Põlvamaa Noorsootöö arengustrateegia

Teema esitlus: "Põlvamaa Noorsootöö arengustrateegia"— Esitluse väljavõte:

1 Põlvamaa Noorsootöö arengustrateegia 2013-2017
Karin Viljus

2 Koostamise sisendid Kohalike omavalitsuste kehtivad arengukavad;
Põlvamaa noorteuuringu 2013 tulemuste analüüsi raport; Kokkuvõtted ajavahemikus jaanuar kuni veebruar Põlvamaa kõigis kohalikes omavalitsustes toimunud noorsootöö ümarlaudadest.

3 Koostamisel on lähtutud
Noorsootöö strateegia 2006 – 2013 ja selle rakenduskava; Noortevaldkonna arengukava 2014 – 2020; Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik – 2018; Noorsootöö seadus.

4 Põlvamaa noorte arv seisuga 01.01.2013

5 Põlvamaa noorte arvu muutus 2013 – 2017 lõikes

6 Visioon 2017 Põlva maakonna noortel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Missioon Põlvamaa noorsootöö missioon on pakkuda noortele erinevaid võimalusi, tuge ja positiivset eeskuju mitmekülgseks arenguks.

7 PROBLEEM EESMÄRK TEGEVUS Maakonnas on nõrk tervise– ja ohutusalane ennetuskoostöö. Erinevate institutsioonide ohutuslade spetsialistid teevad omavahel koostööd ühiselt kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks. Iga aastaselt kohtumised koostöökoguga, kuhu on kaasatud ka noorsootöötajad (s.h huvijuhid). Noorte õigusrikkumiste ennetamisele suunatud programmide ja projektide arendamine ja rakendamine Põlvamaal. Projektlaagrite, s.h. spordilaagrite info ei ole ühest kohast kättesaadav. Koondada projektlaagrite, s.h. spordilaagrite info ühte kohta. Maakonna noorteinfo spetsialist koondab koostöös projektlaagrite, s.h. spordilaagrite info ning avalikustab selle maakonna noorteportaalis ( Huviharidus ja –tegevus piirkonniti raskesti kättesaadav, sõltub juhendajate olemasolust ja motiveeritusest ning transpordist. Ülemaakondlikult tegutsevad noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt huviringid. Algatada ja koorineerida ülemaakondlike huviringe noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Kaitseliidu Põlva maleva kodutütarde ja noorkotkaste tegevuse jätkumine. Puudub võimalus ametlikult maakonna tasandil huvihariduse ja –tegevuse juhendajate tunnustamiseks. Luua võimalused maakonna tasandil huvihariduse ja – tegevuse juhendajate tunnustamiseks. Luua Põlvamaa Noorteportaali autahvli alakategooria noorsootöö valdkonnas tegutsevate huvihariduse ja –tegevuse juhendajate tunnustamiseks ning töötada välja statuut, mille alusel on võimalik iga aastaselt huvihariduse ja –tegevuse juhendajaid maakondliku noortekonverentsi raames tunnustada. Lisaks spordile vähe poistele suunatud tegevusi (s.h. meessoost eestvedajate vähesus). Suurendada ja mitmekesistada poistele suunatud huvitegevuse võimalusi ning suurendada meessoost juhendajate osakaalu. Viia läbi uuring, missuguse huvitegevusega poisid sooviksid tegeleda ning leida eestvedajad (eelistatud meessoost) ja algatada ülemaakondlik projekt.

8 Puudub info 18 – 26 aastaste noorte ja nende tegevuste kohta.
Selgitada välja, kui palju elab alaliselt maakonnas noori vanuses 18 kuni 26 eluaastat ning millega nad tegelevad ja/või tegeleda soovivad. Viia läbi uuring, mis on suunatud noortele vanuses 18 kuni 26 eluaastat. Selleks teha koostööd uuringufirmaga ja kohalike omavalitsuste spetsialistidega. Puudub info noorte kohta, kes ei õpi ega tööta. Info kogumine NEET noorte kohta. Viia läbi uuring ja selleks teha koostööd kohalike omavalitsuste spetsialistidega. Noortel vähene infokirja oskus ja oskamatus eristada olulist ebaolulisest. Infokirja oskuse arendamine. Koolitused, seminarid ja muud toetavad tegevused. Noorte vähene kaasatus noorteinfo töö erinevates etappides. Suurendada noorte osalust noorteinfo töös. Projekti „Meediasüst“ läbiviimine maakonnas aastatel jaanuar 2014 kuni juuni 2015. Tööandjad ei mõista sageli noorsootöötajate osalemise olulisust maakondlikel ühistel noorsootöötajate teabepäevadel, mis on oluline noorteinfo saamise koht ning oluline ka koostöö suurendamisel ja maakonna noorsootöö ühtlasema arengu tagamisel. Tõsta tööandjate teadlikkust infopäevade olulisusest. Igal aastal kõigis maakonna kohalikes omavalitsustes noorsootöö valdkonna ümarlaudade korraldamine ja läbiviimine. Noorsootöötajate asendajad noortekeskustes puuduvad, mis takistab töötajatel osalemist olulistel maakondlikel noorsootöö valdkonna seminaridel, infopäevadel, täiendkoolitustel ja koostöökohtumistel. Tõsta tööandjate teadlikkust enesetäiendamise olulisusest. Noortega tegelevate spetsialistide juhuslik enesetäiendamine ning vähene teadlikkus ühiskonnas laiemalt asetleidvatest muutustest, mis mõjutavad noorte arenguvajadusi ja edaspidiseid valikusuundi. Toimub noortega tegelevate spetsialistide järjepidev enesetäiendamine, et toetada ja aidata kaasa noore mitmekülgsele arengule. Noortega tegelevate spetsialistide enesetäiendamiseks koolituste, õppereiside, seminaride, infopäevade, koostöökohtumiste korraldamine ning info vahendamine.

