Projektijuhtimise tugitegevused

Slides:



Advertisements
Seotud esitlused
MSE Soojusmajandus ENERGIA TARBIMINE 2 osa.
Advertisements

Eesti maaelu arengukava vahehindamine
Rahvatervise süsteemi kaasajastamine
Tere tulemast kogemuskohtumisele!
Hariduse väljakutsed, üldhariduskoolide võrk ja koolivõrgu programm
Korvpalluri füüsiline ettevalmistus
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Esitluse väljavõte:

Projektijuhtimise tugitegevused Projektijuhtimine Teema 9 Projektijuhtimise tugitegevused Peeter Normak

Alateemad Projektiportfelli haldamine. Projektijuhtide sertifitseerimine. Projektijuhtimise standardid ja spetsifikatsioonid. Hanked. Tarkvaraprojektide juhtimine versus takvaratehnoloogia. Projektijuhtimise valdkonna juhtinstitutsioonid. Tasuvushinnangud. Täiendavad infoallikad.

Projektide portfelli/portfoolio haldamine Projektiportfell: momendil täidetavate või kavandatavate projektide kimp. Projektiportfelli haldamine (Project Portfolio Management – PPM): projektiportfelli projektide koostoime analüüs ja nende optimaalse struktuuri tagamine. Optimaalsuse kriteeriumid tulenevad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest (kasum, konkurentsieelise saavutamine, efektiivsus, …). Eesmärk: täita õigeid projekte. Näitajad: kogukulud ressurssitarvidus Investeeringute ajagraafik tulude/kasumi/eeliste suurus ja struktuur seosed projektiportfellis olevate projektide vahel … .

Projektide portfoolio võtmeküsimused PPM vajalikkuse tunnused: Projektid on olulises ressursipuuduses Projektijuhtide ja võtmeisikute ülekoormus Projektide kaootilisus, strateegiliste eesmärkidega mitteseotus. PPM rakendamisel pidevalt küsitavad küsimused: Kas investeerime õigetesse asjadesse? Kas ressursikasutus on optimeeritud? Kui hästi me täidame oma ülesandeid? Kas meil on võime õigeid muudatusi õigeaegselt juurutada? Kas me saavutame oma soovitud eesmärgid?

PPM rakendamine PPM põhietapid: PPM rakendamise vajalikkuse määatlemine. Täidetavate projektide inventuur: fikseeritakse olulisemad näitajad ja hinnangud. Projektid prioritiseeritakse, lähtudes institutsiooni prioriteetidest ja eesmärkidest. Projektid reorganiseeritakse: mõnele antakse ressurssi juurde, mõnelt võetakse ära, mõni katkestatakse, mõni lõpetatakse, mõned uued projektid algatatakse.

Projektijuhtide sertifitseerimine Kahte tüüpi: üldiste projektijuhtide ning valdkondlike projektide juhtide sertifitseerimine. Levinuim üldiste PJ sertifitseerimissüsteem: Project Management Institute antav PMP (Project Management Professional) sertifikaat http://www.pmi.org/careerdevelopment/pages/certification-and-the-job-market.aspx PMP: Nõutav eelnev kogemus (bak: 3a, 4500 tundi, 35 PJ koolitust) PMBOK struktuuri järgiv 200 küsimusega test, 4 tundi. IT projektide juhtide sertifitseerimise näide: CompTIA Project+TM: Soovituslikult 12 kuud projektijuhtimise kogemust. 100 küsimust, 90 minutit, Esindajad Eestis: IT Koolitus, BCS Koolitus. EUCIP Harmonise projekt: 2006. aastal Euroopas IT-alal 62 sertifitseerivat institutsiooni ja 637 erinevat IT-sertifikaati.

Standardid ja spetsifikatsioonid Siin: spetsifikatsioon kui nõuete kogum, mis ei ole kehtestatud standardina. Erinevad klassifitseerimise alused, aluseks geograafiline või valdkondlik ulatus. Geograafiline: rahvusvaheline (ISO – International Organization for Standardization), Euroopa (CEN – European Committee for Standardization), riiklik (Eestis EVS – Eesti Standardikeskus, www.evs.ee). Valdkondlik: universaalne (kvaliteet ISO 9001), ühele valdkonnale suunatud (tarkvara kvaliteet ISO/IEC 9126, IEC – International Electrotechnical Commission). Projektijuhtimise alal: ISO 21500:2012 (Guidance on project management), ISO 10006:2003 (projektide kvaliteedihaldus). Väljatöötamisel: : ISO 21502 (Project and Programme Portfolio Management) Spetsifikatsioonide näiteid: SCORM (Sharable Content Object Reference Model), IMS QTI (Question and Test Interoperability).

Tarkvaratehnoloogia-alased standadid ISO/IEC JTC 1 – Joint Technical Committee 1 (koos International Electrotechnical Commission’iga). 39 alakomiteed. Vabalt saadavad: http://standards.iso.org/ittf/PubliclyAvailableStandards/index.html Standardite näiteid (tasulised): ISO/IEC/IEEE 12207:2008 “Software Life Cycle Process” ISO/IEC 25010:2011 “… System and software quality models” ISO/IEC 25051:2006 “… Requirements for quality of Commercial Off-The- Shelf (COTS) software product and instructions for testing”. ISO/IEC 27032:2012 “Information technology – Security techniques – Guidelines for cybersecurity”. ISO/IEC 27002:2013 “Information technology – Security techniques – Code of practice for information security controls”.

