Lisaained toidus ja toidukaupade müügi reklaamivõtted Ingrid Valgejärv, Elis Eelma 11.ME klass, Tartu Tamme Gümnaasium 2019
Töötoa on koostanud Elis Eelma ja Ingrid Valgejärv (11 Töötoa on koostanud Elis Eelma ja Ingrid Valgejärv (11.ME klass; juhendaja õp. Urmas Tokko), Tartu Tamme Gümnaasium 2018/2019. Töötuba on koostatud ja läbi viidud Euroopa Liidu ERF toel, Tamme gümnaasiumi „Teeme+“ projekti (https://tammegymnaasium.ee/teemeplus-projekt/) „Õpilastest ekspertrühmad töötubades õpetama“ raames.
Poes kasutatavad kaubandusvõtted Muusika - jõulude aeg jõulumuusika; klassikaline muusika Lõhn - erinevates poe sektorites omapärane lõhn, nt kohviaroom kohvi- ja teeosakonnas Kauba paigutus poes - tooted asetatud nii, et inimene näeks kallimaid tooteid odavamatest ennem Reklaamid
Reklaam Atraktiivse välimusega ja ka tuntud inimesed reklaamides Oma ala spetsialist reklaamib toodet “Piiratud kogus” toodet kutsub inimesi ostma (kartus ilma jääda) Näidise proovimine poodides 2=1 (hind) Toote ostmisel tasuta kingitus Shakira hambapasta reklaam Tele2 reklaam Sensodyne Dr. Rouel Vergara
Piiratud kogus toodet
Disneyland “The Smellitzer” - lõhnastajad, mis annavad Disneylandi erinevates paikades teatud lõhnu Kohvikutes magusad lõhnad Disneylandi Kariibi mere piraatide atraktsioonis soolase mere lõhnad "The Smellitzer"
Lisaained ehk E-ained Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Euroopa Liidus on lisaainetel Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud Euroopa Toiduohutusametis ja on Euroopa Liidus heaks kiidetud. Toidulisandid ei ole lisaained.
Lisaainete jaotus päritolu järgi Looduslikud lisaained (taimse või loomse päritoluga) Loodusidentsed lisaained (leiduvad looduses, kuid on valmistatud sünteetiliselt ning see on analoogne looduses esinevale) Sünteetilised lisaained (saadud keemilise sünteesi teel, millel pole looduses analoogi)
Lisaainete rühmad E 100–E 199 toiduvärvid (k.a. asovärvid) E 200–E 299 säilitusained ehk konservandid E 300–E 399 antioksüdandid E 400–E 499 stabilisaatorid, emulgaatorid, paksendajad E 500–E 599 happesuse regulaatorid ja paakumisvastased ained E 600–E 699 lõhna-ja maitsetugevdajad E 900–E 999 muud täiendained (vahustajad, pakendusgaasid) E 1000–E 1999 täiendavad kemikaalid
Asovärvid Need on saadud keemilise sünteesi teel ning neil pole looduses analoogi Sünteetilised lisaained Mõnedel inimestel võivad asotoiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud aso-toiduvärve Eestis on lubatud ainult 12 asovärvi Nt: E 102 Tartrasiin, E 110 Päikeseloojangukollane, E 122 Asorubiin
Tuntumad lisaained Paljud lisaained on üsna tavalised, looduses meid ümbritsevad või meie poolt ka mujal kasutatavad keemilised ühendid. Süsinikdioksiid E 290 - säilitusgaas, mida kasutatakse karastusjookide ja karboniseeritud vee valmistamisel Sidrunhape E 330 - happesuse regulaator, mida kasutatakse lastetoitude valmistamisel, ka toormahlades, mahlades, saiakestes, lihas ja kalas Äädikhape E 260 - säilitusaine, mida kasutatakse konserveerimisel Glütserool E 422 - niiskusesäilitaja, kasutatakse maiustuste ja jäätise valmistamisel ning ka kosmeetikatoodetes Klorofüll E 140 - toiduvärv, mida kasutatakse maiustustes, juustudes, salatikastmetes
Emulgaatorid Emulgaator on lisaaine, mis aitab kahel eri vedelal ainel paremini omavahel seguneda. Looduslik emulgaator – letsitiin, E 322 (leidub munakollases) Letsitiini kasutatakse nt majoneesi valmistamisel
Paksendajad Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena. Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis.
Lõhna- ja maitsetugevdajad E 600-E 699 Kasutatakse toidule omase maitse ja lõhna tugevdamiseks Glutamiinhape E 620 Glutamaadid E 620-E 625 Glutamaate kasutatakse lihatoodetes, konservides, küpsistes, puljongikuubikutes, pakisuppides jne Suurtes kogustes glutamaate sisaldava toidu söömine võib tekitada naha punetust, peavalu, unisust ja nõrkust, nn “Hiina restorani sündroomi”. Glutamaate kasutatakse aina vähem, sest nad on suhteliselt ohtlikud lisaained
Lisaainete ohtlikkus Tundlikel inimestel võivad lisaained tekitada allergiat Sünteetilised lisaained on veidi ohtlikumad kui looduslikud lisaained Lisaainete ülemäärasel tarbimisel võib tekkida oht tervisele ning osa lisaaineid võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone
Lisaainete ohtlikkus Osad väljaspool EL kasutuses olevad lisaained võivad olla päris ohtlikud Näiteks osad lisaained võivad olla kantserogeensed (vähki tekitavad ained) või teratogeensed (loodet kahjustavad ained), mutageensed (mutatsioone põhjustavad ained) Ka asovärvid, mis on EL lubatud, on nö kantserogeense ohuga (nt: E 102 tartrasiin, E 110 päikeseloojangukollane)
Lisaainete kasulikkus Lisaained lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil, näiteks: Nt: toidu paremaks säilitamiseks vajaliku konsistentsi saavutamiseks toidule atraktiivsema välimuse andmiseks. Terviseriske maandatakse lubatud piirkoguste ja ainete eelneva kontrolliga Euroopa Liidus.
Kastutatud kirjandus (lisaained) Erin, A. (2010). Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus. Tallinn: Meediatera. Maaeluministeerium. (n.d.). Toidu lisaained ja toidulisandid. Külastatud: 12.03.2019 aadressil https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUOHUTUS/Toidu_lisaained.pdf Eesti Toiduainetööstuse Liit. (30.03.2010). Tunne toitu. Külastatud: 12.03.2019 aadressil http://www.tunnetoitu.ee/ Veterinaar- ja Toiduamet. (2018). Lisaained. Külastatud 12.03.2019 aadressil https://vet.agri.ee/?op=body&id=1303 Kuressaare Kolledž. (n.d.). Lisaained. Külastatud: 12.03.2019 aadressil https://toidukeemia.weebly.com/lisaained.html Eesti Tarbijakaitse Liit. (n.d.). Tunne toidu lisaaineid. Külastatud 27.03.2019 aadressil https://tarbijakaitse.ee/wp- content/uploads/2017/03/tunne-toidu-lisaaineid.pdf