Eesti rahvastikuprognoos aastani 2080 Prognoosi alused – Ethel Maasing Tulemused – Alis Tammur Pressikonverents 20.06.2019

Prognoosi alused Näide: Praegune ilm? Kindlad protsessid *Andmed kogutud 18.06.2019 kell 15.00 Kindlad protsessid Sündimus Suremus Ränne Protsessi suurustel on piirid Rahvastikuprotsessid muutuvad aeglaselt

Rahvaarvu muutus – tegelikkus ja prognoos, 2000–2030

Kuidas määrasime tuleviku trendid? Varasemate aegridade analüüs Euroopa ja maailma jaoks koostatud prognoosid (Eurostat ja ÜRO) Konsulteerimine Eesti juhtivate rahvastikuekspertidega

Summaarne sündimuskordaja, 1970–2080

Oodatav eluiga, 1989–2080

Rändesaldo, 2000–2080

Erinevad stsenaariumid Stsenaariumi nimetus Summaarne sündimuskordaja Oodatav eluiga Välisrändesaldo Stsenaarium 1 Põhistsenaarium Kõrgem Keskmine Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 Madalam Tasakaalus Stsenaarium 4 Taastetase

Tulemused

Vanusjaotuse muutus, 2019, 2045, 2080

Rahvaarvu muutus, 2019–2080

Sündide arvu muutus, 2019–2080

Surmade arvu muutus, 2019–2080

Loomulik iive, 2019–2080

Prognoositud rahvaarvude vanuseline koosseis, %

Laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus, %

Maakondade rahvaarvu muutus, 2019 vs 2045

Kokkuvõte Üldjoontes jätkuvad paljukõneldud trend: Eesti rahvaarv väheneb ja elanikkond vananeb. Positiivne on see, et võrreldes varasemate prognoosidega on need protsessid aeglustunud. Rahvaarvu mõjutab kõige enam sündimus. Sündimuse mõju on aeglane, kuid see toetab rahvastiku loomulikku taastumist ja tagab seetõttu jätkusuutlikkuse.