Betti Alver Eesti luuletaja

Betti Alver oli Eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. gümnaasium).

Haridus 1924-1927 õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Ta lõpetas Tartus keskkooli ning õppis Ülikooli filosoofiateaduskonnas.

Raamatuid "Tolm ja tuli" “Elupuu” "Tähetund“ "Eluhelbed" "Lendav linn" "Korallid Emajões"

Raamatuid on tõlgitud vene, poola, saksa, inglise, tšehhi, itaalia, soome, ungari jt. keeltesse.

                                                                                                     Elutee Temalt ilmusid A. Puškini poeemide tõlked ja „Jevgeni Onegini” eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.

looming Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.

“Eluhelbed” Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke

Betti Alver suri 1989. aastal.