Töökoha tervisedendus Eestis Külli Luuk, MA Tervise Arengu Instituut 07.11.2019 Raplamaa 22. tervisedenduse konverents

Töökoha tervisedenduse alusmõisted ...täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mitte ainult haiguste ja puuete puudumine. (WHO 1948) TERVISEMÕJURID ...rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või rahvastiku terviseseisundi. (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020)

TERVISEKÄITUMINE ...on inimese tervist môjutav käitumine, mis ei ole teadlikult suunatud tervise parandamisele, vaid on meie igapäevase käitumise lahutamatu osa ja avaldub meie igapäevastes valikutes (WHO 1974) TERVISEDENDUS ...on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. (WHO) Tervisemõjude „pirukas“

Töökoha tervisedendus tähendab tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomist. Sellesse panustavad aktiivselt nii tööandja kui ka töötajad. Riiklikul tasandil olulised raamdokumendid: Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 Rahvastiku tervise arengukava https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 Strateegia „Eesti 2035“ https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035

Töökoha tervisedenduse põhikomponendid

Tervist edendavate töökohtade võrgustik Eestis Koostöövõrgustik TET (Tervist Edendavad Töökohad) loodi 20 ettevõtte baasil 2005. aastal. Tänaseks päevaks kuulub võrgustikku ca 320 erinevat organisatsiooni (nn liikmed). Rohkem infot võrgustiku ja töökoha tervisedenduse kohta leiad siit: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal

TET võrgustiku liikmed Raplamaal Liitumise aasta Täpsem asukoht   AB "Lietuvos draudimas"Eesti filiaal/PZU kindlustus (Märjamaa esindus) 2018 Märjamaa Elektrilevi OÜ 2006 Rapla G4S AS Mitmes asulas Hoolekandeteenused AS (Rapla üksus) 2009 Ingliste Arendusselts MTÜ 2010 Ingliste Järvakandi Kultuurihall Järvakandi Kehtna Vallavalitsus 2011 Kehtna Lääne Prefektuur Maanteeamet 2014 Maksu- ja Tolliamet 2007 Omniva AS Päästeamet 2013 Rapla Hooldekeskus Rapla Keskraamatukogu Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Rimi Eesti Food AS Saarioinen Eesti OÜ Kalevi küla Selver AS Swedbank AS Tamro Eesti OÜ (Benu apteekide kett) 2016 Terviseamet

Kuhu kaob tööinimese tervis?

Väljakutsed tööandjale - töötaja elustiil I Vähene füüsiline aktiivsus ja selle tagajärjed tervisespordiga ei tegele minimaalseltki 28% meestest, kes seda tervise tõttu teha saaksid (nende osa on võrreldes varasemate aastatega kasvanud) ja 27%  naistest (nende osa on vähenenud). Suundumus süveneb vanuse kasvades. üleaaluliste (KMI > 25) osakaal on meestel 40%, naistel 32%. Rasvunute (KMI > 30) osakaal on meestel 21%, naistel 19%. Suundumus süveneb vanuse kasvades. Kehakaal kasvab hüppeliselt al. vanusrühmast 35 (M) - 44 (N) Allikas: TAI; tervisekäitumise uuring 2018

Töötaja elustiil II Tasakaalustamata toiduvalik liigne magusatarbimine. 2014. a läbi viidud Eesti rahvastiku toitumise uuringu (TU) andmeil söövad parimas tööeas inimesed magusaid toite ja näkse keskmiselt 10 portsjonit päevas soovitusliku maksimaalse 4 portsjoni asemel. 2018. aastal läbi viidud tervisekäitumise uuring (TKU) kinnitab suundumuse kestmist: vähemalt kuuel päeval nädalas sööb komme, šokolaadi ja/võimagusaid küpsetisi ning kooke 14% täiskasvanud elanikkonnast liigne soola tarbimine Soovituslik kogus 1 tl päevas Soola tarvitamist pole kunagi vähendanud 55% (TKU 2018) vähene köögiviljade tarbimine Soovitusi järgib vaid ca 25% meestest ja 33% naistest (TU 2014). Mitte kordagi või vähem kui 300 g päevas köögivilju (värskelt või toidu koostises) söönud tööealisi naisi on 63% ja mehi 75% (TKU 2018).

