Ühiseesvoolu keskkonnasõbralik hooldus Jänijõel Sirje Käbin Põllumajandusamet 13.05.2019 Ühiseesvool on kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks rajatud kraav või looduslik vooluveekogu, mille veeseisust sõltub mitme maaomaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Maaparandussüsteemid - nii maa-alused dreenid kui ka kraavid - on isevoolsed. Sellepärast peab vee vaba voolamise tagamiseks ühiseesvoolu hooldama. Jänijõe hooldustööde tegemisel arvestasime Eestimaa Looduse Fondi soovitusi

Jänijõe ajalugu Maa-ameti ajalooliste kaartide järgi oli kraavkuivendus Jänijõe kaldal juba 1948 aastal 1948 aastal oli Jänijõel looduslik säng ja maaparandus juba olemas. 1983 aasta kaardil on Jänijõgi sirgeks kaevatud ja tänase kujuga jõgi

Jänijõe Tänapäevaks on kraavkuivendus asendatud drenaažkuivendusega, sest nii on maakasutus efektiivsem. Kuivendussüsteem on vajalik maaviljelusväärtuse suurendamiseks ja vegetatsiooniperioodi pikendamiseks Jänijõe riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu pikkus on 3,32 km Lääne-Virumaa ja Järvamaal 2,83 km. Jänijõgi Lääne-Virumaal on ühiseevooluks neljale Raudla maaparandusehitisele.

Põllumajandusamet on Eestimaa Looduse Fondi projekti partner PMA asjatundjad selgitavad maaparandussüsteemi töö põhimõtteid ja nõudeid PMA asjatundjad selgitavad maaparandussüsteemi töö põhimõtteid ja nõudeid

Eestimaa Looduse Fondi ja Põllumajandusameti koostöö Veebruaris 2017 ELF-i partnerlus ettepanek PMA-le eesvoolude hoiutööde juures Jänijõel Jaanuaris 2018 esitab PMA Jänijõe hooldustööde plaani riigihanke ettepaneku nimekirja 24. jaanuaril 2018 toimub esimene kohtumine Jänijõel plaanide ja võimaluste arutamiseks Veebruar 2018 ELF esitab ettepanekud põllumajanduslike kuivendussüsteemide eesvoolude hooldus ja uuendustöödeks August 2018 sõlmib PMA hankelepingu tööde teostajaga

Jänijõe hooldustööde loetelu Võsa ja peenmetsa likvideerimine jõe mõlemalt kaldalt (va metsaga piirneval alal), säilitades suuremad kased, lepad ja okaspuud, mis ei sega hooldustöid. Koprapaisude ja voolutakistuste eemaldamine Valikuline sette eemaldamine (mitte süvendamine) Truupide korrastamine (2 tk), drenaažisuudmete hooldamine, taastamine ja tähistamine (24 tk) Settebasseinide rajamine (2 tk) Need tööd on maaparandussüsteemide ühiseesvoolu nõuetekohaseks toimimiseks lubatud ja vajalikud tegevused.

Jänijõgi enne hooldustööde tegemist Jänijõest rääkida on raske, jõge peab nägema. Paju okstelt on näha kui kõrgel on kevadine suurvesi olnud. Jõel on isepuhastusvõime ja siin on voolusäng vaba. Aga jõkke satuvad ka sellised puud ja risu, mida vesi ära kanda ei jõua. Nii tekivad voolutakistused. Voolutakistuste taha koguneb sete.

Kallaste erosioon Kallaste erosioon tekib kõrgest veetasemest ja koprate tegevusest. Tagajärjeks on jõe põhja sette kogunemine ja liikuma panemine. Kalda erosioon oleneb pinnasest. Sete on muda, heljum, veega edasikanduvad taimejäänused ja liiv.

Koprapaisud Jänijõel Ühiseesvoolu seisukorda mõjutavad koprapaisud. Maaomanik on neid korduvalt lammutanud, kuid töökad loomad ehitavad need uuesti samasse kohta või leiavad jõel teise parema koha.

Suudmed ummistuvad Kui veetase on kõrge ja suudmed on uputatud olekus või on mattunud kaldamudasse, jääb drenaažisüsteemis vesi seisma ja sette ladestub. Tagajärjeks on drenaaži ummistumine. Pildil on näha drenaaži suudmetoru seest poolt. Eespool on näha oranž muda juurte, sambla ja veega välja kantud rauaühendiga, mida nimetatakse ookriks,. Tagapool, suudmetoru sees, on näha ummistust terve toru läbimõõdu ulatuses. Ummistus võib tekkida mudast, juurtes, torude nihkumisest dreeni uhutud pinnasest või näriliste ehitatud pesadest. Sellised suudmed vajavad hooldamist. Seda tehakse käsitsi või vastava pesuriga.

