Hindamise käsitlus riiklikes õppekavades

Teema esitlus: "Hindamise käsitlus riiklikes õppekavades"— Esitluse väljavõte:

1 Hindamise käsitlus riiklikes õppekavades
2011

2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
§ 17 (1) … riikliku õppekava alusel koostab kool oma õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor … arvamuse avaldamiseks … hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule jaanuar 2010 2

3 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
§ 29. Õpilase hindamine (1) Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut; 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. jaanuar 2010 3

4 Hindamine aitab last orienteeruda oma võimetes ja oskustes.
Arengu hindamine – kuidas? Hindamine võib esineda: tagasiside (ilma mõõtmise ja hindamata) väärtustamise funktsioonis Mõõtmine – kvantitatiivne Hindamine – kvalitatiivne kontrollimine Kontroll, mõõtmine, hindamine peavad lähtuma tegevuse eesmärkidest, mis on hindamise kriteeriumideks. Kool institutsioonina taotleb muutusi õpilaste arengunäitajates: alusväärtused, õpitulemused, üldpädevused jaanuar 2010

5 Arengumuutused (nn oodatavad nihked) ja õppekasvatustöö eesmärgid on taksonoomiates jagatud kolme valdkonda. Eristamise aluseks on inimese arengusfäärid: kognitiivne areng – tunnetuslik; afektiivne – emotsionaal-hinnanguline; psühhomotoorne areng. Siit ka õppetunni kolm klassikalist eesmärki: õpetuslik, kasvatuslik, arendav. Kõige lihtsam on hinnata õpetuslike eesmärkide saavutamist – raskem kasvatuslikku ja arendavaid. Õpetuslike eesmärkide hindamise nõue/tingimus on objektiivsus, st kõigile ühtne mõõtmisvahend – arvestusfunktsioon. Kasvatuslike-arendavate eesmärkide hindamise tingimus on subjektiivsus, st igale lapsele tuleb läheneda tema mõõduga, lähtuda tema arengutasemest – vaid nii saab motiveerida, ergutada, stimuleerida. jaanuar 2010

6 Vastuolulisus Hindamise tingimuste/nõuete vastuolulisus ongi põhjus, miks hindamine alati probleeme tekitab. Vastuolu tekib siis, kui õpilase pingutus, sooritus ja saadud tulemus ei lange kokku. Õpilastel on erinev võimekus, loomulik andekus jne. Vajadus suulise hinnangu/kujundava hindamise eristamist numbrilisest tulemushindest, ehkki mõlemad on hindamise vormid. Hindamisel on oluline isiksust kujundav roll väärtuste omaks võtmisel (mida selekteerime, tähtsustame, väärtustame) ja enesehinnangu vormumisel (nõudlus käituda mitte alla enesehinnangut). jaanuar 2010

7 Hindamise vastuolulisus
Õpilase arendamine Enesehindamine Eneseanalüüs Eneseusaldus Arenguhüpe Õpilase teavitamine, sh signaalid ühiskonnale Numbriline või täheline hinne (A kui 5+, E kui 3-) Pingerida Sisenemine kõrgharidusse Teadmiste kasutamisoskus Ülesande äralahendamisoskus jaanuar 2010

8 Üldpädevuste mudelid Orientatsioonimudelid
Kontseptuaalsed ja ekspressiivsed mudelid Tegevuste sooritamise mudelid Väärtuspädevus näit: pere- ja sõprussuhete väärtustamine, inimelu, looduse, rahu, inimestevahelise solidaarsuse hindamine, elumõtte ja maailmavaate otsingute oluliseks pidamine Näit: üldinimlike moraalinormide tundmine; erinevate kultuuride väärtussüsteemide tundmine (näited) suutlikkus teha väärtusvalikuid, lahendada väärtusdilemmasid ja järgida moraalinõudeid (näit: ära valeta!, ära tee teisele haiget, ära löö maaslamajat!) jaanuar 2010

