SISSEJUHATUSEKS © TALLINNA TÄHETORN
Astronoomia kronoloogia 6500 e.m.a. Kesk-Aafrikas ennustati Kuu järgi ilma 5000 e.m.a. Egiptuse Stonehenge Nabda Playa 3000 e.m.a. Stonehenge Suurbritannias (Tähtede tempel) 2000 e.m.a. Babüloonia Veenuse kujud 1450 e.m.a. “Enuma Elish” babüloonlaste müüt 900 e.m.a. Homerose “Ilias ja Odüsseia” (tähtkujud) 700 e.m.a. Babüloonlaste süsteemne kataloog. Sodiaak. 600 e.m.a. Kreeka kosmoloogia Platon ja Aristoteles – Maa sfäärilisus Aristarhos Samosest – Heliotsentriline süsteem 200 e.m.a. Eratostenes – Maa ümbermõõt Apollonios – epitsüklite teooria Hipparhos – tähekataloog, pretsessioon, tähesuurus © TALLINNA TÄHETORN
Astronoomia kronoloogia 100 m.a.j. Ptolemaios Aleksandriast – “Almagest” 1543 m.a.j. N. Kopernik – De Revolutionibus 1576 m.a.j. T. Brahe Hveni Observatoorium 1609 m.a.j. J. Kepleri seadused 1610 m.a.j. G. Galilei – teleskoop 1680 m.a.j. I. Newtoni Principia 1810 m.a.j. Fraunhoferi - Päikese spektrijooned 1835 m.a.j. esimene mõõdetud tähe Vega parallaks 1916 m.a.j. A. Einsteini üldrelatiivsuse alused 1929 m.a.j. E. Hubble kosmoloogiline konstant 1932 m.a.j. K. Jansky – raadioastronoomia algus 1964 m.a.j. Suure Paugu kinnitus – reliktkiirgus 1990 m.a.j. Hubble Space Telescope
ÜRGAEG MIS ON TÄHED? TEADA OLID: KUS NAD ASUVAD? MIS PÕHJUSTAB PÄIKESE LIIKUMIST? KUS ON PÄIKE ÖÖSEL? MILLINE ROLL ON INIMESEL KÕIGES SELLES? KUIDAS SAI KÕIK ALGUSE? TEADA OLID: TÄHED RÄNDTÄHED AASTAAJAD PÄIKE KUU © TALLINNA TÄHETORN
Sademete kogus sessiooniti Nigeerias
Aristarhos Samoselt (310 – 230 e.m.a.) HELIOTSENTRILINE MAAILMAPILT KUU PEEGELDAB VALGUST PÄIKESELT HINDAS KUU JA PÄIKESE KAUGUST
Eratostenes (276 – 195 e.m.a.) Aleksandria koolkonna esindaja Geograaf, astronoom, filosoof Teaduslik Maa ümbermõõdu hindamine Eeldas, et Aleksandria ja Aswan asuvad samal meridiaanil. Kõige pikem päev aastas on suvine pööripäev, kui Päike on kõige kõrgemal. Aswanis varjusid polnud. Samal ajal Aleksandrias olid varjud 7 kraadi. Eratostenes teadis Aleksandria ja Aswani vahemaad, 5000 staadioni. Ta järeldas Maa ümbermõõduks 250000 staadioni (~7 kraadi 5000, järelikult 360 kraadi ~250000 staadioni).
Maa ümbermõõdu hindamine Aleksandria seniit Päike 22 juunil 7° Aswani seniit Aleksandria Aswan 7° Maa ümbermõõdu hindamine
Geotsentriline maailmapilt
Epitsüklite teooria
VALGUS Sokrates ja Platon: silmadest lähtub voog, mis puutub kokku väliskeskkonnaga. Kreeka filosoofid: Valgus koosneb väikestest osakestest, mis levib sirgjooneliselt. Empedokles, Huygens ja 19 sajand: Valgusel on lainelised omadused (difraktsioon). Einstein (1905): Valgus on footonid (massita osakesed, mis kannavad edasi energiat) Nähtamatud elektromagnetlained on raadiolained, mikrolained, röntgenkiirgus. De Broglie: Mateeriat võib käsitleda kui lainet TALLINNA TÄHETORN
Tycho Brahe observatoorium Veni saarel 1598
Galileo Galilei (1564-1642) Kasutas esimesena teleskoopi astronoomias. Esimesed märkmed Kuu kraatrite kohta. Avastas Jupiteri Kuud. Jälgis esimesena päikeseplekke.
