressiesindaja aastal 2005
Parima pressiesindaja - Inga Jagomäe - puhul toodi esile järgnevaid omadusi: Teab taustu ning on nõus neid jagama, aidates ajakirjanikke ka puhul, kui kõigest sõna-sõnalt küsida ei oska. Ka haigena kättesaadav ja abivalmis. Professionaalne, kompetentne ja sümpaatne Hea suhtleja, püüdlik, korrektne Korrektne Usaldusväärne, haritud, vastutustundlik, täpne, aus Peab kinni oma lubadustest Alati abivalmis, helistab tagasi, töötab peaaegu 24/7 Avatud, operatiivne ja kättesaadav, püüdlik,teab oma vastutust 53