9 orienteerumine Eesti riigi- ja kalendripühades ja rituaalides
Sotsiaalne pädevus orienteerumine sotsiaalsetes suhetes ja institutsioonides, vahetegemine avaliku ja erasfääri, riiklike ja kodanikuühiskonna struktuuride vahel, ettekujutus töömaailmast, karjääri, õppimise ja vaba aja kasutamise võimalustest, orienteerumine Eesti riigi- ja kalendripühades ja rituaalides näit: mõistete, nagu inimõigused, demokraatia, kodanik, riik, sotsiaalne institutsioon, õigus, töö jt nende ajaloolises kujunemises, tundmine näit: praktilised oskused töö otsimisel ja enese esitlemisel, suutlikkus teha mõtestatud ja informeeritud poliitilisi valikuid, osalemine mitmesugustes kodanikuühendustes jm. oskus pidada kinni viisakusnormidest erinevates sotsiaalsetes olukordades jaanuar 2010

10 Enesemääratlus-pädevus
arusaamine inimese võimalustest ja piirangutest oma elu-, töö- ja haridustee kujundamisel antud sotsiaalkultuurilises kontekstis näit: ettekujutus sellistest mõistetest, nagu identiteet, enesejuhtimine, -kasvatus, -kontroll, -refleksioon jt näit: mitmete enesearendus-võtete tundmine ja praktiseerimine, oma autonoomia kaitsmine ja enesekehtestamine Õpipädevus orienteerumine õppimise erinevates süsteemides, viisides ja vormides, mõistmine, et on võimalik valida erinevate "õpirepertuaaride" vahel mõningate õppimisteoreetiliste mõistete tundmine, nagu kogemuslik, refleksiivne, transformatiivne õppimine, tööl õppimine jt oskus valida ja järgida endale sobivat õpirežiimi, leida huvi- ning võimetekohaseid õpivõimalusi ja teabeallikaid, mälutehnikate valdamine jaanuar 2010

11 Suhtluspädevus orienteerumine erinevates suhtlusrepertuaarides (sh verbaalne v mitteverbaalne), sõltuvalt ajast, kohast eesmärgist, partneritest, keskkonnast , vahettegemine virtuaalse ja reaalse suhtluskeskkonna vahel, nende võimaluste ning ohtude tajumine mõningate kommunikatsiooniteoreetiliste mõistete tundmine, nagu näiteks: keele ja kommunikatsiooni roll erinevates kultuurides, keel tunnetusvahendina, verbaalne ja audio-visuaalne kommunikatsioon, massimeedia, avalik arvamus, manipuleerimine oskus valida ja järgida erinevaid suhtlusstrateegiaid vastavalt oma eesmärkidele ja kontekstile jaanuar 2010

12 Matemaatika-pädevus mõistmine, et matemaatilis-loogiline mõtteviis, vastava keele valdamine ja selle rakendamine võimaldab paremini orienteeruda kvaliteetide lõpmatus mitmekesisuses võimaluste tundmine, kuidas "tõlkida" igapäevaelus ja tööl ettetulevaid ülesandeid matemaatika "keelde", matemaatiliselt ümberformuleeritud probleemide lahendusviiside tundmine oskus rakendada mitmesuguseid matemaatilis-loogilisi võtteid ja lahendusviise ja nende tegelik kasutamine eluliste ülesannete lahendamisel (näit statistiliste andmete tõlgendamine) jaanuar 2010

13 Ettevõtlikus-pädevus
orienteerumine inimlikes tegevusliikides, reaalse-praktilise tegevuse eristamine tunnetuslikust, väärtustavast, kunsti- jm tegevusliikidest ettekujutus inimtegevuse struktuurist (näit kavandamine, eesmärgistamine, teostamine, hindamine); individuaalsest ja kollektiivsest tegevusest, , kooperatsioonist, koostööst, võrgustumisest jne aktiivne tegutsemine ja praktilised oskused adekvaatselt tegutseda ja vastutada tagajärgede eest jaanuar 2010