Truubid vajavad hooldust … sest need on omamoodi voolutakistused, mille ette koguneb ujuv risu ja setted. Pool toru läbimõõdust on setet täis. Truubi otsaku tagant on kattematerjal ära uhutud.

Ohtlik truup Vesi võib aja jooksul jagu saada ka suurtest rajatistest. See ohtlik truup valla teel ei olnud hooldustööde kavas

ELF-i soovitused Jõgi on jagatud iseloomulikeks lõikudeks. Lõiguti on antud soovitused kuidas ja mida võiks teha. Näiteks ülemjooksul (sinine) - enne koprapaisude likvideerimist eemaldada setted

ELF-i soovitused Jänijõe hooldustöödeks Valikraie säilitades noori terveid puid, võsa likvideerida Jätta või rajada nõlvale puhverriba Sette eemaldamisel järgida tekkinud looklevat sängi Sette alla kandumise vähendamiseks rajada settebassein või lodu 1 puud stabiliseerivad juurtega nõlva ja püüavad kinni toitaineid 2 olemasolev noor lepik säilitada 3 looked aitavad ühtlustada vee voolukiirust, sirgel lõigul kujundada kahe tasandiline kallas 4 ka liiv on sete

Hooldustööd tehti oktoobris Truubi lahti võtmine suurfarmi juures

Valikraie ja sette eemaldamine tehtud Valikraie. Vasak kallas jäi puutumata (jõe varjuks).

Kahe tasandiline kallas Koht kus oli suur koprapais ja nõlvad on libisenud. Küsimus on, kas see jääb püsima

Settebassein Rajati kaks settebasseini. Olemasolev settebassein Järvamaa piiril puhastati. Settebasseinid õigustavad end ainult siis kui neid õigel ajal hooldatakse

Hooldatud suudmed Suudmete taastamisse suhtus ehitaja loominguliselt. Jõgi on kaldast eemaldunud

Looklevas sängis hooldatud suue Jõgi on suudme juurde tulnud

Tulemused - järeldused Puhverriba noortest leppadest Siin peaks olema kaladel hea kudeda

Looklev säng Hoolduse tulemusel on Jänijõgi lookleva sängi ja puhta selge veega riigi poolt korrashoitav maaparandussüsteemide ühiseesvool

Hooldatud suue Ummistust enam ei ole.

Settebasseini rajamine on õigustatud Kuue kuuga on settebasseinis SB-2 liiv ja settepadjand

Kahetasandiline kallas ja roostik säilitati Hooldus keerulisem

Ohtlik truup on uuendatud Valla tee truubist saab nüüd ohutult üle sõita ja kalad pääsevad ülesvoolu

Projekti eesmärk seoses Jänijõe hooldustöödega Eesmärgiks oli töötada välja eesvoolude korrastamise lahendus nii, et vähendatakse, välditakse või minimeeritakse toitainete koormust jõkke Setete kõrvaldamisel võetakse arvesse, et tööde käigus tuleb minimeerida setete kandumist allavoolu Toitained ei jõua Jänijõkke mitteainult maaparanduse tõttu Sette eemaldamisel arvestatakse alla kandumise ohuga

Kas Jänijõel teostatu võiks olla edaspidi tavapärane praktika? Arutame: Aeg ja pädevus Eelarve nappus Maaomanike nõusolek Hilisem hoolduse kohustus Arutelu koht. Projekti kogemuse kasutamine tavapärases praktikas on seotud mitmete probleemidega: Aja ja pädevuse puudus – novembriks eesvoolu hooldustööde mahud hinnatud, jaanuari lõpuks hankeplaan esitatud. Teavitamiskohustus, kooskõlastused. Iga eesvoolu keskkonna meetmed tuleb asjatundlikult ja vastavalt olukorrale lahendada Eelarve nappus – keskkonnarajatised muudavad hooldustööd kallimaks ja raha on vähe Keskkonnarajatiste planeerimisel peab saama kooskõlastused maaomanikelt (20 ha tehismärgala ei ole maaharijale vastuvõetav) Settebasseine peab õigel ajal puhastama. Kes seda peab tegema ja kuhu sete ladustada?

Mida teha tulevikus teisiti? Suur settebassein suubuval kraavil. Maaparandusseaduse järgi peab maaomanik hooldama maaparandusrajatisi, mis asuvad tema maal

Ajutine lahendus Ehitaja tõstis kivipaisuga veetaset settebasseinis. See ei ole lahendus. Paisutus hakkab mõjutama ülesvoolu asuvaid suudmeid. Settebasseine tuleb puhastada, sest muidu ei ole neist kasu.

Aitäh! sirje,kabin@pma.agri.ee