9 Mentorlus uutele noorsootöötajatele puudub.
Luua maakonna noorsootöö valdkonna mentorite võrgustik. Määrata maakonna noorsootöö valdkonna mentorid ja korraldada ning viia neile läbi vastavasisuline koolitus. Noorsootöös osaleb vähe vabatahtlike. Suurendada vabatahtlike osalust noorsootöös. Vabatahtlike leidmine ja kaasamine noorsootöösse. Vabatahtlikkuse teemalise maakonnaülese projekti algatamine. Alaealistel on vähe võimalusi töötamiseks. Noortele esmase töökogemuse võimaldamine. Maakondliku projekti „Põlvamaa Õpilasmalev“ jätkuv korraldamine MTÜ Noorte Elu eestvedamisel ning info edastamine Põlvamaa Õpilasmaleva võrgulehel. Noorte teadmised töövõimalused kohta maakonnas on kesised. Teadlikkuse tõstmine töövõimalustest maakonnas. Maakonnasiseselt töövarjuks olemine, ettevõtete külastused, infopäevad. Noorte väljaränne maakonnast. Tutvustada/meelde tuletada noortele maaelu võlusid, mis hakkavad linnastumise ajastu varju jääma. Projekti „Maanoortepäev“ algatamine ja elluviimine. Luuakse maakondlik ettevõtjate fond noorsootöö valdkonna arendamiseks ja toetamiseks. Noortel puudub informatsioon osaluse ja kohaliku elu arendamise erinevate võimaluste kohta. Suurendada noorte teadlikkust kohaliku elu arendamise erinevate võimaluste kohta. Informeerida noori ja julgustada nende omaalgatust. Maakondliku noortekonverentsi ja osaluskohviku korraldamine igal aastal novembrikuus. Omavalitsusjuhtide vähene informeeritus ja kaasatus noortega koostöö tegemisel. Omavalitsusjuhid on informeeritud ja teevad noortega koostööd. Informeerida ja motiveerida omavalituste juhte noortega koostööd tegema, tuua näideteks häid praktikaid.

10 Noortel puudub informatsioon noortevolikogude olemuse kohta.
Noored on teadlikud noortevolikogude olemusest. Erinevate koolituste, seminaride ja infopäevade läbiviimine Põlvamaa Noortekogu ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt. Maakonna noorte esindusorganisatsioonide liikmetele (maakondlik noortekogu, noortevolikogud, õpilasesinduse liikmed) ümarlaua korraldamine üks kord kvartalis. Põlvamaa Noortekogu nõrk positsiooni noorte arvamuse esindaja ja häälekandjana maakonnas. Põlvamaa Noortekogu positsiooni tugevdamine maakonna noorte arvamuse esindaja ja häälekandjana. Igast Põlvamaa kohalikust omavalitsusest vähemalt ühe noore kaasamine Põlvamaa Noortekogusse, kes esindab oma koduvalla noorte arvamust erinevates noori ja maakonna arengut puudutavate teemade aruteludes. Vanemaid osaleb noorsootöös vähe. Suurendada vanemate osalust noorsootöös ja tõsta nende teadlikkust noorsootöö olemusest. Ülemaakonnalise perenädala korraldamine noorsootöö asutustes. Noortekeskused ja teised noorsootöö asutused tutvustavad erinevate tegevuste kaudu oma tegemisi noortele, lastevanematele, kohalikule omavalitsusele. Noorsootöö ja üldhariduse vähene integreeritus. Koostöö suurendamine noorsootöö ja üldharidusasutuste vahel ning info liikumise parendamine. Maakonnaülesed ühistegevused noorsootöös ja üldhariduses tegelevatele inimestele. Vähene valdkondadeülene koostöö. Toimub sihikindel võrgustiku– ja koostöö institutsioonide vahel, kes on seotud noore inimese arengu ja kasvatustööga (pedagoogid, kooli ja noortekeskuse noorsootöötajad, lastevanemad, noorsoopolitseinikud, kohalik konstaabel, lastekaitse töötaja, nõustamiskeskuse töötajad, huviklubide juhid jne). Ühised infopäevad, seminarid, koolitused, ühisprojektide algatused. Vähene rahvusvaheline noorsootöö alane koostöö. Rahvusvahelise noorsootöö alase koostöö toetamine. Erinevate rahvusvaheliste noorsootöö alaste võimaluse tutvustamine ja info vahendamine. Rahvusvahelist noorsootööd tutvustavate koolituste ja infoseminaride korraldamine ning rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse programmide tutvustamine.

11 TÄNAN!