14 Koostöö Märksõnadeks koostöös (sh vaatluskaart, küsitlus, enesehindamisleht jms): õpilane-õpilane; õpilane-õpetaja; õpetaja-õpetaja; õpetaja-lapsevanem; õpetaja-õpilane-lapsevanem. jaanuar 2010

15 Küsimused Kuidas ma toime tulen?
Mis vajab veel harjutamist, parandamist? Mida pean lihtsalt ära õppima? Kas olen kaaslaste suhtes sõbralik? Millised on minu koostööoskused? Millised on minu suhtlemisoskused/sotsiaalsed oskused? Kuidas hoian töörahu ja suudan keskenduda? Milline on minu õpimotivatsioon-õpihuvi? Milliseid väärtuseid pean tähtsaks? Mis mind segab/häirib? Millised on minu tegevused vahetunnis, et oleks turvaline jne jaanuar 2010

16 Hindamine põhikoolis veerandihinne -> poolaastahinne
Kool võib kasutada ka veerandihindeid või trimestrihindeid I ja II kooliastmes võimalusena sõnalised kirjeldavad hinnangud, millel puudub numbriline ekvivalent Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sh hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. jaanuar 2010

17 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
§ 29. Õpilase hindamine (2) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». (3) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse. jaanuar 2010 17

18 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
§ 29. Õpilase hindamine (4) Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras. jaanuar 2010 18

19 PRÕK (2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. jaanuar 2010 19

20 PRÕK (3) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras. (GRÕK – pole seda nõuet) (4) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule … jaanuar 2010 20

21 PRÕK … Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekavas. (5) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras. (GRÕK - gümnaasiumi kodukorras) jaanuar 2010 21

22 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. … jaanuar 2010 22

23 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(1) … Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. jaanuar 2010 23

24 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. jaanuar 2010 24

25 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(3) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni. jaanuar 2010 25

26 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(4) Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. jaanuar 2010 26

27 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(5) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtus-hinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). … jaanuar 2010 27

28 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(5) … Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine. jaanuar 2010 28

29 PRÕK § 20. Kujundav hindamine
(6) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks. jaanuar 2010 29

30 Kujundava hindamise komponendid
Tagasiside Õpilase enesehindamine Tunnusjooned hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa; õpilased on teadlikud õppe eesmärkidest (osalevad eesmärkide püstitamisel); aitab õpilastel selgusele jõuda, milliste standarditeni nad püüdlevad; hõlmab õpilase enesehindamise; hõlmab tagasisidet, mis juhib õpilasi järgmiste sammudeni; põhineb veendumusel, et iga õpilane suudab areneda; õpilased ja õpetajad analüüsivad hindamisinfot. jaanuar 2010

31 Hindamismääratluste aspektid
Üldised põhimõtted Kujundav hindamine Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus Hindamine puudutab laial skaalal õpilase arengut, tema teadmisi, oskusi, vilumusi, aga ka hoiakuid, väärtushinnanguid, käitumist. Seejuures on vaatluse all nii ainealased õpitulemused, kui ka eesmärgid, mis puudutavad üldpädevusi ja läbivaid teemasid. Puudutab kõiki üldiste põhimõtete juures loetletud aspekte. Puudutab ainealaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi. Ei puudutata ainealaseid hoiakuid, väärtushinnanguid, käitumist, kuigi viimased võivad olla ainealaste õpitulemuste seas. Ei puudutata üldpädevusi ning läbivaid teemasid. jaanuar 2010

32 Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Tulenevalt probleemist, et õpilased tunnetavad liig väikest tähelepanu toetamisele, on kujundava hindamise juures rõhutatud just tagasiside andmist, innustamist ja suunamist, ka edasiste sammude planeerimist. Hinnete kasutamine otsusteks nõuab eraldi spetsiaalset peatumist kokkuvõtva hindamise ühel aspektil – hinne ning selle teke ja kasutamine. jaanuar 2010