Esimene teleskoop Jan Lippershey 1608 aastal Middelburgis, Hollandis tegi esimese pikksilma. 1609 aastal sai Galileo Galilei Paduas, Põhja-Itaalias teada, et Hollandis on leiutatud pikksilm. Ta valmistas ka endale nn “hollandi torni”. Astronoomilisi vaatlusi alustas 7 jaanuaril 1610 aastal. Pikksilma demonstreerimine Püha Markuse tornis Veneetsias tõi Galileile kuulsuse. TALLINNA TÄHETORN
Galilei pikksilmad Esimene Galilei pikksilm: D~4cm, F~50cm, 3x Teine Galilei pikksilm: D~4,5cm, F~125cm, 34x TALLINNA TÄHETORN
Saadi hea kujutis ning oli võimalus kasutada niitristi. Teleskoobiga teostasid enne Galileid astronoomilisi vaatlusi inglane Harriot ja sakslane Simon Mayer, kuid nende vaatlused erilist tähelepanu pole leidnud. Galilei pikksilma teooria esitas Johann Kepler ja tegi ettepaneku asendada okulaari nõguslääts kaksikkumeraga. Selle skeemi järgi ehitas esimese teleskoobi Schneider 1613-1617. Saadi hea kujutis ning oli võimalus kasutada niitristi. 1640 lisas inglane Gasciogne mikromeetriga nihutatava mõõteniidi. TALLINNA TÄHETORN
Yerkesi observatooriumi refraktor objektiivi läbimõõduga 102cm, fookuskaugus 19,4m. 1892-1897 TALLINNA TÄHETORN
Johannes Kepler- (1571-1630) Brahe õpilane ja matemaatik. Kepleri kolm seadust planeetide liikumise kohta. Elliptilistel orbiitidel ümber Päikese.
Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi orbiite, mille ühes fookuses on Päike. Orbiit
Kepleri II seadus planeetide liikumise kohta Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad.
Kepleri III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
Isaac Newton (1643-1727) Gravitatsiooniseadus Leiutas peegelteleskoobi
Newtoni reflektor umbes aastast 1671 39x TALLINNA TÄHETORN
Lord Rossi 182cm reflektor 1845 (4t, 1300x) TALLINNA TÄHETORN
Lasselli 122cm reflektor 1861 TALLINNA TÄHETORN
Albert Einstein 1879-1955
1905 ilmuvad 26 aastase teadlase sulest artiklid ajakirjas Annalen der Physik, millest igaühest üksikult piisanuks füüsika ajalukku minekuks. Need olid: Über einen die Erzeugung und Verwandlung des Lichtes betreffenden heuristishen Gesichtspunkt - Valguse tekkimist ja muutumist puudutavast heuristilisest vaatekohast. Artikkel oli tähtsaks sammuks kvantide teooria loomisel. Tuginedes oma uuele vaatekohale valguse olemusest, õnnestus Einsteinil täielikult seletada fotoelektrilisi nähtusi. Einstein jätkas seda uurimissuunda ka hiljem ja sai selle eest 1921 Nobeli füüsikapreemia.
Die von der molekularkinetischen Theorie der Wärme geforderte Bewegung von in ruhenden Flüssigkeiten suspendierten Teilchen - Browni liikumisest. See töö osutus väga oluliseks molekulaarfüüsikas. Elektrodynamic bewegter Körper - Liikuvate kehade elektrodünaamikast. Selles töös on esitatud erirelatiivsusteooria põhiseisukohad. Einstein näitas siin selgelt, et uus teooria on eelkõige uus ruumi ja aja teooria. Ist die Trägheit eines Körpers von seinem Energieeinhalt abhängig? - Massi ja energia omavahelisest seosest. Esimesed neli aastat pärast erirelatiivsusteooria ilmumist valitses vaikus. 1909 algas äge teaduslik diskussioon.
1919 päikesevarjutuse ajal teostatud mõõtmised kinnitasid üldrelatiivsusteooria ennustust valguskiire kõrvalekaldumise kohta Päikese gravitatsiooniväljas. Einstein oma kuulsuse tipul. Einstein ärgitas varemgi astronoome mõõtma valguskiire kõrvalekaldumist gravitatsiooniväljas. Kiri 1913 aastast ameeriklasele G.E. Hale’ile. Tulemused alles pärast sõja lõppu.
Kosmoseajastu algus Apollo programmi alguseks loetakse 22. novembrit 1963 aastal, kui USA tolleaegne president J. Kennedy lubas veel enne 1970 aastat inimese Kuule saata. Venelaste esimene sputnik 1957. ja Juri Gagarini kosmoselend 1961. Apollo programmi eesmärk saigi saata inimene Kuule ja tuua ta elusalt tagasi Maale.
Apollo 11 Startis 16 juulil 1969. Neli päeva hiljem jõudis Kuule.
HST 1990 2,4m, 12,5t, 569 km, 97sek Oma 10 aastase töö jooksul on "Hubble" teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1 000 000 000 000 baiti) andmeid. "Hubble" teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit.