Sisseostmine&riigihanked Üldine printsiip: sisse osta ühekordne ja spetsiifilist kompetentsi nõudev tegevus. Projekti sisseostmine. Olulised aspektid: Tellija roll. N: tarkvaraprojektide puhul SA CMM (Software Acquisition Capability Maturity Model) ning CMMI-ACQ, Tellijapoolne projektijuht/koordinaator/vastutaja. Projektijuhi sisseostmine: Asutuse struktuuri integreerimine, Projektijärgse tegevuse eelnev kavandamine. N: EV. Riigihangete probleemid: Oluliste firmade osalemise motiveerimine (eelkõige väikesemahuliste hangete korral) Pakkujate omavahelised kokkulepped (eelkõige vähese arvu pakkujate korral). N: HK Pakkumistingimuste kvaliteet. N: 5.k. Hankeprotsessi pikaajalisus. N: koolide arvutiost

Tarkvaraprojektide juhtimine versus tarkvaratehnoloogia TV-projektide juhtimine on projektijuhtimise alavaldkond. Mitmed TV-projektide juhtimise protsessid ei erine oluliselt üldistest projektijuhtimise protsessidest (CMMI 4-st 3 protsessipiirkonnast). TV-projektide juhtimise võtmeküsimus: arendusmetoodika valik ja rakendamine. TV-tehnoloogia võtmeküsimus: süsteemse käsitluse rakendamine tarkvara kavandamisel, arendamisel ja juurutamisel. TV-tehnoloogia juhtimist (SE management) käsitletakse TV-tehnoloogia alavaldkonnana. Kursuse “Projektijuhtimine tarkvataarenduses” käsitlus: Üldine proj.juhtimine + näiteid TV-projektidest + TV-projektide spetsiifika.

Valdkonna juhtinstitutsioonid Project Management Institute: Dokumendid: PMBOK, OPM3, PMP Code of Professional Conduct, Projektijuhtide tugisüsteem: sertifitseerimine, http://marketplace.pmi.org/, … Carnegie Melloni ülikooli Software Engineering Institute (SEI): Küpsusmudelid (CMM)‏ Publikatsioonid: http://resources.sei.cmu.edu/library/ Muu IT-alane koolitus-, teadus- ja arendustegevus (vt www.sei.cmu.edu) Rational (IBM) terviklahendus: RUP, UML, arendusvahendid. Dokumentide näiteid: Rational Unified Process. Best Practices for Software Development Teams A Comparison of RUP and XP (Rational Software White Paper) Applying Requirements Management with Use Cases

Ajalugu – NASA SEL SEL: NASA Goddard Space Flight Center, Marylandi ülikooli ja Computer Sciences Corporation ühisettevõtmine. IEEE Computer Society/Software Engineering Institute poolt antava Watts S. Humphrey Software Process Achievement auhinna esimene saaja. Dokumentide näiteid: Manager’s Handbook for Software Development Recommended Approach to Software Development Software Process Improvement Guidebook Software Measurement Guidebook Sõnastas edukate IT-projektide 9 tunnust ning ebaedukate projektide 8 tunnust: http://www.stevemcconnell.com/sgcrib.htm

Täiendavaid teabeallikaid Teadusajakirjad (TLÜ raamatukogu lugejaile kättesaadavad): Project Management Journal, The International Journal of Project Management), Raamatud (TLÜ raamatukogus): Achieving Project Management Success Using Virtual Teams Agile Project Management: Creating Innovative Products Mastering Software Project Management: Best Practices, Tools and Techniques Syngress IT Security Project Management Handbook Portaalid (näit. http://projectman.webs.com/, www.projectreference.com/), Veebiallikad (näit. http://www.iil.com/downloads/Archibald_Di_Filippo_ComprehensivePLCMo del_FINAL.pdf), Uuringud/analüüsid (näit. http://mastersinprojectmanagement.com/).

Tasuvushinnangud Momendi netoväärtuse (net present value, NPV) analüüs: NPV= Σ((ti-ki)/(1+r)i), ti, ki – i. perioodi tulud ja kulud, r – perioodi diskontomäär Investeeringu tasuvus (return on investment, ROI): Lihtperiood: ROI = (t-k)/k; üldvalem ROI = NPV/T, kus T = Σ ki/(1+r)i Investeeringu taastootlus (payback period): periood, mil investeeringu kulud on tagasi teenitud. Kaalutud hindemudel: H = Σ kici

Ülesanded Miks on kaalutud hindemudelis otstarbekas valida kaalud nii, et nende summa oleks 1? Iseseisvalt: sõnasta projektide kvaliteedistandardi ISO 10006 põhiprintsiibid. Leia vähemalt viis oma magistritöö valdkonda käsitlevat standardit. Iseseisvalt: koosta mingi kaalutud hindemudel. Iseseisvalt: veebiallikate põhjal analüüsi projektijuhtimisse tehtud investeeringute tasuvust. Loetle viis enda jaoks kõige olulisemat NASA SEL kogemust (http://www.cs.umd.edu/~basili/publications/proceedings/P94.pdf)?