33 Õpilase arengut on võimalik ja vajalik võrrelda nii tema varasemate saavutustega kui ka tema õppele püstitatud eesmärkidega. RÕK kujundava hindamise määratlus rõhutab tagaplaanile kippuma jäävat võrdlemist varasemate saavutustega. Kokkuvõtvate hinnete aluses olev hindamine kitsendab hindamist moel, et võrdlemine toimub õpilase õppele püstitatud eesmärkidega. jaanuar 2010

34 Hindamisel on erinevaid viise ja vorme.
Kujundava hindamise sätted nimetavad mõnesid viise ja vorme, mis on kippunud jääma tahaplaanile või on veel seni vähe kasutatud: enesehindamine hindamine kaaslastega koos õpimapp Samas ei sea õppekava piiranguid hindamise täpse korralduse osas: võimalik on kasutada nii protsessihindamist kui tulemushindamist, hinnata nii suulist vastust kui kirjalikku, omistada erinevatele hinnetele erinevad kaalud jne. Oluline on aga, et õpilane oleks teadlik, kuidas hindamine toimub. jaanuar 2010

35 PRÕK § 22. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine (7) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. … jaanuar 2010 35

36 PRÕK § 22. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
… Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama. jaanuar 2010 36

37 PRÕK § 22. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
(8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. jaanuar 2010 37

38 PRÕK § 23. Põhikooli lõpetamine
(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad» ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele: 1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; 2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne. jaanuar 2010 38

39 PRÕK § 23. Põhikooli lõpetamine
(4) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes: 1) on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning 2) on sooritanud aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded, või milles ta ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, tööõpetuses, käsitöös ega kodunduses. jaanuar 2010 39

40 PRÕK 9. jagu Kooli õppekava
§ 24. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Riikliku õppekava alusel koostab põhikool kooli õppekava. Kooli õppekava on põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. (2) Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. (3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab põhikooli direktor. Kooli õppekava kinnitab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. jaanuar 2010 40

41 PRÕK § 24. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus
(4) Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. (5) Kooli õppekava üldosas esitatakse: 1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted; 2) tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti; 3) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused; 4) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted; … jaanuar 2010 41

42 PRÕK § 24. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus
… 5) õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus; 6) hindamise korraldus; 7) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 8) õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted; 9) karjääriteenuste korraldus; 10) õpetaja töökava koostamise põhimõtted; 11) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. (6) Ainekavad esitatakse klassiti. jaanuar 2010 42

43 GRÕK § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
(1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Kool võib viie palli süsteemi asemel kasutada teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. … jaanuar 2010 43

44 GRÕK § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
(1)... Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta koondhinded ning käimasoleva õppeveerandi või kursuse jooksul saadud hinded viie palli süsteemi. Kool võib valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid «arvestatud» ja «mittearvestatud», neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi. jaanuar 2010 44

45 GRÕK § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
(2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. (3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 1) kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad; 2) kelle valikkursuste hinded või hinnangud vastavad gümnaasiumi kehtestatud nõuetele; … jaanuar 2010 45

46 GRÕK § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
… 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele (emakeelena või eesti keel teise keelena), matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Riigieksami mitterahuldava tulemuse korral sooritatakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel eksam, mille vähemalt rahuldav hinne annab õiguse gümnaasium lõpetada; … jaanuar 2010 46

47 GRÕK § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
… 4) kes on sooritanud kooli küpsuseksami. Küpsuseksami põhiosa moodustab kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenev ainevaldkond või ainevaldkonnad. Lisaks sellele peavad küpsuseksamid hõlmama teadmisi ja oskusi sotsiaalainete ja loodusainete ainevaldkonnast; 5) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul lõpueksamiga võrdväärse uurimustöö või praktilise töö. jaanuar 2010 47

48 GRÕK § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine
(4) Gümnaasiumi lõpetanuks loetakse ekstern, kes: 1) on sooritanud lõikes 3 nimetatud eksamid ning 2) on sooritanud aineeksamid nendes kursustes, milles tal puuduvad kursuste hinded või milles ta ei ole tõendanud teadmisi ja oskusi varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses. jaanuar 2010 48