Töötaja elustiil III Vaimse tervise hoidmine Ületunnid 29% vähemalt 10 töötajaga avaliku ja erasektori organisatsioonidest nendib, et nende organisatsioonis on ületundide tegemine pigem või väga tavaline. TAI 2. töökoha tervisedenduse uuring, raport avaldatakse novembris 2019 Puhkuse edasilükkamine / ära jätmine Suur osa Eesti töötajatest ei võta ametlikku puhkust. Nt 2010 a. jooksul ei puhanud ligi 15% mees- ja 13% naistöötajatest. Statistikaameti ajakasutuse uuring 2010 Ebapiisav ööuni Minimaalne taastumise tase on 6-8 tundi und igal ööl Jürisoo, 2004 Ekraaniaeg Televiisori, arvuti, tahvelarvuti,nutitelefoni jt elektrooniliste seadmete vaatamiseks kulutab >4 tundi 16% tööealistest (TKU 2018) Väsinud ja kurnatud inimene hakkab tegema vigu, satub konfliktidesse ning kahjustab end muudel viisidel. Bakker ,2015

Töökeskkonna arendamine ja tervislike valikute toetamine

Häid näiteid tasakaalustatud toitumise toetamisest

Häid näiteid liikumisharrastuste toetamisest

Häid näiteid suitsetamisest loobumise toetamisega seotud võimalustest: Teavitamine juhtkonna otsus tubakavaba töökeskkonna loomise/hoidmise kohta; suitsetamise piiramise kohta suitsetamist lubavad/keelavad alad töökorra juhiste uuendamine ... Koolitamine tubakaennetuse töörühma liikmed keskastme juhid Loobumise toetamine ja nõustamine: kampaaniad, sündmused, tugirühm, boonused, ...

2. Psühhosotsiaalne töökeskkond Tööandja võimalused ja roll Ole teadlik riskidest ja aita kaasa positiivse õhkkonna kujundamisel Võimalda töötajatel tegeleda tööpausidel ja töövabal ajal liikumisharrastusega Soodusta töötaja elukvaliteedi paranemist (arengu ja karjääri toetamine; pere-elu toetamine, tervislikke valikuid võimaldav/soodustav töökeskkond) Võimalda paindlikkust tööaja korraldamisel Ole töötajale eeskujuks tervisliku elustiili järgimisel

Häid näiteid vaimse tervise toetamise võimalustest

Tunnustamine! Heatahtliku suhtlemise soodustamine Töö ja puhkeaja tasakaal/pauside paindlikkus Sündmuste ja tähtpäevade tähistamine aktiivsel, liikumist võimaldaval ja meeskonnatööd (õlatunnet) arendaval moel Psühholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste treenimine (nt stressiga toimetuleku oskuste õpetamine keerulistes kliendisuhetes).

3. Füüsiline töökeskkond. Töökoha disain/ergonoomia Hinnanguliselt teevad Eestis ca 200 000 töötajat tööd, mis võib põhjustada luu-lihaskonna patoloogia kujunemist. Tõsine probleem on libedusest tingitud kukkumised ja komistamised ning sellega kaasnevad tervisekahjud. (NB! iga kolmas vigastus töökohal)

Häid näiteid töökeskkonna ja töövõtete korraldusest: Põhitõed õigest tööasendist ja –võtetest on selgeks tehtud tööle asumisel, abistav pildimaterjal avalikel stendidel. Ergonoomiliste riskide kaardistamine ametite kaupa; ohutusvahendite - ja abivahenditega varustamine. Tööruumide ja territooriumi kaardistamine ohtude ja võimaluste teadvustamiseks. Regulaarne rotatsioon sundasendiga töökohtadel. Asendi vahetamist soodustav disain ja mööbel kontoris – reguleeritava kõrgusega lauad/tööpinnad, võimalus töötada eraldi, väikeses rühmas, jms Suuremad ja väiksemad kogunemis- ja puhkealad, pauside tegemise võimalus

4. Häid näiteid tervisedenduse alasest koostööst teiste organisatsioonidega Ühiste ürituste korraldamine (nt koolitused, spordiüritused, õppevisiidid , mitmesugused tegevust toetavad koostöövõrgustikud - nii loomine kui arendamine) Teavitustegevus – A) oma organisatsiooni eesmärkide ja tegevuse tutvustamine, ohutusealane teavitustöö jm B) klientide ja töötajate teavitamine ja koolitamine, töötajate tervisenäitajate mõõtmine koostöös optometristide, apteekrite jt tervishoiutöötajatega Praktikabaasiks olemine (tervisedenduse eriala) üliõpilastele, kutseõppe õpilastele Sponsorlus, toetus, heategevus (nt spordi- või lasteürituste toetamine, suurperede toetamine oma toodanguga, kohalike lasteasutuste ja spordirajatiste toetamine), heakorratalgute korraldamine, doonoripäevad jm

WHO 10 soovitust heaoluks töökohal Võta tööle kaasa tervislik toit Vali tervisliku toidu pakkujad Too/loo töökohale kehaliste harjutuste võimalusi Liigu iga päev vähemalt 30 min Saavuta tervislik kehakaal Tea oma olulisi numbreid Ütle tubakale ei Seisa tubakavaba töökeskkonna eest Piira alkoholi tarvitamist Leia ja naudi stressivabasid hetki

Tervist teile! Külli Luuk Tervise Arengu Instituut Hiiu 42, 11619 Tallinn Telefon: 6593968 Faks: 6593901 e-post: kylli.luuk@tai.ee www.tai.ee www.terviseinfo.ee