Gümnaasiumiastmele Helen Sutt Alkohol ja alkoholism Gümnaasiumiastmele Helen Sutt

Alkohol Termin alkohol hõlmab süsivesikute derivaate, mille molekulid sisaldavad üht või mitut hüdroksüülrühma. Etüülalkohol on küllastunud atsükliliste ühealuseliste alkoholide hulka kuuluv kergesti süttiv narkootilise toimega värvuseta vedelik, mis seguneb vee ja enamuse orgaaniliste lahustitega. Organismis imendub etanool kiiresti verre ja pidurdab ajukoore funktsioone. http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Rahvatervisevaldkonnasalkoholitarvitamisesttingitudprobleemid/$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud%20probleemid.doc

Alkohoolsed joogid Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid: õlu, vein, siider, šampanja, mõdu jt.. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid: viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, džinn, tequila, absint, piiritus, puskar jt. Segujoogid: portvein, kokteilid jt. http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol

Alkoholi taluvus Faktorid, mis alandavad kesknärvisüsteemi tundlikkust ja raskendavad joobe kliinilist pilti: Vanus, sugu (Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum) Aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused Maksahaigused Enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Väsimus, magamatus, Ägedad nakkushaigused, Emotsionaalne erutusseisund Kõrge õhutemperatuur. http://www.akliinik.ee/ained.html

Joobe astmed I Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. http://www.akliinik.ee/ained.html

Joobe astmed II Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. http://www.akliinik.ee/ained.html

Joobe astmed III Raske joove Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks http://www.akliinik.ee/ained.html

Krooniline alkoholism Sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsiooni menetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsi e. pohmelussündroomi alkoholi tarvitamisele järgnevatel päevadel.

Kroonilise alkoholismi staadiumid I Esimene staadium Tung alkoholi järele ja kontrolli kadumine tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Töövõime langeb. Kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . (maksafunktsiooni häired, südame – ja vereringe tegevuse korrapäratus, mao ärritusnähud, käte värisemine) http://www.akliinik.ee/ained.html

Kroonilise alkoholismi staadiumid II Teine staadium Selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund Reeglipärane “peaparandus” Tung alkoholi järele juba ilma eelneva alkoholi tarvitamiseta, kaines seisundis. Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi Püsiva iseloomuga psüühilised muutused (ükskõiksus ühiskondliku positsiooni suhtes, huvid kitsenevad) emotsionaalne labiilsus Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused (krooniline gastriit, krooniline maksapõletik jne.) http://www.akliinik.ee/ained.html

Kroonilise alkoholismi staadiumid III Kolmas staadium Kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes Joobe iseloomu muutus (alkoholi tarvitamisel hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus) Pidev tung alkoholi järele Reeglipärane peaparandus Isiksuse degradatsioon Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel http://www.akliinik.ee/ained.html

Võimalused alkoholismi raviks Ravimite abil psüühika tasakaalustamine (Kui meeleolu saab ravimitega parandatud, siis väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest) “Hirmuravi” (Inimesele antakse ravimit, mis organismis alkoholiga kokkusattumisel tekitab reaktsioonina väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord aga koguni eluohtliku seisundi) Opioidretseptorite blokaatori kasutamine ja psühhoteraapia (Joomisharjumus on “kinnitatatud” ajusiseste mõnuainete poolt. Ravim blokeerib ajus mõnuainete kinnitumiskohad ja hoiab ära mõnutunde tekkimine ehk võetakse ära “kinnitaja”. Käitumine, mida ei kinnitata, hakkab tasapisi nõrgenema ning lõpuks kustub) http://www.akliinik.ee/artiklid.html

Kasutatud allikad http://www.akliinik.ee http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Rahvatervisevaldkonnasalkoholitarvitamisesttingitudprobleemid/$file/Rahvatervise%20valdkonnas%20alkoholi%20tarvitamisest%20tingitud%20probleemid.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol